Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń,
Eýrazıa Jazýshylar odaǵynyń múshesi.
Halyqaralyq Shyńǵyshan akademıasynyń akademıgi
– «Qaraly kósh» kitaby jaqynda ǵana túrik tiline aýdarylyp, Stambýlda bolyp kelgenińizdi bilemiz. Atalǵan kitabyńyzdyń aýdarmasy jáne ózge ult ókilderiniń qabyldaýy haqynda ne aıtar edińiz!
– «Qaraly kósh»-ten buryn balalarǵa arnalǵan «Aq balapan» kitabym, t.ǵ.d. profesor Ábdýaqap Qaranyń daıyndaýymen sol elde latyn árpinde jaryq kórip edi. Keıinnen AQSH-tyń Amozonka kitap saıtyna ilingenin estidim.
«Qaraly kóshtiń» túrik tiline aýdarylýyna, basylýyna Qazaq-Túrik Bilim jáne Zertteý qaýymdastyǵynyń tóraǵasy Serhan Dintúrik myrza muryndyq bolǵan eken. Túrik tiline aýdarǵan Nurgúl Berikbolova. Aýdarmashynyń Stambýlda osy kitap jaıyndaǵy konferensıada aıtýyna qaraǵanda qatty qınalǵan kórinedi. «Ózim Shyǵys Qazaqstandyq bolǵanym sebepti bul oqıǵaǵa bir taban jaqyn boldym. Ári bilmegen sózderim men salt-dástúrge qatysty jerin telefon arqyly apammnan surap otyrdym. Kitapty aýdaryp otyryp eki etegim jasqa tolyp, aýdarmany toqtatyp qoıǵan kezderim de boldy» deıdi N. Berikbolova.
– Jalpy, bul kitapty jazý barysynda ózge tilderge aýdarylýyn oıladyńyz ba?
– Kóp ata-ana áýeli balaly bolsam, sosyn sol balam jaqsy azamat bolsa degendi armandaıdy. Shyǵarma avtory da óz shyǵarmasynyń týdyryýshy, janashyry. Osy kitapty jazǵan kezde men óz halqymdy ǵana oılap qoıǵan joqpyn. Ózge ult tiline aýdyrylǵanda olar qalaı túsinedi, qazaqtardy qalaı baǵalaıdy degenniń bári de oı eleginen ótti. Tipti qyzyǵy áýeli túrik tiline, sodan keıin aǵylshyn, nemis, orys, t.b. tilderge aýdarylady, sol kezde olar tańdana, tamsana oqysyn dep, qazaqty, onyń qandy tarıhy men sol qankeshý kúnge kórsetken qarsylyq, erligin tanysyn dep, onyń arǵy jaǵyndaǵy túrki birligin uqsyn dep oıladym.
– Túrik tiline aýdarylýy sol oıyńyzǵa sáıkes keldi me?
– Adam týǵan halqyn jan-tánimen súıse, jáne oǵan shynaıy et júregimen eńbek etse, onda ol sol halyqtyń uly retinde óz boryshyn adaldyqpen atqaryp, degenine jete alady. Óziniń aldyna bıik maqsat, murat qoıa bilgen talaı qazaq qalamgeri sol bıikti baǵyndyra aldy.
Kitaptyń túrik tilindegi oqýshylary onyń qazaqtardyń ǵana emes, túrki áleminiń baǵaly eńbegi retinde qabyldady. Tipti, ary qaraı ózge tilderge aýdarý oılarynyń baryn da jasyrmady. Sol sebepti de azdap maqsatyma jetkendeımin.
– Jalpy búgingi ádebıettegi aýdarmaǵa qalaı qaraısyz?
– Jazýshylar úsh túrli. Biri ózi úshin ǵana ómir súrýge beıim, ekinshisi, ózi úshin de, halqy úshin de kerekti qalamgerler. Úshinshisi, ózin tek halqyna arnaǵandar.
Búgingi ádebıettiń ózi úshin ǵana ómir súretinderi sheteldiń ozyq ádebetin túpnusqadan ózi ǵana tyqqyshtap oqıdy. Jeke bas paıdasynyń fálsapasyna kerektenedi. Al ekinshi topqa jatýshylar aýdarmany belgili maqsat úshin ǵana aýdarady. Úshinshi top ózgeniń keremet bir dúnıesin kórse jerden jeti qoıan tapqandaı qýanyp, halqyna aına etkisi keledi. Olaı bolsa aýdarmaǵa adaldyq kerek, adaldyqqa qosa ashy ter, beınetti eńbek kerek.
Óz kezindegi Ábish, Qalıhan syndy qara sózdiń qaımaǵyn qalqıtyn qalamgerlerdiń dúnıesi ǵajap edi. Olar Ivan Býnın, Mıhaıl Sholohov, Anderson, Mopassan, Jvıl Bern, Chehov, Gogol, Týrgenov, Pýshkın, Baıron, Maksım Gorkıı, Tolstoı, Gabrıel Garsıa Markes, Ernest Hemıngýeı, t.b shetel qalamgerlerin qazaqsha saıratatyn.
Pýshkınniń prozasyn jáne Mıhaıl Sholohovtyń «Kókshe dala», «Tynyq Don», Ivan Býnınnyń shyǵarmalaryn qazaq jazýyshsynykindeı jyly qabyldamaý múmkin emes.
Al qazirgi aýdarmaǵa kóńil tolmaıdy. Kóbi kedeıdiń qosynan shyqqan qarabaıyr dúnıe. Aýdarmashynyń ózi kedeı, sózi kedeı bolǵasyn oqyrmanyn jarytpaıdy. Jarqyraǵan altyndy mys qylyp kórsetedi.
– Endeshe aýdarma qalaı bolǵany jón dep oılaısyz?
– Aýdarmada ýaqyt pen sapa qatar júrýi kerek. Ýaqyt degenimiz qajettilikti qanaǵattandyrý úshin búgingi ádebıetti, dáp búgin, qolma-qol aýdarý qajet degendi bildiredi. Bul turǵydan búgingi qytaı ádebıetin úlgi sanaýǵa bolady. Olar ár kúngi jańa, jarqyraǵan asyl kórse, ony sol kúni halyqa kórsetedi. Álem ádebıetiniń ozyq úlgilerin oqyrmanǵa dál ýaǵynda jetkizedi. Tek qytaı tilin ǵana biletin oqyrmandar ár kúni áliemádebıetiniń ozyq úlgilerimen tanysyp otyr deýge bolady.
Ekinshi, aýdarmashy ózine eki ulttyń júgin qatar arqalap alǵanyn bilip, sapaǵa erekshe kóńil bólýi kerek. Ózin tárbıelep, ósirip, týysqan ulttardaǵy aýdarmanyń da ózgeshe, erekshe ónegesi bolsa sarapqa salyp degendeı ósý jolynda bolýy tıis. Búgingi bir kópirden aldamalap ótip ketkenińmen odan aray qıamettiń qyl kópirindeı – halaq tarazysy, oıly oqyrmannyń qyraǵy kózi bar. Halyqtyń taǵdyry, ádebıettiń paryzy bar.
Elimizde álemge bet alý, ádebıettiń ornyn kóterý úrdesi endi bastaldy. Batyl júrek, taǵaly talant, tozbas júıke bolsa eshkim qolyńdy qaqpaıdy.
Óz ultyńdy ózgege jetkiz. Ózgeniń ónegesin ózińe oqýlyq et. Abaı dáýirinen bastalǵan aýdarmamyzdyń altyn ǵasyrǵa basqan myna kúnde kemeldi kezge keletin ýaqyty jetti. Bári bar. Tek mańdaı terdi, tańdaı sóldi syǵý kerek bolyp tur.
– Rahmet!
Áńgimelesken, N. TİLEÝQABYL
