Ómirden ozǵan anamnyń qaıtpaıtynyn túsinemin, degenmen júregiń qoltańsyp, kóńiliń qobaljyp, janyń jabyrqap turady. Jan saraıyń bos qalǵandaı kúı keshedi ekensiń. Anashym janymda júrgende qaıtyp kóre almaıtynymdy oılamappyn, bálkim qunttamaǵan bolarmyn. Endi mine, aýylǵa kelsem árdaıym kúlimsirep qarsy alatyn anamnyń ádebin eshkim oryndaı almaıtynyna kóz jetkizdim. Anama tán meıirim men ystyq yqylas ózimen birge ilesip ketkendeı...
Anamnyń sheksiz meıirimi, kenen peıili, aqyl-parasaty jáne iskerligi analar qudiretiniń etalony ispetti sımvolǵa aınalǵandaı. Átteń, aǵaıyn-týysty baýrap alatyn keń peıiliń, urpaqtaryńdy aıalaǵan nurly júregiń - jerdiń tartý kúshindeı qýatty edi. Átteń, ardaqty ana, sizdiń qudiretti qýatyńyzdan nár alǵan urpaqtaryńyz úshin tirliktegi ornyńyz oısyrap tur.
Ómirden ozǵanyna bir jyl bolsa da, anam menimen únemi birge júrgendeı. Qazaqy paıymda, adam o dúnıege attanǵan soń, onyń rýhy bu dúnıedegi jaqyndaryn jelep-jebep júredi degen túsinik bar. Múmkin, anam alyp aǵash «Áýlıeaǵashtaı» balalaryn panasyna alyp júrgendeı elesteıdi. Ana men bala arasyndaǵy jipsiz baılanys, múmkin, máńgi bolar. Áli kúnge, qýanyshty sátterimde balasha qýanyp, qınalǵan tustarymda jany ashyp meni qoldap júrgendeı sezinemin. Kózge kórinbeıdi, degenmen túısik sony meńzeıdi. Allanyń adamzatty uly meıirimmen jaratqany haq bolsa, balalaryn da meıirimmen dúnıege ákelgen anamnyń rýhy men úshin máńgilik.
Anamnyń dúnıeden ótýi maǵan úlken oı saldy. Men er jasy elýden assam da, maǵan aqyl aıtýdan áste jalyqpady, ásirese, qatqyl minezimdi – keshirimmen qaraýǵa baǵyttap otyratyn. Erekshe jan edi. Asyra maqtaǵanym emes, «jaqut jan» degen atqa saı myqty jan bolatyn. Tirshiliginde anam týraly tolǵaýymda, maqala taqyrybyn «jaqut jan» dep ataǵan edim. Álbette, urpaq jalǵasyn somdaǵan, sheksiz meıirimimen áýlettiń ıgiligin ıdirgen, qaltqysyz qyzmetimen qoǵam qurmetine bólengen, meniń anam, shynymen de, kózge ottaı basylatyn jaqut jan edi.
Anam sanaly ǵumyrynyń 40 jyldan astamyn kúsh-jigeri men bar bilimin sarqa otyryp, jas urpaqty tárbıeleýge arnaǵan tálimger-ustaz. Naǵyz ustaz boldy. Anamnyń tárbıeshi-tálimger bolýy mamandyq bolsa, ustazdyq etýi jaratylysynan boıyna daryǵan qudiretti qasıet edi. Ustazdyq qudireti qandaı edi! Sol qudiretti kúshpen óz qursaǵynan shyqqan balalary men balabaqsha búldirshinderiniń talaptaryna muqalmas jiger berip, ómirlerine ózek bolar ádep-ádetti boılaryna daryta bildi.
Ómirge on eki qursaq ákelip, on balasyn adam qataryna qosty. Tórehanovtar áýletiniń qara shańyraǵyndaǵy yntymaq-yrysty jarastyryp, balalarynyń jáne nemere-shóbereleriniń ajyramas birligin kúıttedi. Ónege-tárbıesimen bizderge qıyndyqpen kúresýdiń ozyq úlgisin, aýyrtpalyqty jeńip shyǵýdyń aıshyqty jolyn kórsetti. Osyndaı aqyl-jigeri mol, parasatty anadan týǵanymdy maqtan tutamyn.
Ana degen jaratýshy qudiretke tán bar asyl qasıetter anamnyń boıynda bar edi. Eń keremeti - qudaı qosqan qosaǵy ákemizdiń de, Alla bergen balalarynyń da ne qalaıtynyn aıtpaı-aq túsinetin jáne aıtqyzbaı isteıtin edi. Árıne, álemdegi asyl analardyń ornyna meniń anam júre alatynyna kámil senemin. Al anamnyń ornyna kim júredi? Eshkim de júre almaıdy! Bir kem dúnıe!
Artynda otaǵasy, urpaqtary, ózin qurmet tutqan el-jurty qaldy. Shúkir! Osy qalyń qaýym únemi duǵalarynan tastamaı júretini kóńilge demeý!
Átteń ... seksenniń seńgirine jetip, gaýhar toıdyń tórinde otyrsam degen arman údesine jete almady.
Ardaqty ana jatqan jeriń Jánnattyń tóri bolǵaı!
Aıbyn Ádephanuly Tórehanov
