Túrik álemine rýhanı qajettilik kerek, biz ony saktardyń, ǵundardyń materıaldyq mádenıetinen izdeımiz. Al, jazba derekteri túrikterdiń tek tarıhy ǵana emes, sonymen qatar mádenıetin tolyqtaı zertteýge múmkinshilik beredi. Túrik elderin erte orta ǵasyrlarda álemge tanytqan olardyń erlikke toly márt minezi, batyrlyq áfsanalary men jyrlary, jazý mádenıeti, táńirshildik dúnıetanymy, balbal tastary boldy. Qashanda uly dala turǵyndaryna tán berik jáne jasampaz rýh bul dáýirde ózge elderge úlgi shashty boldy. Rýhanı mádenıet túrik tiliniń, ádebıettiń, dúnıetanymynyń, salt-ǵurpynyń Eýrazıalyq álemge taraýyna jol ashty. Ekinshi jaǵynan Eýrazıalyq qurylyqtyń negizgi bóligin biriktirgen alyp túrik memleketteri, olardyń berik sharýashylyq-áleýmettik negizi rýhanı mádenıettiń serpilisin týǵyzdy. Onyń ishinde kóne túrikterdiń jazý mádenıetiniń alatyn orny erekshe. Túrikterdiń jazýy týraly eń alǵashqy málimentterdi qytaı derekterinen kezdestire alamyz. Negizinen túrik jazýynyń paıda bolǵan ýaqyty V ǵasyr dep esepteledi. Al naqtyraq aıtqanda túrikter I V ǵasyrdyń ekinshi jartysynda ózi jazýlaryn keń aýqymdy qoldanǵan. Túrikter basqa memlekettermen qarym-qatynas jasaǵanda ózi jazýlaryn qoldanǵany jaıly kóptegen málimentter bar. Mysalǵa alǵanda Vızantıa ımperatoryna túrik elshisi qaǵannyń jazǵan hatyn alyp barǵan. Muny Menandr Protektor óz esteleginde kórsetken. Jalpylama erte orta ǵasyrda alǵanda túrikterdiń tól jazýy jáne alfavıti bolǵan. Ár rýlardyń tańbalary negizinen jasalǵan alfavıttik quramynda 35 árip bar. Al kóne túrik jazýy – rýnanemese syna jazýy dep atalǵan. Kóne túrik jazýynyń eskertkishteri Ortalyq Azıa aýmaǵynda kóp tabylǵan. Olardyń ishindegi eń belgisi Soltústik Mońǵolıa jerindegi Orhon, Selenga, Toly ózenderiniń tabylǵan tastaǵy jazýlar. Bul tastarda túrikterdiń ataqty bıleýshisi men aqylgóıleri Bilge qaǵan, Kúltegin, Tonykók qurmetine arnalyp jazylǵan rýna jazýlary saqtalǵan. Al Qazaqstan aýmaǵynda Talas, İle ózenderiniń ańǵarynan da kóne túrik jazýynyń eskertkishteri tabylǵan. Túriktiń jazba esketkishteriniń kóp kezdesetin jeri - Sibir ólkesi Eneseı ózeni boıy. Jazýlar qulpytastarǵa, qysh pen metaldarǵa jáne basqa da zattarǵa qashalyp jazylǵan. Osydan shyǵatyn qorytyndy, VII – IX ǵasyrlar aralyǵynda Qazaqstan aýmaǵynda ortaǵasyrlyq ortaǵasyrlyq memleketterde kóne rýnalyq túrik jazýy qoldanylý aıasy birshama zor bolǵan. «Túrik rýna jazbalary» – bul uǵym túrkologıamen aınalysatyn adamdardyń bárine tanys. Biraq barlyǵy qazirgi ǵylymda jıi estiletin «rýna», «rýnologıa» sózderiniń qandaı maǵyna beretiniń aǵara qoımaıdy. «Rýna» «árip» jáne «belgi» degengi bildirmeıdi. Ony – «qupıa» jáne «belgisiz» sózderimen ushtastyrýǵa boldy. «Rýna» sózi –latynnyn «arkaným» (mysalǵa «Taro arqany») nemese grekshe «mısmerıon» (mısterıa) sózderiniń analogy. Bul málimetter rýna sóziniń maǵynasy týraly qundy dálelder beredi. Rýnalar – ejelgi german álipbıiniń belgileri (II v. keıingi ortaǵasyrǵa deıin), Skandınavıa, Islandıa, Grenlandıa, Anglıa, Soltústik Evropa, Soltústik Prıchernomore, Eski Ladoga jáne Novgorod eldi-mekenderindegi tastardaǵy, metaldardaǵy, aǵashtardaǵy, súıekterdegi qaýshaýlar, belgiler. Rýnalardyń naqty shyǵý tegi búgingi kúnge deıin anyqtalmaǵan. Norvej ǵalymy K. Marstranderdyń oıynsha rýnadar soltústik ıtalıılik álipbıdiń modıfıkasıasy bolyp tabylady. Rýna jazbalary /fýtark/ kóbinese bir nemese birneshe sózderden turady. Mysaly, zat esim, qabyldaný nemese magıalyq brakteatta /altynnan jasalǵan dóńgelek ilgish/ sıqyrlaý. Birneshe joldardan turatyn jazýlar sırek kezdesedi. Ertedegi túrik jazýyn tuńǵysh ret HÚİİİ ǵasyrdyń 20-jyldarynda İ Petrde qyzmet atqarǵan nemis ǵalymy D.Messershmıdt pen oǵan erip júrgen shvedtiń tutqyn ofıseri I.Stralenberg Enıseı ańǵarynda ashty. Olar Skandınvıanyń rýnalyq jazýymen uqsastyǵyna qarap, ony «rýnalyq» jazý dep atady. Ataý onsha dál bolmaǵanymen, qolaıly bolyp shyqty jáne ǵylymda osy ataý ornyǵyp qaldy. 1889 jyly N.M.Iadrınsev Soltústik Mońǵolıada, Orhon ózeniniń ańǵarynan rýna jazýlary bar orasan zor qulyptastardy tapty. Tabylǵan teksti oqýdyń birinshi bolyp kiltin tapqan dat ǵalymy V.Tomsen jáne jazbalardy alǵash ret oqyǵan orys túrkology V.V.Radlov boldy. Negizgi eskertkishterdiń tabylǵan jeri boıynsha jazý «orhon-enıseı» jazýy dep atala bastady, al basqa belgileri /tili jáne jazylý sıpaty/ boıynsha ol ertedegi túrikterdiń rýnalyq jazýy dep atalyp ketken. Rýnalyq jazýlardyń barlyq tabylǵan eskertkishteri ishinde Soltústik mońǵolıanyń negizinen alǵanda Orhon, Tola jáne Selenge ózenderiniń ańǵarlarynda shoǵyrlanǵan eskertkishteri eń irileri bolyp otyr. Olardyń bári ekinshi Túrik qaǵanaty /689-744 jj./ jáne Mońǵolıadaǵy Uıǵyr qaǵanaty /745-840 jj./ dáýirinde ornatylǵan. Eń áıgileri – Birge-qaǵan men onyń inisi, qolbasshy Kúl-teginniń qurmetine 732-735 jyldary turǵyzylǵan eskertkishter jáne ekinshi Túrik qaǵanatynyń alǵashqy qaǵandarynyń keńesshisi Tónykóktiń /716 jyl/ qurmetine Tonykóktiń tiri kezinde-aq ornatylǵan eskertkish. Orta Azıa men Qazaqstan aýmaǵynda rýnalyq eskertkishterdiń eki tobyn – ferǵanalyq toby men jetisýlyq tobyn bólip qaraǵan jón. Bularǵa úlken-úlken qoı tastardaǵy, qabir basyna qoıylǵan tastardaǵy toǵyz jazý jáne Talas ózeniniń ańǵaryndaǵy Tereksaı qoınaýyndaǵy jartas betindegi jazýlar, Jambyl qalasynyń mańynan tabylǵan keramıkadaǵy jazýlar, teńgeler men turmystyq buıymdardaǵy usaq jazýlar men jekelegen belgiler, aǵash taıaqshadaǵy jazý /Talas ózeni boıynan ken qazý jumystarynda kezdeısoq tabylǵan/, sondaı-aq Shyǵys Qazaqstannan tabylǵan eki qola aınadaǵy rýnalyq jazýlar, Talǵar qala jurtynan tabylǵan qysh urshyqbastaǵy usaq jazýlar jatady.

 

Ýıkıpedıa — ashyq ensıklopedıasynan alynǵan málimet