El ekonomıkasy halyqtyń turmys tirshiligimen tyǵyz baılanysty. Ekonomıkamyz joǵarylaǵan saıyn halyqtyń da turmys tirshiligi jaqsara túseri anyq. Osy oraıda 30 jyl ishinde ekonomıkaǵa serpin bergen ne nárse? Qazirgi hálimiz qalaı? Erteńimiz kóńilge kúdik týdyrmaı ma? Ekonomıs sarapshylardan syr tartyp kórgen edik.

Shıkizat pen qarjy salasy ekonomıkanyń damýyna serpin berdi

Merýert MAHMUTOVA, Public Policy Research Center dırektory, ekonomıs:

– 30 jyl dep naqty aıtýǵa bolmas. Alǵashqy on jylda, ıaǵnı 1991 jyldan 2000 jyldarǵa deıin elimizdiń ekonomıkasy damı qoıǵan joq. Kerisinshe, jyldan jylǵa quldyrady. Mysaly 1996 jyly 1990 jylǵa qaraǵanda elimizdiń ekonomıkasynyń damýy, ıaǵnı, jalpy ishki ónimniń kórsetkishi 40 paıyzǵa tómendegen. Keıin 1997-1998 jyldary halyqaralyq daǵdarys boldy. Munaıdyń baǵasy  1998 jyly 10 dollar barel úshin tómendegen. 1999 jyly búdjetti úsh ret qysqartty.

Keıin 2000-shy jyldary uzaq merzimdi ekonomıka mólsheri jylda 10 paıyzǵa ósip otyrdy. Oǵan sebep bolyp, yqpal etken eń aldymen munaı baǵasynyń ósýi boldy. Shıkizat baǵasy da halyqaralyq baǵyttarda joǵarylady. 1990-shy jyldary bolǵan jekeshelendirý, jeke bıznestiń damýyna úles qosatyn baǵdarlamalar damýǵa dem berdi.

Sol 2000-shy jyldary Qazaqstan ekonomıkasy turaqty túrde jyldan jylǵa damydy. 2003-2009 jyldar aralyǵynda teńgemiz turaqtanyp, dollarǵa qaraǵanda kúsheıdi. 2010 jyldary aldyńǵy on jyldyqqa qaraǵanda ekonomıkamyz sonshalyqty joǵary deńgeıde damymady. 2013 jyly elimizdegi jan basyna shaqqanda jalpy ishki ónim 13,5 myń dollar bolsa, sol damý deńgeıine biz endi ǵana on jyldan keıin jetip jatyrmyz.

2014 jyly Reseı Qyrymdy basyp aldy. Sonyń saldarynan halyqaralyq sanksıaǵa uryndy. Reseı rúbli qatty qunsyzdandy. Qazaqstannyń teńgesi 2015 jyly qaıtadan qunsyzdanyp, devalvasıaǵa ushyrady. Sondyqtan 2010-2020 jyldary ekonomıkamyzdyń damýy salystyrmaly túrde tómen boldy.

Osy 30 jyldyń ishinde ekonomıkanyń damýyna serpin qosqan ne desek, ol birinshi 1990 jyldardyń ortasynda qabyldanǵan sosyn iske qosylǵan ekonomıkalyq reformalar der edim. Ekinshiden, jekeshelendirýdiń arqasynda kóp halyqaralyq ınvestorlar kelip, shıkizat sektorynyń damýyna úles qosty.

Negizi elimizdegi ekonomıkanyń damýyna serpin bergen eń mańyzdy sektor shıkizat sektory. Odan soń qarjy sektory el ekonomıkasyna aıtarlyqtaı yqpal etti. Sońǵy jyldary qarjy sektory jaqsy damyp jatyr. Iaǵnı sıfrlyq damý salaǵa serpin ákeldi desek te bolady. Elektrondyq bank qyzmeti el ekonomıkasynyń damýyna aıtarlyqtaı yqpal etti. Jalpy Táýelsizdik alǵan jyldardan beri qaraı el ekonomıkasynyń damýyn aıtyp otyrǵanda eskerte ketetin jaıt, 1990-1991 jyldary aýylsharýashylyǵynyń JİÓ úlesi 33-34 paıyz bolsa, qazirgi tańda mólsheri 5 paıyz mańaıynda.

Bizde shıkizat sektory damyǵannan, aýylsharýashylyǵy múldem quldyrap qaldy. Kezinde kolhoz, sovhozdardy taratyp, ornyna aýylsharýashylyǵymen aınalysatyn iri bıznes kelmedi. Jáne de halyqaralyq ınvestorlarǵa bizdiń aýylsharýashylyǵymyz qyzyǵýshylyǵyn týdyrmaı otyr. Ázir ekonomıkamyz uzaq merzimde turaqty damıtyn jolǵa tústi dep aıtpas edim. Ekonomıkalyq órkendeý munaıǵa negizdelgen. Azyq-túlik qaýipsizdigi áli de qamtamasyz etilmegen. Degenmen eldegi jasalyp jatqan jaǵdaılarǵa oraı erteńimizden úmit mol.

Bizge naqty ashylyp, ári qaraı jumys istep ketetin óndiris kerek

Nurbolat AIEKESHOV, áleýmettanýshy:

– Shyny kerek bir kezderi qant joq halyqtyń bıdaımen shaı ishken kezderi boldy. Tipti, rojkı joq undy ılep, sony kesip qolmen maıǵa qýyryp jegen kúnderi de boldy. Jaryq saǵatpen ǵana janatyn, keshke deıin sabaq oqyp úlgere almasaq maı shammen otyryp sabaq oqıtynbyz. Munyń barlyǵy 1999 jyldarǵa deıin boldy.

Tipti unnyń sapasy syn kótermeıtin. Úıden pisirgen nannyń ishi sýlanyp jatatyn. Qaltasy joq, qolyńdy suǵyp qalsań tereń boılamaıtyn talaı Qytaıdyń kıimderin kıdik. Sol kezdegi el ekonomıkasy shynymen syn kótermeıtin.

Qazir ol kezeńdermen salystyrǵanda jaǵdaıymyz jaqsardy. Ras, Qytaıdyń óndiris oryndarynyń damyp, elimizge eń bolmasa qaltasy bar kıimder ákelýimen ǵana emes, eldiń jaǵdaıy shıkizat shyǵaryp satýymyzben de jaqsardy.

Biraq sol jyldary túsindik Qytaı bizge qandaı taýar usynsa sony qoldanýǵa májbúr ekenimiz. Qatty aıazda synyp synyp ketetin karton etikter, jylýy joq kýrtkalar da kıdik. Sondyqtan sol kezde aq esimizdi jıyp ózimizdi ózimiz kıindirýge tyrysýymyz kerek edi. Arada otyz jyldaı ýaqyt ótti. Áli kúnge syrttan kelgen etikke, syrt kıimge táýeldimiz. Olar qandaı nárse usynsa sony kıip, qanaǵat etip otyrmyz. Qyrǵyzdarda da, ózbekter de ózderiniń jeńil ónerkásibin damytyp jolǵa qoıdy. Al biz she? Tipti ulttyq kıimizge sheıin ózgeler tigip berip otyr. Otandyq birli-jarym sán úıleriniń tikkenderi tym qymbat tek baılarǵa qyzmet etip jatyr.

Tek shıkizat shyǵaryp, el ekonomıkasy keremet dep aıtý qıyn. Osy jyldar ishinde tek shıkizatqa ıek artyp keldik. Al dál qazir qaıtarymsyz nesıeler berip, kásipkerlikti qoldaǵan bolyp jatyrmyz. Birneshe jyldan beri osy baǵytta aqsha da taratyp jatyrmyz. Biraq odan qaptap ketken kásiporyndy kóre alyp otyrǵanymyz joq. Endeshe nege qur kásipkerlikti damytýǵa, kásiporyndy kóbeıtýge kóńil bólip otyrmyz degen sóz úshin ótirik nesıelendirip, qarajatty shashamyz?!

Bizge naqty ashylyp, ári qaraı jumys istep ketetin óndiris kerek. Bul salaǵa jumsalyp jatqan ár aqshanyń suraýy bolýy kerek. Máselen náskı asham dep nesıe alǵandar bolypty qaıtarymsyz. Túptep kelgende otandyq shulyq ta joq, aqsha da joq. Jalpy, memlekettiń qaıtarymsyz nesıe júıesin, kásipkerlerdi qoldaýyn óte joǵary baǵalaımyn. Biraq qadaǵalaý bolý kerek. Onsyz opyq jeımiz.

Memleket qoldan kelgenshe halyqtyń jaǵdaıy jaqsaryp, shaǵyn kásipkerlikti qoldaýǵa tyrysýda. Ol úshin tómen paıyzben nesıe berip, qaıtarymsyz nesıelendirý joldaryn da qarastyryp jatyr. Biraq ol qarjynyń naqty kásipkerlerge jetýin qadaǵalaý kerek. Sol sekildi malsharýashylyǵymen aınalysam degenderge de nesıelendirý júrgizildi. Biraq sol qarjyny alyp úı salyp, balasyna toı jasap ketkender de boldy.

Mundaı jaǵdaılarmen biz ekonomıkaǵa serpin beretin mal sharýashylyǵyn damytyp, shaǵyn ónerkásipti órkendete alamyz ba?! Árıne joq.

Jalpy keıbir eldermen salystyrǵanda bank qyzmetiniń sıfrlanýy, halyqtyń qarjy tólem júıesi, onlaın satý jaǵynan kóp elden alǵa kettik. Úıden shyqpaı qazaqstandyqtar qazir talaı qyzmetti onlaın isteı alady. Al endi ekonomıkalyq damýǵa serpin beretin basqa ónerkásip oryndary, eksportqa ónim shyǵarý sekildi dúnıeler jaǵynan aqsap turmyz. Degenmen elimizdegi osynsha qoldaýdy kórip, áli de bolsa ekonomıkaǵa serpin beretin faktorlardy alǵa shyǵaramyz degen úmit zor. Sondyqtan el ekonomıkasynan úlken úmit kútem.  

Áleýmettik saladǵy oń ózgerister

Erlan SHÁMİL, qarjy sarapshysy:

– Elimizdiń damýy ekonomıkalyq faktorlarǵa tikeleı baılanysty. Sondyqtan el damýyn sóz etkende ekonomıkalyq damýǵa mán bermeý múmkin emes. Negizi osy jyldar ishinde elimizdiń ekonomıkasyn kóterýge arnalǵan kóptegen reformalar qabyldandy. Árıne, olardyń barlyǵy nátıjesiz emes. Búgingi kúngi halqymyzdyń turmys tirshiliginiń jaqsarýy, el ekonomıkasynyń damýy osydan 15-20-10 jyl buryn qabyldanǵan reformalar men memlekettik baǵdarlamalardyń arqasy. Olardyń árqaısysynyń kishkene bolsa da áseri boldy.

Prezıdentimiz de ár jyl saıynǵy Joldaýynda el ekonomıkasyn mándetti túrde basty qadaǵalaýda ustap otyrdy. Ár Joldaýyndaǵy birinshi baǵdary jańa ekonomıkalyq saıasatqa baǵyttalyp otyrǵanyna qarap-aq Memleket basshysy tarapynan qanshalyqty kóńil bólinip otyrǵanyn baǵamdaýǵa bolady.

Joldaýda ekonomıkany ártaraptandyrý, shaǵyn kásipkerlikti qoldaý, mal sharýashylyǵyn damytý arqyly ekonomıkaǵa serpin berý, makroekonomıkalyq turaqtylyqty qamtamasyz etý, salany sıfrlandyrý, aýylsharýashylyǵyn damytý, tamshylandyrý sýarý arqyly kóp ónim alý, mal basyn asyldandyrý, shetelden asyl tuqymdy mal tasý sekildi talaı eksperımentter jasaldy. Onyń ishinde unaǵanyn ózimizge alyp, unamaǵany qatardan shyǵyp qaldy.

Sondyqtan el ekonomıkasyn damytýǵa túrli baǵyttarda qadamdar jasalyp jatyr. Sonyń arqasynda talaı elden jaǵdaıymyz kósh ilgeri. Oıbaı olaı etsek arabtardan artyq ómir súrer edik, bylaı etsek kóshbasshy elge aınalar edik degen ertegige senýdiń qajeti joq. Óıtkeni qoldan kelgenin jasap jatqanyn kóz kórip otyr.

Jyldan-jylǵa eldiń áleýmettik jaǵdaıyn kóteretin kóptegen ózgerister oryn alyp jatyr. Máselen, zeınetaqy qoryndaǵy qarjynynyń shektik kólemnen asqanyn paıdalaný buryn arman bolatyn. Alaıda sońǵy jyldary talaı qazaqstandyq osy ózgeristiń ıgiligin kórip, ıpotekalyq nesıesin jaýyp, medısınalyq keıbir qyzmet túrlerin alyp, tisin jóndetip, ıpotekasynyń alǵashqy jarnasy retinde quıyp ıgilikterine paıdalanyp jatyr.

Ulttyq qordan balalardyń esepshotyna qarjylyq úlesin alý da bul baǵyttaǵy oń qadam boldy. Qazir talaı balanyń esepshotynda 100 dollar kólemindegi el baılyǵynyń úlesi jatyr. Osy jyldar ishinde elimiz bermeımiz degen joq, biraq múmkindigi bolmady.

Qazir el eńsesin tiktegen ýaqytta bolashaq urpaq qamyn oılap, esepshottaryna qarjy aýdarýdy joǵary baǵalaımyn. Talaı elde, myna kórshi otyrǵan elderimizde mundaı ıgilik arman. Muny atap ótýimiz kerek. El ómiriniń ekonomıkalyq-áleýmettik salasyna basa nazar aýdarylyp otyrǵanyn osydan aq baıqaýǵa bolady. Talaı jyldar ınklúzıvti qoǵam qurýǵa tyrysý bar bolǵanymen, qadamdar álsiz edi. Qazir ınklúzıvti bilim berý, mamandandyrý, barlyq ortada olarǵa qolaıly jaǵdaı jasaý anyq baıqalady. Bul da bolsa halyq qamyn oılap jatqanymyzdyń bir kórinisi.

Buryn, bala kútimine baılanysty beriletin járdemaqy merzimin 1 jyldan aspaıtyn. Qazir jas analar balasyn kútip, baǵyp 1,5 jylǵa sheıin úıde alańsyz otyra alady. Olarǵa beriletin járdemaqy da sol ýaqytqa deıin toqtamaıdy. Bul da buryn arman sekildi bolatyn. Qazir ıgiligin kórip jatyrmyz. Munyń barlyǵy kóz aldymyzda bolyp jatqan ózgerister.

Sondyqtan synaı bermeı el ishinde atqarylyp jatqan sharalardy oń baǵalap úırenýimiz kerek. Aıtpaqshy, eldiń áleýmettik jaǵdaıy degende densaýlyq saqtaý salasyn damytý, ana men balaǵa qamqorlyq jasaý, áıelderdiń zeınetkerlikke shyǵý jasynyń ósýine moratorıı jarıalaý arqyly uzartý sekildi ózgerister de oryn alyp jatyr.

Halyqtyń usynysyn eskerip, zeınet jasyn birden kóterip tastamaı satylap, keshendi túrde kóterip jatyr. Bul da halyq pen bıliktiń kelise otyryp, ortaq sheship tabýy dep oılaımyn. El ıgiligi úshin atqarylyp jatqan bul sharalardyń barlyǵy eldiń áleýmettik jaǵdaıyna oń áser etedi. Jalpy, osy sharalardyń barlyǵynyń el damýyna oń yqpaly bar. Ras, búgingi kúni ekonomıkanyń negizgi qozǵaýshy kúshi sanalyp otyrǵan shıkizatqa táýeldilik kóp aıtylyp jatyr. Biraq odan da  birtindep arylyp, shaǵyn jáne orta kásipti damytý arqyly damyǵan elderdiń qataryna enemiz degen oıym bar. Memleketimizdiń de basty maqsaty da osy bolatyn. Ol kún alys emes. Tek turaqtylyq pen beıbitshilik bolsa el ekonomıkasynyń damýy jolynda osy ózgeristerdiń barlyǵy nátıje bereri anyq.