«Qazirgi qoǵamda otbasy qundylyqtarynyń quldyrap bara jatqany ashshy da bolsa aqıqat. Buǵan qarttar úılerine ótkizilgen egde adamdardyń kóbeıýi dálel. Áleýmettik mekemelerdegi qarttar sany sońǵy 5 jylda 26 paıyzǵa ósken. Ókinishke qaraı, olardyń 40 paıyzynyń balalary bar, alaıda túrli jaǵdaıǵa ushyraǵan. Ata-anaǵa degen qurmettiń azaıýy otbasy qundylyqtarynyń tómendeýiniń basy dep aıtýǵa bolady», – deıdi senator.
Ol neke qurǵan jas otbasylardyń arasyndaǵy ajyrasýdyń asa qaýipti deńgeıge jetkeni de sonyń saldary ekenin atap ótti.
«Sońǵy bes jylda ajyrasýlardyń sany 4 myńǵa artyp, 51 775-ti quraǵan. Búgingi tańda jas otbasylardyń arasyndaǵy ajyrasý deńgeıi aýyldyq jerlerde 27 paıyz, qalalarda 40 paıyzǵa jetken. Olardyń 40 paıyzynyń nekesi alǵashqy 5 jylda buzylady eken. Bul jaǵdaıdyń sebebin tek qana áleýmettik, ekonomıkalyq máseleler dep aıtý ábestik bolady. Basty sebep – otbasydaǵy tárbıeniń, qundylyqtardyń quldyraýynda. Bala ómirge kelgennen bastap, ósip azamat bolǵanyna deıin onyń tárbıesine tek ata-ana jaýapty. Ókinishtisi, balanyń tárbıesi de, oqýy da, densaýlyǵy da búginde tek mektepterge artyp qoıylǵan. Uly men qyzynyń qaıda júrgenin keıbir ata-analar suramaıdy da. Balasy buzaqylyq nemese qylmys jasasa da, ata-ana múldem jaýap bermeıdi». Senator bul salada ata-ananyń jaýapkershiligi tómendep, óziniń bala-shaǵasyna qaramaýynyń kesirinen túrli keleńsizdikter oryn alyp jatqanyna basa nazar aýdarý kerektigin aıtty.
Depýtattyń atap ótýinshe, búgingi qoǵamymyzda qyz taǵdyryn tálkek etkender, jeńil júristi qyzdar, tastandy balalar, ata-analyq quqyqtan bas tartqandar kóbeıdi. Elimizdegi 6 áıelder kolonıasynda 2161 qyz-kelinshek jazasyn ótep otyr.
«Áıel ózdiginen qylmys jasamaıdy. Eger zań buzýshylyqqa barsa, onyń astaryn áleýmettik problemadan izdeý kerek. Qyz-kelinshekterdi túrmege japqannan góri keshirim jasap, olarǵa kómek kórsetken abzal. Túrmege túsken qyz balasy túgili, erlerdiń arasynan sana-sezimi psıhologıalyq deformasıaǵa ushyramaǵan jandy kezdestirýdiń ózi qıyn. Qoǵamda qyzǵa, áıelge, anaǵa, balaly otbasylarǵa degen kózqarasty múldem qaıta qaraýdyń ýaqyty keldi», – dedi senator.
Osydan keıin Á. Bektaev birqatar usynystardy engizdi. Bul rette Qazaqstanda otbasylyq saıasatty zaman talabyna saı damytý maqsatynda elimizde otbasylardy qoldaý jáne otbasy qundylyqtaryn damytý jónindegi keshendi baǵdarlama qabyldaý, sonymen qatar otbasy qundylyqtaryn jan-jaqty zertteý, zamanǵa beıimdeý, ómirge engizý maqsatynda QR Bilim jáne ǵylym mınıstrligi janynan arnaıy Neke jáne otbasy ǵylymı-zertteý ınstıtýtyn ashý jónindegi pikir aıtyldy.
Munymen qosa, bala tárbıesindegi otbasynyń rólin kúsheıtý maqsatynda «Otbasylyq ómirdiń rýhanı negizderi» degen arnaıy pán ázirlep, oǵan laıyqty oqýlyqtar daıyndap, mektep baǵdarlamasyna engizý usynyldy.
«Ata-ananyń jaýapkershiligin arttyrý maqsatynda QR Ákimshilik kodeksine buzaqylyq nemese qylmys jasaǵan jasóspirimderdiń áke-sheshesine ákimshilik shara qoldaný jóninde bap engizýdi, otbasynyń buzylýyn tejeý maqsatynda neke buzýǵa tólenetin baj salyǵynyń kólemin juptarǵa materıaldyq turǵydan seziletindeı etip kóbeıtý usynylady», – dedi Álı Bektaev.
