El ekonomikasy halyqtyń turmys tirshiligimen tyǵyz bailanysty. Ekonomikamyz joǵarylaǵan saiyn halyqtyń da turmys tirshiligi jaqsara túseri anyq. Osy oraida 30 jyl ishinde ekonomikaǵa serpin bergen ne nárse? Qazirgi hálimiz qalai? Erteńimiz kóńilge kúdik týdyrmai ma? Ekonomist sarapshylardan syr tartyp kórgen edik.
Shikizat pen qarjy salasy ekonomikanyń damýyna serpin berdi
Merýert MAHMUTOVA, Public Policy Research Center direktory, ekonomist:
– 30 jyl dep naqty aitýǵa bolmas. Alǵashqy on jylda, iaǵni 1991 jyldan 2000 jyldarǵa deiin elimizdiń ekonomikasy dami qoiǵan joq. Kerisinshe, jyldan jylǵa quldyrady. Mysaly 1996 jyly 1990 jylǵa qaraǵanda elimizdiń ekonomikasynyń damýy, iaǵni, jalpy ishki ónimniń kórsetkishi 40 paiyzǵa tómendegen. Keiin 1997-1998 jyldary halyqaralyq daǵdarys boldy. Munaidyń baǵasy 1998 jyly 10 dollar barrel úshin tómendegen. 1999 jyly biýdjetti úsh ret qysqartty.
Keiin 2000-shy jyldary uzaq merzimdi ekonomika mólsheri jylda 10 paiyzǵa ósip otyrdy. Oǵan sebep bolyp, yqpal etken eń aldymen munai baǵasynyń ósýi boldy. Shikizat baǵasy da halyqaralyq baǵyttarda joǵarylady. 1990-shy jyldary bolǵan jekeshelendirý, jeke biznestiń damýyna úles qosatyn baǵdarlamalar damýǵa dem berdi.
Sol 2000-shy jyldary Qazaqstan ekonomikasy turaqty túrde jyldan jylǵa damydy. 2003-2009 jyldar aralyǵynda teńgemiz turaqtanyp, dollarǵa qaraǵanda kúsheidi. 2010 jyldary aldyńǵy on jyldyqqa qaraǵanda ekonomikamyz sonshalyqty joǵary deńgeide damymady. 2013 jyly elimizdegi jan basyna shaqqanda jalpy ishki ónim 13,5 myń dollar bolsa, sol damý deńgeiine biz endi ǵana on jyldan keiin jetip jatyrmyz.
2014 jyly Resei Qyrymdy basyp aldy. Sonyń saldarynan halyqaralyq sanktsiiaǵa uryndy. Resei rýbli qatty qunsyzdandy. Qazaqstannyń teńgesi 2015 jyly qaitadan qunsyzdanyp, devalvatsiiaǵa ushyrady. Sondyqtan 2010-2020 jyldary ekonomikamyzdyń damýy salystyrmaly túrde tómen boldy.
Osy 30 jyldyń ishinde ekonomikanyń damýyna serpin qosqan ne desek, ol birinshi 1990 jyldardyń ortasynda qabyldanǵan sosyn iske qosylǵan ekonomikalyq reformalar der edim. Ekinshiden, jekeshelendirýdiń arqasynda kóp halyqaralyq investorlar kelip, shikizat sektorynyń damýyna úles qosty.
Negizi elimizdegi ekonomikanyń damýyna serpin bergen eń mańyzdy sektor shikizat sektory. Odan soń qarjy sektory el ekonomikasyna aitarlyqtai yqpal etti. Sońǵy jyldary qarjy sektory jaqsy damyp jatyr. Iaǵni tsifrlyq damý salaǵa serpin ákeldi desek te bolady. Elektrondyq bank qyzmeti el ekonomikasynyń damýyna aitarlyqtai yqpal etti. Jalpy Táýelsizdik alǵan jyldardan beri qarai el ekonomikasynyń damýyn aityp otyrǵanda eskerte ketetin jait, 1990-1991 jyldary aýylsharýashylyǵynyń JIÓ úlesi 33-34 paiyz bolsa, qazirgi tańda mólsheri 5 paiyz mańaiynda.
Bizde shikizat sektory damyǵannan, aýylsharýashylyǵy múldem quldyrap qaldy. Kezinde kolhoz, sovhozdardy taratyp, ornyna aýylsharýashylyǵymen ainalysatyn iri biznes kelmedi. Jáne de halyqaralyq investorlarǵa bizdiń aýylsharýashylyǵymyz qyzyǵýshylyǵyn týdyrmai otyr. Ázir ekonomikamyz uzaq merzimde turaqty damityn jolǵa tústi dep aitpas edim. Ekonomikalyq órkendeý munaiǵa negizdelgen. Azyq-túlik qaýipsizdigi áli de qamtamasyz etilmegen. Degenmen eldegi jasalyp jatqan jaǵdailarǵa orai erteńimizden úmit mol.
Bizge naqty ashylyp, ári qarai jumys istep ketetin óndiris kerek
Nurbolat AIEKEShOV, áleýmettanýshy:
– Shyny kerek bir kezderi qant joq halyqtyń bidaimen shai ishken kezderi boldy. Tipti, rojki joq undy ilep, sony kesip qolmen maiǵa qýyryp jegen kúnderi de boldy. Jaryq saǵatpen ǵana janatyn, keshke deiin sabaq oqyp úlgere almasaq mai shammen otyryp sabaq oqitynbyz. Munyń barlyǵy 1999 jyldarǵa deiin boldy.
Tipti unnyń sapasy syn kótermeitin. Úiden pisirgen nannyń ishi sýlanyp jatatyn. Qaltasy joq, qolyńdy suǵyp qalsań tereń boilamaityn talai Qytaidyń kiimderin kidik. Sol kezdegi el ekonomikasy shynymen syn kótermeitin.
Qazir ol kezeńdermen salystyrǵanda jaǵdaiymyz jaqsardy. Ras, Qytaidyń óndiris oryndarynyń damyp, elimizge eń bolmasa qaltasy bar kiimder ákelýimen ǵana emes, eldiń jaǵdaiy shikizat shyǵaryp satýymyzben de jaqsardy.
Biraq sol jyldary túsindik Qytai bizge qandai taýar usynsa sony qoldanýǵa májbúr ekenimiz. Qatty aiazda synyp synyp ketetin karton etikter, jylýy joq kýrtkalar da kidik. Sondyqtan sol kezde aq esimizdi jiyp ózimizdi ózimiz kiindirýge tyrysýymyz kerek edi. Arada otyz jyldai ýaqyt ótti. Áli kúnge syrttan kelgen etikke, syrt kiimge táýeldimiz. Olar qandai nárse usynsa sony kiip, qanaǵat etip otyrmyz. Qyrǵyzdarda da, ózbekter de ózderiniń jeńil ónerkásibin damytyp jolǵa qoidy. Al biz she? Tipti ulttyq kiimizge sheiin ózgeler tigip berip otyr. Otandyq birli-jarym sán úileriniń tikkenderi tym qymbat tek bailarǵa qyzmet etip jatyr.
Tek shikizat shyǵaryp, el ekonomikasy keremet dep aitý qiyn. Osy jyldar ishinde tek shikizatqa iek artyp keldik. Al dál qazir qaitarymsyz nesieler berip, kásipkerlikti qoldaǵan bolyp jatyrmyz. Birneshe jyldan beri osy baǵytta aqsha da taratyp jatyrmyz. Biraq odan qaptap ketken kásiporyndy kóre alyp otyrǵanymyz joq. Endeshe nege qur kásipkerlikti damytýǵa, kásiporyndy kóbeitýge kóńil bólip otyrmyz degen sóz úshin ótirik nesielendirip, qarajatty shashamyz?!
Bizge naqty ashylyp, ári qarai jumys istep ketetin óndiris kerek. Bul salaǵa jumsalyp jatqan ár aqshanyń suraýy bolýy kerek. Máselen náski asham dep nesie alǵandar bolypty qaitarymsyz. Túptep kelgende otandyq shulyq ta joq, aqsha da joq. Jalpy, memlekettiń qaitarymsyz nesie júiesin, kásipkerlerdi qoldaýyn óte joǵary baǵalaimyn. Biraq qadaǵalaý bolý kerek. Onsyz opyq jeimiz.
Memleket qoldan kelgenshe halyqtyń jaǵdaiy jaqsaryp, shaǵyn kásipkerlikti qoldaýǵa tyrysýda. Ol úshin tómen paiyzben nesie berip, qaitarymsyz nesielendirý joldaryn da qarastyryp jatyr. Biraq ol qarjynyń naqty kásipkerlerge jetýin qadaǵalaý kerek. Sol sekildi malsharýashylyǵymen ainalysam degenderge de nesielendirý júrgizildi. Biraq sol qarjyny alyp úi salyp, balasyna toi jasap ketkender de boldy.
Mundai jaǵdailarmen biz ekonomikaǵa serpin beretin mal sharýashylyǵyn damytyp, shaǵyn ónerkásipti órkendete alamyz ba?! Árine joq.
Jalpy keibir eldermen salystyrǵanda bank qyzmetiniń tsifrlanýy, halyqtyń qarjy tólem júiesi, onlain satý jaǵynan kóp elden alǵa kettik. Úiden shyqpai qazaqstandyqtar qazir talai qyzmetti onlain istei alady. Al endi ekonomikalyq damýǵa serpin beretin basqa ónerkásip oryndary, eksportqa ónim shyǵarý sekildi dúnieler jaǵynan aqsap turmyz. Degenmen elimizdegi osynsha qoldaýdy kórip, áli de bolsa ekonomikaǵa serpin beretin faktorlardy alǵa shyǵaramyz degen úmit zor. Sondyqtan el ekonomikasynan úlken úmit kútem.
Áleýmettik saladǵy oń ózgerister
Erlan ShÁMIL, qarjy sarapshysy:
– Elimizdiń damýy ekonomikalyq faktorlarǵa tikelei bailanysty. Sondyqtan el damýyn sóz etkende ekonomikalyq damýǵa mán bermeý múmkin emes. Negizi osy jyldar ishinde elimizdiń ekonomikasyn kóterýge arnalǵan kóptegen reformalar qabyldandy. Árine, olardyń barlyǵy nátijesiz emes. Búgingi kúngi halqymyzdyń turmys tirshiliginiń jaqsarýy, el ekonomikasynyń damýy osydan 15-20-10 jyl buryn qabyldanǵan reformalar men memlekettik baǵdarlamalardyń arqasy. Olardyń árqaisysynyń kishkene bolsa da áseri boldy.
Prezidentimiz de ár jyl saiynǵy Joldaýynda el ekonomikasyn mándetti túrde basty qadaǵalaýda ustap otyrdy. Ár Joldaýyndaǵy birinshi baǵdary jańa ekonomikalyq saiasatqa baǵyttalyp otyrǵanyna qarap-aq Memleket basshysy tarapynan qanshalyqty kóńil bólinip otyrǵanyn baǵamdaýǵa bolady.
Joldaýda ekonomikany ártaraptandyrý, shaǵyn kásipkerlikti qoldaý, mal sharýashylyǵyn damytý arqyly ekonomikaǵa serpin berý, makroekonomikalyq turaqtylyqty qamtamasyz etý, salany tsifrlandyrý, aýylsharýashylyǵyn damytý, tamshylandyrý sýarý arqyly kóp ónim alý, mal basyn asyldandyrý, shetelden asyl tuqymdy mal tasý sekildi talai eksperimentter jasaldy. Onyń ishinde unaǵanyn ózimizge alyp, unamaǵany qatardan shyǵyp qaldy.
Sondyqtan el ekonomikasyn damytýǵa túrli baǵyttarda qadamdar jasalyp jatyr. Sonyń arqasynda talai elden jaǵdaiymyz kósh ilgeri. Oibai olai etsek arabtardan artyq ómir súrer edik, bylai etsek kóshbasshy elge ainalar edik degen ertegige senýdiń qajeti joq. Óitkeni qoldan kelgenin jasap jatqanyn kóz kórip otyr.
Jyldan-jylǵa eldiń áleýmettik jaǵdaiyn kóteretin kóptegen ózgerister oryn alyp jatyr. Máselen, zeinetaqy qoryndaǵy qarjynynyń shektik kólemnen asqanyn paidalaný buryn arman bolatyn. Alaida sońǵy jyldary talai qazaqstandyq osy ózgeristiń igiligin kórip, ipotekalyq nesiesin jaýyp, meditsinalyq keibir qyzmet túrlerin alyp, tisin jóndetip, ipotekasynyń alǵashqy jarnasy retinde quiyp igilikterine paidalanyp jatyr.
Ulttyq qordan balalardyń esepshotyna qarjylyq úlesin alý da bul baǵyttaǵy oń qadam boldy. Qazir talai balanyń esepshotynda 100 dollar kólemindegi el bailyǵynyń úlesi jatyr. Osy jyldar ishinde elimiz bermeimiz degen joq, biraq múmkindigi bolmady.
Qazir el eńsesin tiktegen ýaqytta bolashaq urpaq qamyn oilap, esepshottaryna qarjy aýdarýdy joǵary baǵalaimyn. Talai elde, myna kórshi otyrǵan elderimizde mundai igilik arman. Muny atap ótýimiz kerek. El ómiriniń ekonomikalyq-áleýmettik salasyna basa nazar aýdarylyp otyrǵanyn osydan aq baiqaýǵa bolady. Talai jyldar inkliýzivti qoǵam qurýǵa tyrysý bar bolǵanymen, qadamdar álsiz edi. Qazir inkliýzivti bilim berý, mamandandyrý, barlyq ortada olarǵa qolaily jaǵdai jasaý anyq baiqalady. Bul da bolsa halyq qamyn oilap jatqanymyzdyń bir kórinisi.
Buryn, bala kútimine bailanysty beriletin járdemaqy merzimin 1 jyldan aspaityn. Qazir jas analar balasyn kútip, baǵyp 1,5 jylǵa sheiin úide alańsyz otyra alady. Olarǵa beriletin járdemaqy da sol ýaqytqa deiin toqtamaidy. Bul da buryn arman sekildi bolatyn. Qazir igiligin kórip jatyrmyz. Munyń barlyǵy kóz aldymyzda bolyp jatqan ózgerister.
Sondyqtan synai bermei el ishinde atqarylyp jatqan sharalardy oń baǵalap úirenýimiz kerek. Aitpaqshy, eldiń áleýmettik jaǵdaiy degende densaýlyq saqtaý salasyn damytý, ana men balaǵa qamqorlyq jasaý, áielderdiń zeinetkerlikke shyǵý jasynyń ósýine moratorii jariialaý arqyly uzartý sekildi ózgerister de oryn alyp jatyr.
Halyqtyń usynysyn eskerip, zeinet jasyn birden kóterip tastamai satylap, keshendi túrde kóterip jatyr. Bul da halyq pen biliktiń kelise otyryp, ortaq sheship tabýy dep oilaimyn. El igiligi úshin atqarylyp jatqan bul sharalardyń barlyǵy eldiń áleýmettik jaǵdaiyna oń áser etedi. Jalpy, osy sharalardyń barlyǵynyń el damýyna oń yqpaly bar. Ras, búgingi kúni ekonomikanyń negizgi qozǵaýshy kúshi sanalyp otyrǵan shikizatqa táýeldilik kóp aitylyp jatyr. Biraq odan da birtindep arylyp, shaǵyn jáne orta kásipti damytý arqyly damyǵan elderdiń qataryna enemiz degen oiym bar. Memleketimizdiń de basty maqsaty da osy bolatyn. Ol kún alys emes. Tek turaqtylyq pen beibitshilik bolsa el ekonomikasynyń damýy jolynda osy ózgeristerdiń barlyǵy nátije bereri anyq.
