Májilis depýtaty Dáýlet Muqaev jańa salyq kodeksiniń qabyldanýyna bailanysty eldegi turǵyn úi baǵasy ósýi múmkin ekenin aitty, dep habarlaidy Dalanews.kz.
Depýtattyń aitýynsha, buǵan deiin qurylys kompaniialary birqatar salyqtyq jeńildikke ie bolyp kelgen. Alaida biýdjettiń tapshylyǵy men salyq kodeksindegi ózgeristerge bailanysty, qurylys salasyna 12 paiyzdyq jańa salyq engizý josparlanyp otyr. Mundai sheshim túptep kelgende qarapaiym turǵyndarǵa aýyrtpalyq ákelýi múmkin.
“Qazirgi tańda qurylys kompaniialary kommertsiialyq ǵimarattardan ǵana salyq tóleidi. Al salynǵan jáne satylǵan turǵyn úilerge salyq salynbaidy. Endi úkimet bul jeńildikti joiýdy kózdep otyr”, – dedi depýtat.
Muqaevtyń pikirinshe, bul ózgeris turǵyn úi naryǵyna aitarlyqtai áser etip, páter baǵasynyń ósýine sebep bolýy múmkin.
Eske salaiyq, buǵan deiin Qazaqstannyń iri qalalarynda turǵyn úi quny júk kólikteriniń qozǵalysyna engizilgen belgili bir shekteýlerge bailanysty aitarlyqtai ósýi múmkin ekenin jazǵan edik.
Bul týraly Qurylysshylar odaǵynyń elordadaǵy filialynyń direktory Viacheslav Lazarev LSbasylymyna bergen suqbatynda aitqan. Ol 2025 jyldyń 1 qańtarynan bastap elde osy sanattaǵy (samosval) aýyr kólikterdi jalpyǵa ortaq paidalanylatyn joldarda júk tasymaldaýyna tyiym salynýy múmkin ekenin aitady. Al bul normany buzǵany úshin óte joǵary aiyppuldar (2025 jyly 1 myń AEK - 3,9 mln teńge) qarastyrylyp otyr. Tehnikany mindetti túrde ólsheýdi engizý josparlanýda.
Lazarevtiń aitýynsha, bul jaǵdaidyń beton jetkizý tarifterine, sonyń saldarynan turǵyn úi qunyna teris áseri bar.
"Bul material (beton) qurylys-montajdaý jumystarynyń (QMJ) 7-den 20%-ǵa deiingi úlesin qamtidy. Kólemi 8-9 tekshe metr bolatyn samosvaldardyń júrisine tyiym salynǵan jaǵdaida reister sany eriksiz artady, óitkeni úsh-tórt kýb beton aralastyrǵyshtardy paidalaný qajet bolady. Bul QMJ baǵasynyń 5-7%-ǵa ósýine yqpal etedi. Qazirgi ýaqytta qurylys salýshylar onsyzda eń tómengi marjada - 10-12% jumys istep jatqandyqtan, bul shyǵyndar turǵyn úi qunyna qosylady. Osy jaǵynan alǵanda, jańa páterler 5-7%-ǵa qymbattaýy múmkin. Munyń mektepter men aýrýhanalar siiaqty áleýmettik nysandarǵa da qatysy bar. Memlekettik organdar óz shyǵyndaryn ulǵaitýǵa májbúr bolady, bul biýdjet tapshylyǵy aiasynda tiimsiz", - deidi ol.
Ol qazirdiń ózinde betonnyń baǵasy shamamen 15%-ǵa óskenin eske salady. Al keibir sektorlarda baǵa ósimi 30-35%-ǵa artqan. Sondyqtan kólikke qatysty shekteýler "jyǵylǵanǵa judyryq" bolady. Sonymen qatar, jobalardy iske asyrý merzimi 30%-ǵa artady. Eger buryn monolitti-qarkas jumystaryn alty aida atqarý múmkin bolsa, onda bolashaqta bul merzim bir jylǵa sozylýy múmkin. Saldarynan keibir qurylys kompaniialary usynysty arttyrý boiynsha mindettemelerdi óz moinyna ala almaidy, sondyqtan olar jumys kólemin qysqartýǵa májbúr bolady. Bul turǵyn úi sektory men áleýmettik nysandardy salý qarqynyna teris áser etedi.
Lazarevtiń aitýynsha, saladaǵy taǵy bir jaǵymsyz faktor ýaqyt beldeýin aýystyrý bolyp tur. Ol muny kún ýaqytynyń qysqarýymen túsindiredi. Eger buryn joǵarǵy qabattarda saǵat 17:00-18: 00-ge deiin jumys isteýge bolatyn bolsa, qazir 16: 00-de jumys aiaqtalady. Saldarynan jańa baspanany paidalanýǵa berý merzimi shamamen 10-15%-ǵa keshiktiriledi. Osyǵan bailanysty qurylysshylar odaǵy osyndai saldarlarǵa jol bermes úshin mynandai birqatar sharalardy usynady.
"Birinshiden, samosvaldardyń qozǵalysyna salatyn tyiymǵa kompaniialardyń daiyn bolýyna múmkindik berý úshin atalǵan normany 2026 jylǵa deiin keiinge shegere turý kerek. Ekinshiden, tyiymnyń ornyna aýyr júgi bar kólikterdiń qalada qatynaý múmkindigin qarastyrýda qosymsha 500 myń teńge kóleminde salyq engizýge bolady. Bul shara jergilikti atqarýshy organdarǵa joldardy jóndeýge, al samosvaldardyń qurylys alańyna deiin erkin barýyna múmkindik beredi. Máselen, tek Astananyń ózinde osyndai 12 myń avtokólik quraly bar, olar elordalyq biýdjetke 5 mlrd teńge kóleminde qosymsha túsim jasai alar edi. Úshinshiden, elimizde salynyp jatqan joldardyń sapasyn jaqsartý qajet. Nátijesinde aýyr júk kólikterine qaramastan olardyń paidalaný merzimi ózdiginen artady. Aqyry, burynǵy qurylys qarqynyna oralý úshin burynǵy ýaqyt beldeýine oralý kerek", - deidi maman.
Aita keteiik, Qazaqstanda jańa páterlerdiń baǵasy tórt jylda 43%-ǵa qymbattaǵan.
Ulttyq statistika biýrosynyń málimetinshe, 2020 jyldyń jeltoqsanymen salystyrǵanda, 2024 jyldyń qarashasynda jańa páterlerdiń baǵasy 43,2%-ǵa, al ekinshi naryqtaǵy páterlerdiń quny 50,2%-ǵa ósken.
Ranking.kz aqparatynsha, 2024 jyly Qazaqstanda turǵyn úi satyp alýǵa suranys aitarlyqtai artqan. Qańtar-qarasha ailaryndaǵy kórsetkish boiynsha, elde 382,9 myń turǵyn úi satyp alý-satý mámilesi tirkeldi. Bul ótken jyldyń osy kezeńimen salystyrǵanda 15,1%-ǵa kóp.
Mámilelerdiń 85,2 myńy jeke úilerge (jyldyq ósim – 1,1%), al 297,7 myńy kópqabatty úilerdegi páterlerge (ósim – 19,8%) qatysty jasalǵan.
Eń kóp satyp alý-satý mámileleri Almaty men Astana qalalarynda tirkeldi. Almatyda – 74,9 myń, al Astanada – 67 myń. Úzdik bestikke Qaraǵandy oblysy (30 myń), Almaty oblysy (20,7 myń) jáne Mańǵystaý oblysy (19 myń) kirdi.
