Qazaqstan Respýblikasynyń keibir zańnamalyq aktilerine áielderdiń quqyqtary men balalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý máseleleri boiynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» jáne
«Qazaqstan Respýblikasynyń Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksine áielderdiń quqyqtary men balalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý máseleleri boiynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Qazaqstan Respýblikasynyń Zań jobalaryna qatysty
Qazirgi ýaqytta Parlament Senatynda áielderdiń quqyqtary men balalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý máseleleri boiynsha zań jobalary talqylanýda.
Zań jobalary Memleket basshysynyń Joldaýyn iske asyrý maqsatynda ázirlendi jáne áielder men balalardyń quqyqtary men zańdy múddelerin qorǵaý jónindegi sharalardyń tiimdiligin arttyrýǵa baǵyttalǵan.
Birinshi. Zorlyq-zombylyqqa, basqa da qatygezdikke nemese adamnyń qadir-qasietin qorlaýǵa jol bermeý maqsatynda birqatar normalar qarastyrylǵan:
birinshiden,
- 200 AEK-ke deiin aiyppul túrindegi jazamen nemese qoǵamdyq jumystarǵa 200 saǵatqa deiin tartýmen nemese 50 táýlikke deiin qamaýǵa alýmen jáne densaýlyqqa jeńil ziian keltirgeni úshin qylmystyq jaýapkershilik qalpyna keltirilýde.
- 80 AEK-ke deiin aiyppul túrindegi jazamen nemese qoǵamdyq jumystarǵa 80 saǵatqa deiin tartýmen nemese 25 táýlikke deiin qamaýǵa uryp-soǵý úshin qylmystyq jaýapkershilik qalpyna keltirilýde.
Bul rette kámeletke tolmaǵan adamǵa jáne onyń qyzmettik qyzmetin júzege asyrýyna nemese kásiptik nemese qoǵamdyq boryshyn oryndaýyna bailanysty mundai áreketter erekshe qatygezdikpen jasalǵan jaǵdaida 2 jylǵa deiin shekteý ne bas bostandyǵynan aiyrý qoldanylýy múmkin.
ekinshiden, qylmystyq jaýapkershilik kúsheitiledi:
- kámeletke tolmaǵan adamdy ne dármensiz kúidegi adamdy azaptaý, densaýlyǵyna aýyr jáne ortasha ziian keltirý. Atap aitqanda, tek bas bostandyǵynan aiyrýdy qoldana otyryp, «bas bostandyǵyn shekteý» retinde jazanyń balama túri alynyp tastalady.
- jas balany óltirgeni nemese pedofiliia úshin «ómir boiy bas bostandyǵynan aiyrý» retinde balamasyz jaza engiziledi.
úshinshiden, kámeletke tolmaǵanǵa qatysty ne otbasylyq-turmystyq qatynastar salasynda ákimshilik, qylmystyq quqyq buzýshylyq jasaǵan adamdardyń minez-qulqyna erekshe talaptardy qoldaný tártibi reglamentteledi.
Atap aitqanda, sot sheshimi boiynsha olarǵa meditsinalyq uiymdarda psihologiialyq kómek ótý belgilenýi múmkin.
Zorlyq-zombylyq qurbanyn qorǵaý jáne qorǵaý úshin sot erekshe jaǵdailarda belgili bir merzimge otbasylyq-turmystyq qatynastar salasynda qylmystyq quqyq buzýshylyq jasaǵan adamǵa birge turýǵa tyiym salý túrindegi quqyqtyq yqpal etý sharasyn qoldanýǵa quqyly.
Sondai-aq, zorlyq-zombylyq faktilerin ýaqtyly anyqtaý maqsatynda ýákiletti organdardyń zorlyq-zombylyq faktileri týraly buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy habarlamalarǵa den qoiý múmkindigin kózdeitin norma kózdelgen.
Ekinshi. Sýitsidtiń aldyn alý maqsatynda bes jyldan toǵyz jylǵa deiingi merzimge bas bostandyǵynan aiyrý jazasymen ózin-ózi óltirýge nemese ózin-ózi óltirýge itermelegeni úshin qylmystyq jaýapkershilik belgileý usynylady.
Sondai-aq 200 AEK mólsherinde aiyppul túrinde sýitsidti nasihattaǵany úshin jańa qylmystyq jaýapkershilik engizilýde.
Sonymen qatar, 10 AEK aiyppul túrindegi jazamen kámeletke tolmaǵan balany býllingteý jáne kiberbýlling úshin ákimshilik jaýapkershilik engiziledi.
Úshinshi. Internattyq uiymdarda turatyn balalardyń quqyqtaryn qorǵaýdy qamtamasyz etý maqsatynda áleýmettik mańyzy bar obektilerde ustaý jaǵdailaryna (tamaqtaný, bilim berý, saýyqtyrý, emdeý jáne t.b.) kedergisiz tekserý júrgizý jónindegi normalar kózdelgen. Osylaisha, barlyq úlgidegi jáne nysandaǵy balalarǵa arnalǵan internattarda memlekettik baqylaý baqylaý sýbektisin aldyn ala habardar etpei júrgiziletin bolady.
Sondai-aq depýtattar arnaiy áleýmettik qyzmetterdi jáne balalarǵa arnalǵan bilim berý jáne densaýlyq saqtaý qyzmetterin tek litsenziia negizinde kórsetetin uiymdardyń kórsetý standarttaryn usynady.
Tórtinshi. Otbasy institýtyn nyǵaitý jáne turmystyq zorlyq-zombylyq profilaktikasy boiynsha normalar qabyldanýda..
Osylaisha, zańnamalyq deńgeide dástúrli otbasylyq qundylyqtardy qorǵaýǵa, saqtaýǵa, nyǵaitýǵa jáne ilgeriletýge, sondai-aq ulttyq jáne dástúrli otbasylyq qundylyqtardy qurmetteý rýhynda balalardyń adamgershilik jáne rýhani tárbiesin qamtamasyz etýge negizdelgen neke-otbasy zańnamasynyń qaǵidattaryn bekitý usynylady.
Otbasyn qoldaý ortalyqtarynyń qyzmeti boiynsha norma kózdelgen.
Búginde otbasylarǵa keshendi kómek kórsetý úshin óńirlerde 68 Otbasyn qoldaý ortalyǵy jumys isteidi. Ortalyqtar muqtaj azamattarǵa «bir tereze» qaǵidaty boiynsha psihologiialyq, áleýmettik jáne quqyqtyq kómek kórsetedi. Sonymen qatar, qazirgi ýaqytta ortalyqtardyń qyzmeti birtekti emes.
Osy zań jobasyna sáikes ortalyqtar memlekettik otbasylyq saiasatty iske asyrý jónindegi sharalardy, onyń ishinde neke men otbasyn saqtaý, ómirlik qiyn jaǵdaiǵa tap bolǵan adamdardy (otbasylardy) qoldaý, turmystyq zorlyq-zombylyq belgileri bar adamdarǵa qoldaý kórsetý jónindegi jumysty úilestirý jónindegi sharalardy júzege asyratyn bolady.
Budan basqa, jergilikti atqarýshy jáne ókildi organdardyń memlekettik otbasylyq saiasatty iske asyrý jónindegi birqatar quzyretteri kózdeledi. Mysaly, otbasy institýtyn nyǵaitý jónindegi negizgi nysanaly indikatorlardy bekitý, ómirlik qiyn jaǵdaidaǵy otbasylardy jáne basqalardy anyqtaý jáne olarǵa jan-jaqty qoldaý kórsetý kózdeledi.
Besinshi. Aita ketý kerek, qaralyp jatqan zań jobasynda balalardy otbasylardan tartyp alý máselesine bailanysty birde-bir norma joq.
Áleýmettik jelilerde taralǵan otbasylardan balalardy tartyp alýǵa qatysty barlyq aqparat jalǵan bolyp tabylady.
Memlekettiń saiasaty otbasyn, balany óz otbasynda saqtaýǵa, ata-analardyń balalardy tárbieleý jáne qaýipsizdik máselelerinde barlyq basqa adamdar aldyndaǵy basymdyǵyn saqtaýǵa baǵyttalǵan.
Esterińizge sala keteiik, erekshe jaǵdailarda ǵana balanyń ómirine nemese densaýlyǵyna tikelei qaýip tóngen kezde memlekettik organdar onyń quqyqtaryn qorǵaý boiynsha sharalar qabyldaidy.
Búgingi tańda QR «Neke (erli-zaiyptylyq) jáne otbasy týraly» kodeksiniń 82-babynyń sheńberinde qorǵanshylyq jáne qamqorshylyq organdary balanyń ómirine nemese densaýlyǵyna tikelei qaýip tóngen kezde balany balalar uiymyna, iaǵni balalardy qoldaý ortalyǵyna ýaqytsha jiberý jóninde sharalar qoldanýǵa quqyly.
