Májilis depýtaty Dáýlet Muqaev jańa salyq kodeksiniń qabyldanýyna baılanysty eldegi turǵyn úı baǵasy ósýi múmkin ekenin aıtty, dep habarlaıdy Dalanews.kz.
Depýtattyń aıtýynsha, buǵan deıin qurylys kompanıalary birqatar salyqtyq jeńildikke ıe bolyp kelgen. Alaıda búdjettiń tapshylyǵy men salyq kodeksindegi ózgeristerge baılanysty, qurylys salasyna 12 paıyzdyq jańa salyq engizý josparlanyp otyr. Mundaı sheshim túptep kelgende qarapaıym turǵyndarǵa aýyrtpalyq ákelýi múmkin.
“Qazirgi tańda qurylys kompanıalary komersıalyq ǵımarattardan ǵana salyq tóleıdi. Al salynǵan jáne satylǵan turǵyn úılerge salyq salynbaıdy. Endi úkimet bul jeńildikti joıýdy kózdep otyr”, – dedi depýtat.
Muqaevtyń pikirinshe, bul ózgeris turǵyn úı naryǵyna aıtarlyqtaı áser etip, páter baǵasynyń ósýine sebep bolýy múmkin.
Eske salaıyq, buǵan deıin Qazaqstannyń iri qalalarynda turǵyn úı quny júk kólikteriniń qozǵalysyna engizilgen belgili bir shekteýlerge baılanysty aıtarlyqtaı ósýi múmkin ekenin jazǵan edik.
Bul týraly Qurylysshylar odaǵynyń elordadaǵy fılıalynyń dırektory Vácheslav Lazarev LSbasylymyna bergen suqbatynda aıtqan. Ol 2025 jyldyń 1 qańtarynan bastap elde osy sanattaǵy (samosval) aýyr kólikterdi jalpyǵa ortaq paıdalanylatyn joldarda júk tasymaldaýyna tyıym salynýy múmkin ekenin aıtady. Al bul normany buzǵany úshin óte joǵary aıyppuldar (2025 jyly 1 myń AEK - 3,9 mln teńge) qarastyrylyp otyr. Tehnıkany mindetti túrde ólsheýdi engizý josparlanýda.
Lazarevtiń aıtýynsha, bul jaǵdaıdyń beton jetkizý tarıfterine, sonyń saldarynan turǵyn úı qunyna teris áseri bar.
"Bul materıal (beton) qurylys-montajdaý jumystarynyń (QMJ) 7-den 20%-ǵa deıingi úlesin qamtıdy. Kólemi 8-9 tekshe metr bolatyn samosvaldardyń júrisine tyıym salynǵan jaǵdaıda reıster sany eriksiz artady, óıtkeni úsh-tórt kýb beton aralastyrǵyshtardy paıdalaný qajet bolady. Bul QMJ baǵasynyń 5-7%-ǵa ósýine yqpal etedi. Qazirgi ýaqytta qurylys salýshylar onsyzda eń tómengi marjada - 10-12% jumys istep jatqandyqtan, bul shyǵyndar turǵyn úı qunyna qosylady. Osy jaǵynan alǵanda, jańa páterler 5-7%-ǵa qymbattaýy múmkin. Munyń mektepter men aýrýhanalar sıaqty áleýmettik nysandarǵa da qatysy bar. Memlekettik organdar óz shyǵyndaryn ulǵaıtýǵa májbúr bolady, bul búdjet tapshylyǵy aıasynda tıimsiz", - deıdi ol.
Ol qazirdiń ózinde betonnyń baǵasy shamamen 15%-ǵa óskenin eske salady. Al keıbir sektorlarda baǵa ósimi 30-35%-ǵa artqan. Sondyqtan kólikke qatysty shekteýler "jyǵylǵanǵa judyryq" bolady. Sonymen qatar, jobalardy iske asyrý merzimi 30%-ǵa artady. Eger buryn monolıtti-qarkas jumystaryn alty aıda atqarý múmkin bolsa, onda bolashaqta bul merzim bir jylǵa sozylýy múmkin. Saldarynan keıbir qurylys kompanıalary usynysty arttyrý boıynsha mindettemelerdi óz moınyna ala almaıdy, sondyqtan olar jumys kólemin qysqartýǵa májbúr bolady. Bul turǵyn úı sektory men áleýmettik nysandardy salý qarqynyna teris áser etedi.
Lazarevtiń aıtýynsha, saladaǵy taǵy bir jaǵymsyz faktor ýaqyt beldeýin aýystyrý bolyp tur. Ol muny kún ýaqytynyń qysqarýymen túsindiredi. Eger buryn joǵarǵy qabattarda saǵat 17:00-18: 00-ge deıin jumys isteýge bolatyn bolsa, qazir 16: 00-de jumys aıaqtalady. Saldarynan jańa baspanany paıdalanýǵa berý merzimi shamamen 10-15%-ǵa keshiktiriledi. Osyǵan baılanysty qurylysshylar odaǵy osyndaı saldarlarǵa jol bermes úshin mynandaı birqatar sharalardy usynady.
"Birinshiden, samosvaldardyń qozǵalysyna salatyn tyıymǵa kompanıalardyń daıyn bolýyna múmkindik berý úshin atalǵan normany 2026 jylǵa deıin keıinge shegere turý kerek. Ekinshiden, tyıymnyń ornyna aýyr júgi bar kólikterdiń qalada qatynaý múmkindigin qarastyrýda qosymsha 500 myń teńge kóleminde salyq engizýge bolady. Bul shara jergilikti atqarýshy organdarǵa joldardy jóndeýge, al samosvaldardyń qurylys alańyna deıin erkin barýyna múmkindik beredi. Máselen, tek Astananyń ózinde osyndaı 12 myń avtokólik quraly bar, olar elordalyq búdjetke 5 mlrd teńge kóleminde qosymsha túsim jasaı alar edi. Úshinshiden, elimizde salynyp jatqan joldardyń sapasyn jaqsartý qajet. Nátıjesinde aýyr júk kólikterine qaramastan olardyń paıdalaný merzimi ózdiginen artady. Aqyry, burynǵy qurylys qarqynyna oralý úshin burynǵy ýaqyt beldeýine oralý kerek", - deıdi maman.
Aıta keteıik, Qazaqstanda jańa páterlerdiń baǵasy tórt jylda 43%-ǵa qymbattaǵan.
Ulttyq statısıka búrosynyń málimetinshe, 2020 jyldyń jeltoqsanymen salystyrǵanda, 2024 jyldyń qarashasynda jańa páterlerdiń baǵasy 43,2%-ǵa, al ekinshi naryqtaǵy páterlerdiń quny 50,2%-ǵa ósken.
Ranking.kz aqparatynsha, 2024 jyly Qazaqstanda turǵyn úı satyp alýǵa suranys aıtarlyqtaı artqan. Qańtar-qarasha aılaryndaǵy kórsetkish boıynsha, elde 382,9 myń turǵyn úı satyp alý-satý mámilesi tirkeldi. Bul ótken jyldyń osy kezeńimen salystyrǵanda 15,1%-ǵa kóp.
Mámilelerdiń 85,2 myńy jeke úılerge (jyldyq ósim – 1,1%), al 297,7 myńy kópqabatty úılerdegi páterlerge (ósim – 19,8%) qatysty jasalǵan.
Eń kóp satyp alý-satý mámileleri Almaty men Astana qalalarynda tirkeldi. Almatyda – 74,9 myń, al Astanada – 67 myń. Úzdik bestikke Qaraǵandy oblysy (30 myń), Almaty oblysy (20,7 myń) jáne Mańǵystaý oblysy (19 myń) kirdi.
