Zańǵa ózgertýler engizilmek: áıelder men balalar quqyǵy aıryqsha qorǵaýǵa alynady

Dalanews 09 sáý. 2024 15:23 1497

Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine  áıelderdiń quqyqtary men balalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» jáne

«Qazaqstan Respýblıkasynyń Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksine áıelderdiń quqyqtary men balalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zań jobalaryna qatysty

 

Qazirgi ýaqytta Parlament Senatynda áıelderdiń quqyqtary men balalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý máseleleri boıynsha zań jobalary talqylanýda. 

Zań jobalary Memleket basshysynyń Joldaýyn iske asyrý maqsatynda ázirlendi jáne áıelder men balalardyń quqyqtary men zańdy múddelerin qorǵaý jónindegi sharalardyń tıimdiligin arttyrýǵa baǵyttalǵan.

Birinshi. Zorlyq-zombylyqqa, basqa da qatygezdikke nemese adamnyń qadir-qasıetin qorlaýǵa jol bermeý maqsatynda birqatar normalar qarastyrylǵan:

birinshiden,

- 200 AEK-ke deıin aıyppul túrindegi jazamen nemese qoǵamdyq jumystarǵa 200 saǵatqa deıin tartýmen nemese 50 táýlikke deıin qamaýǵa alýmen jáne densaýlyqqa jeńil zıan keltirgeni úshin qylmystyq jaýapkershilik qalpyna keltirilýde.

- 80 AEK-ke deıin aıyppul túrindegi jazamen nemese qoǵamdyq jumystarǵa 80 saǵatqa deıin tartýmen nemese 25 táýlikke deıin qamaýǵa uryp-soǵý úshin qylmystyq jaýapkershilik qalpyna keltirilýde.

Bul rette kámeletke tolmaǵan adamǵa jáne onyń qyzmettik qyzmetin júzege asyrýyna nemese kásiptik nemese qoǵamdyq boryshyn oryndaýyna baılanysty mundaı áreketter erekshe qatygezdikpen jasalǵan jaǵdaıda 2 jylǵa deıin shekteý ne bas bostandyǵynan aıyrý qoldanylýy múmkin.

ekinshiden, qylmystyq jaýapkershilik kúsheıtiledi:

- kámeletke tolmaǵan adamdy ne dármensiz kúıdegi adamdy azaptaý, densaýlyǵyna aýyr jáne ortasha zıan keltirý. Atap aıtqanda, tek bas bostandyǵynan aıyrýdy qoldana otyryp, «bas bostandyǵyn shekteý» retinde jazanyń balama túri alynyp tastalady.

- jas balany óltirgeni nemese pedofılıa úshin «ómir boıy bas bostandyǵynan aıyrý» retinde balamasyz jaza engiziledi.

úshinshiden, kámeletke tolmaǵanǵa qatysty ne otbasylyq-turmystyq qatynastar salasynda ákimshilik, qylmystyq quqyq buzýshylyq jasaǵan adamdardyń minez-qulqyna erekshe talaptardy qoldaný tártibi reglamentteledi.

Atap aıtqanda, sot sheshimi boıynsha olarǵa medısınalyq uıymdarda psıhologıalyq kómek ótý belgilenýi múmkin.

Zorlyq-zombylyq qurbanyn qorǵaý jáne qorǵaý úshin sot erekshe jaǵdaılarda belgili bir merzimge otbasylyq-turmystyq qatynastar salasynda qylmystyq quqyq buzýshylyq jasaǵan adamǵa birge turýǵa tyıym salý túrindegi quqyqtyq yqpal etý sharasyn qoldanýǵa quqyly.

Sondaı-aq, zorlyq-zombylyq faktilerin ýaqtyly anyqtaý maqsatynda ýákiletti organdardyń zorlyq-zombylyq faktileri týraly buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy habarlamalarǵa den qoıý múmkindigin kózdeıtin norma kózdelgen.

Ekinshi. Sýısıdtiń aldyn alý maqsatynda bes jyldan toǵyz jylǵa deıingi merzimge bas bostandyǵynan aıyrý jazasymen ózin-ózi óltirýge nemese ózin-ózi óltirýge ıtermelegeni úshin qylmystyq jaýapkershilik belgileý usynylady.

Sondaı-aq 200 AEK mólsherinde aıyppul túrinde sýısıdti nasıhattaǵany úshin jańa qylmystyq jaýapkershilik engizilýde.

Sonymen qatar, 10 AEK aıyppul túrindegi jazamen kámeletke tolmaǵan balany býllıngteý jáne kıberbýllıng úshin ákimshilik jaýapkershilik engiziledi.

Úshinshi. Internattyq uıymdarda turatyn balalardyń quqyqtaryn qorǵaýdy qamtamasyz etý maqsatynda áleýmettik mańyzy bar obektilerde ustaý jaǵdaılaryna (tamaqtaný, bilim berý, saýyqtyrý, emdeý jáne t.b.) kedergisiz tekserý júrgizý jónindegi normalar kózdelgen. Osylaısha, barlyq úlgidegi jáne nysandaǵy balalarǵa arnalǵan ınternattarda memlekettik baqylaý baqylaý sýbektisin aldyn ala habardar etpeı júrgiziletin bolady.

Sondaı-aq depýtattar arnaıy áleýmettik qyzmetterdi jáne balalarǵa arnalǵan bilim berý jáne densaýlyq saqtaý qyzmetterin tek lısenzıa negizinde kórsetetin uıymdardyń kórsetý standarttaryn usynady.

Tórtinshi. Otbasy ınstıtýtyn nyǵaıtý jáne turmystyq zorlyq-zombylyq profılaktıkasy boıynsha normalar qabyldanýda.. 

Osylaısha, zańnamalyq deńgeıde dástúrli otbasylyq qundylyqtardy qorǵaýǵa, saqtaýǵa, nyǵaıtýǵa jáne ilgeriletýge, sondaı-aq ulttyq jáne dástúrli otbasylyq qundylyqtardy qurmetteý rýhynda balalardyń adamgershilik jáne rýhanı tárbıesin qamtamasyz etýge negizdelgen neke-otbasy zańnamasynyń qaǵıdattaryn bekitý usynylady.

Otbasyn qoldaý ortalyqtarynyń qyzmeti boıynsha norma kózdelgen.

Búginde otbasylarǵa keshendi kómek kórsetý úshin óńirlerde                            68 Otbasyn qoldaý ortalyǵy jumys isteıdi. Ortalyqtar muqtaj azamattarǵa «bir tereze» qaǵıdaty boıynsha psıhologıalyq, áleýmettik jáne quqyqtyq kómek kórsetedi. Sonymen qatar, qazirgi ýaqytta ortalyqtardyń qyzmeti birtekti emes.

Osy zań jobasyna sáıkes ortalyqtar memlekettik otbasylyq saıasatty iske asyrý jónindegi sharalardy, onyń ishinde neke men otbasyn saqtaý, ómirlik qıyn jaǵdaıǵa tap bolǵan adamdardy (otbasylardy) qoldaý, turmystyq zorlyq-zombylyq belgileri bar adamdarǵa qoldaý kórsetý jónindegi jumysty úılestirý jónindegi sharalardy júzege asyratyn bolady.

Budan basqa, jergilikti atqarýshy jáne ókildi organdardyń memlekettik otbasylyq saıasatty iske asyrý jónindegi birqatar quzyretteri kózdeledi. Mysaly, otbasy ınstıtýtyn nyǵaıtý jónindegi negizgi nysanaly ındıkatorlardy bekitý, ómirlik qıyn jaǵdaıdaǵy otbasylardy jáne basqalardy anyqtaý jáne olarǵa jan-jaqty qoldaý kórsetý kózdeledi.

Besinshi. Aıta ketý kerek, qaralyp jatqan zań jobasynda balalardy otbasylardan tartyp alý máselesine baılanysty birde-bir norma joq.

Áleýmettik jelilerde taralǵan otbasylardan balalardy tartyp alýǵa qatysty barlyq aqparat jalǵan bolyp tabylady.

Memlekettiń saıasaty otbasyn, balany óz otbasynda saqtaýǵa, ata-analardyń balalardy tárbıeleý jáne qaýipsizdik máselelerinde barlyq basqa adamdar aldyndaǵy basymdyǵyn saqtaýǵa baǵyttalǵan.

Esterińizge sala keteıik, erekshe jaǵdaılarda ǵana balanyń ómirine nemese densaýlyǵyna tikeleı qaýip tóngen kezde memlekettik organdar onyń quqyqtaryn qorǵaý boıynsha sharalar qabyldaıdy.

Búgingi tańda QR «Neke (erli-zaıyptylyq) jáne otbasy týraly» kodeksiniń 82-babynyń sheńberinde qorǵanshylyq jáne qamqorshylyq organdary balanyń ómirine nemese densaýlyǵyna tikeleı qaýip tóngen kezde balany balalar uıymyna, ıaǵnı balalardy qoldaý ortalyǵyna ýaqytsha jiberý jóninde sharalar qoldanýǵa quqyly.

 


Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar