Qazaqstanda et qymbattaǵan, biraq qazaqstandyqtar burynǵydan da kóp et jeıtin bolǵan. Bul týraly EnergyProm sarapshylary málimdedi, dep habarlaıdy Dalanews.kz.
Agenttik málimetinshe, 2025 jyldyń alǵashqy toqsanynda elimizde jan basyna shaqqanda et pen et ónimderin tutyný kólemi orta eseppen 20,6 keli bolǵan. Bul byltyrmen salystyrǵanda 1,7 paıyzǵa artyq.
Etti eń kóp tutynǵan óńirler – Aqmola oblysy (bir adamǵa 24,1 keli), Jambyl oblysy (23,9 keli) jáne Mańǵystaý oblysy (23,6 keli).
Al eń tómengi kórsetkishter Qyzylorda oblysynda (15,8 keli), Shymkentte (16,3 keli) jáne Túrkistan oblysynda (16,9 keli) tirkelgen.
2025 jyldyń birinshi toqsanynda bir otbasynyń et pen et ónimderine jumsaǵan ortasha shyǵyny 157,9 myń teńge bolǵan. Bul byltyrmen salystyrǵanda 9,5 paıyzǵa joǵary.
Etke eń kóp qarjy jumsaǵan óńir – Mańǵystaý oblysy. Mundaǵy otbasylar orta eseppen 233,5 myń teńge jumsaǵan. Bul – el boıynsha ortasha deńgeıden 47,9 paıyzǵa artyq. Alaıda ótken jylmen salystyrǵanda (238,2 myń teńge) 2 paıyzǵa tómen.
Shyǵyn kólemi boıynsha kelesi orynda – Jambyl oblysy (222 myń teńge) jáne Atyraý oblysy (219,3 myń teńge).
Etke eń az qarjy jumsaǵan – Soltústik Qazaqstan oblysynyń turǵyndary: ortasha eseppen 92,7 myń teńge. Odan keıin Qostanaı oblysy (101,3 myń teńge) jáne Aqmola oblysy (121,7 myń teńge) tur.
Ulttyq statısıka búrosynyń málimetine sáıkes, maýsym aıynda et pen et ónimderi bir aıda 1,2 paıyzǵa, al bir jyl ishinde 11,3 paıyzǵa qymbattaǵan.
