Túrki qaǵandyǵyn ornatýdaǵy uly joryq álem jurtshylyǵyna shynaıy azattyqqa jetýdiń jarasymdy, jaıly turmys qurýdyń naǵyz úlgisi bolyp qaldy. Dúnıe júzi tarıhyna úńilgende erte dáýirde qanaý men ezý, qorlaýdan qutylýdyń eń tıimdi, ómirsheń joly – kók túrikter salǵan «Uly joryq joly» eken. Osy áıgili bastama ıdeıasy jer sharyna dańqy jaıylǵan ataqty qolbasshy, kósemderge maqsat, mindetterin aıqyndap bergen baǵdar sham boldy. Bizdiń ejelgi dana babalarymyzdyń túrki qaǵandyǵyn ornatýdaǵy uly joryqtardy bıik qabyrǵa tastarǵa syǵylystyra syıǵyzyp jazyp, máńgilik muraǵa aınaldyrýynyń syry osynda jatyr. Túıip bildirsek, túrki memleketin, túrki ımperıasyn ornatýdaǵy uly joryqtyń aýyr salmaǵy kók túrik kemeńgeri Mogılán – Bilge qaǵan ıyǵyna tústi, sonyń aqyl-parasaty, tikeleı basshylyǵy men eren batyrlyǵy arqasynda júzege asty. Kók túrikterdiń uly joryqtary álemdi ózine jalt qaratqan iri memleket – túrki qaǵandyǵyn dúnıege ákeldi. Buǵan túrkitanýshy ǵalym I.V.Steblevanyń: «K konsý Vİ v. prevratılı Túrkskoı kaganat v moshnýıý sentralno azıatskýıý ımperıý, kotoraıa prostıralas ot Kaspııskogo morá na zapade do Koreıskogo zalıva na vostoke. Eto mogýshestvennaıa derjava ımela polıtıcheskıe otnoshenıa s Iranom, Vızantıeı ı Kıtaem», – dep jazǵany dálel [1. 18-21-bb.]. Al, Bilge qaǵan bıligi tusynda kók túrikter munan da keń aımaqty ıemdendi. Aqıqatynda, túrki ımperıasyn ornatýda ákesi Qutlyǵ – Elteris pen aǵasy Qapaǵan – Mochýr bastaǵan uly joryqty ári jalǵastyryp, solardyń kózdegen maqsatyn oryndap, elý jyl bodandyq tutqynyna túsip, toz-toz bolyp, ash-jalańashtyqtyń azabyn tartyp, endi mańdaıy ashyla bastaǵan kóne túrikterdi el etip, shuraıly jerge ornalastyryp, olardyń bárin kıimi bútin, tamaǵy toq dárejege jetkizip, kóne túrikterge, shyn máninde, mol baılyq, beıbit ómir syılap, túrki ımperıasyn tıanaqty ornatqan osy Bilge qaǵan-Mogılán bolatyn, qytaısha ol «Bıke kehan» dep ataldy. Sondyqtan Bilge qaǵan kóshpeliler tarıhynda túrki ımperıasynyń irgesin qalasyp, ári tolyq ornatyp bergen uly tulǵa. Túrki ımperıasynyń bekem ornaýy tarıhta sonyń esimimen baılanysty. Áıgili qolbasshy, batyr Kúltegin kóz jumǵanda aınalasyndaǵy kórshi elder men qytaı ımperıasynyń patshalyǵy túrki elin bılep turǵan sol Bilge qaǵan dańqy úshin, soǵan arnaıy kóńil aıtý úshin keldi. Ony qytaı ımperıasy syılady, aıtqanyn oryndady. Qyrǵyz halqy áıgili «Manas» jyrymen dúnıege túgel tanyldy. Toǵyzynshy ǵasyrdyń ortasynda qyrǵyz memleketi qurylyp, dáýirlegen tustyń ózinde dáý tasqa túsirilgen eskertkish jazbalarymen-aq bul halyq álemdi tańdandyryp otyr. Baýyrlas ózbekter «Týmarıs» atty epostyq shyǵarmasymen mádenıeti erte zamanda qalyptasqan el ekenin moıyndatty. Ózbek jurtynyń dańqyn H ǵasyrda-aq álemge jaıǵan Ábý Álı ıbn Sına men Ábý Raıhan Bırýnı ǵylymnyń ár salasynda zor jańalyq ashsa, Álisher Naýaı jasaǵan danalyq kórkem shyǵarma HV ǵasyrda dúnıe mádenıetiniń altyn qoryna baryp qosyldy. Osylaı ári qaraı tize berý artyqtaý shyǵar. Qazirgi alasapyran zamannyń surapyl borasyny jutyp qoımas úshin bizder kóne mádenıetimizdiń kúre tamyryna shań qondyrmaı saqtap, ásirese, ǵasyrlar boıy qalyptasqan baı ulttyq qundylyqtardy qasterleı, baǵalaı bilýimiz kerek. Áıtpese, tehnıkalyq oıy damymaǵan qazaq halqy bir kezde tarıhı arenadan kórinbeı, tabylmaı qalýy múmkin. Osyndaıda endi súıener basty tirek – túrkilik ulttyq rýhanı muralar. Atap aıtqanda, babalarymyz sandaǵan ǵasyrlar boıy dáý qabyrǵa tastarǵa máńgi joǵalmastaı etip qashap jazǵan asa mol mura – kóne túrki rýna jazba shyǵarmalary. Bul asyl qazynalardyń qataryna ejelgi zamanda túrkilerdiń osy tól árpimen qaǵazǵa túsirilgen «Aldyńdy boljap bal ashatyn kitap» atty óleńder jınaǵyn da qosý kerek. «Qazaq» sóziniń tórkini «saq, kas-saq» ataýynda jatqanyn da ǵylymı negizde málimdedik [2, 56-76-bb.]. Qazaq mádenıeti, ádebıeti, tarıhynyń teńdesi joq bilgiri Á.Marǵulannyń: “Qazaq sózi qadymnan eski at. Taıpa jasaýda darhan aǵash sıaqtanyp turady»,–dep aıtýynyń túıini osynda jatqan bolýy kerek [3, 143-b.]. Qazaq halqynyń tańba-belgileri men kóne túrki rýna alfavıti arasynda az ǵana aıyrmashylyqtar bar. Tasqa túsirilgen kóne túrki rýna jazbalary kóptep tabylǵan Orhon, Enıseı, Talas ózenderi men Altaı taýy aımaqtaryn ejelden qazaq halqynyń quramyna engen taıpalar mekendegen. Demek, olardyń sol jazbalardy jasaýǵa qatysqany kúmán týǵyzbaıdy. Qazaq halqynyń ıslam dini engenge deıingi Táńirge tabyný nanymy men ejelgi dástúri, túrkilik–ulttyq rýhy tasqa jáne qaǵazǵa jazylǵan kóne túrki rýna jazbalarynyń qan taratar julyny bolyp jasalǵan. Besinshiden, Orhon, Enıseı Altaı, Talas óńirindegi tasqa túsirilgen kóne túrki jazbalary qazaq halqyna tikeleı qatysty tól murasy deýge bolatynyn munan da naqtylaı, aıǵaqtaı túsý úshin akademık Á.Marǵulannyń: «Eń tańsyq nárse Altaı men Mońǵol jerinen tabylǵan úńgitter men kereılerdiń jazýlary. Kóp tabylǵan ásirese úńgitterdiń tas jazýlary. S.E.Malovtyń kóp zamannan zertteýinshe, Enıseı men Týva jerinde turǵan qulpytastardyń tańbalary eski úısindiki úsh álip, qańlyniki (aıtamǵa), óńgit – kereıt eliniń tamǵalary. Abahan ózeniniń boıynan, Achýradan tabylǵan Orhon jazýy. Ol jazýdyń mazmuny bir ǵana naıman eliniń tarıhyn sýretteıdi. Orhon jazýyn kóp qoldanǵan eldiń biri qypshaqtar»,–degen tujyrymyn eske salýǵa májbúrmiz [3, 138-141-bb.]. Osy úzikte atalǵan taıpalar qazaq halqynyń quramyna jatatyny barshaǵa málim. Altynshydan, tasqa túsirilgen kóne túrki rýna jazbalaryndaǵy sózderdiń maǵynasyna túsiný, uǵyný bizge eshqandaı qıyndyq týdyrmaıdy. Birtalaı sóılemder qazaq tilinde jazylǵandaı bolyp tanylady. Tize berse osyndaı bultartpas málimetter jeterlik. Buǵan taǵy qosarymyz, birneshe aımaqtardaǵy samsaǵan dáý tastarǵa jazylǵan kóne túrki rýna jazbalary osy kezge deıin arnaıy, tolymdy túrde zerttelingen emes. Orhon eskertkishteri ishinde Kúltegin men Tonykók jazbalary ǵana erterekte shyǵystanýshy birsypyra ǵalymdardyń nazaryna iligip, jalpylama túrde sóz bolyp, dolbar tujyrymdar jasalyndy. Aqıqatynda, kóne túrkilerdiń birtalaı aımaqtarda samsaǵan tastarǵa jazylǵan shyǵarmalary, tipti, keleli sóz bolǵan emes. Soǵan sáıkes, kóne túrki rýna jazba shyǵarmalaryn keshendi túrde tutastaı alyp zerttep, barlyq syr-sıpatyn ashyp, shynaıylyqpen ǵylymı tujyrymdar jasap, bizdiń babalarymyz Orhon, Enıseı, Talas, Altaı, Týrfan óńirlerindegi kóne túrki rýna jazba eskertkishterin jazý jáne jasaýǵa óz úlesterin qosqanyn naqtylyqpen aıqyndap, qazaq halqynyń jazýy, tańba-beınesi, mádenıeti, ádebıeti ejelgi zamanda-aq qalyptasqan órkenıetti el ekenin álemge jarıa etý, moıyndatý kerek. Ǵalamdaný tusynda da, qaı zamanda da qazaq halqyn jahanǵa tanytatyn osy babalardan qalǵan mol mura – kóne túrki rýna jazba shyǵarmalary. Pohojaıa statá: Shańdy basýǵa arnalǵan otandyq jáne shet eldik tehnologıalyq prosester men materıaldardy anyqtaý Sodan keıingi kúrdeli mindet mynaý: shyǵystanýshy shetel ǵalymdarynyń birsypyrasy ár ólkelerdegi kóptegen qabyrǵa, qoı tastarǵa túsirilgen kólemdi jazbalar kóne túrki jazba jádigerleri ekenin ǵana ashty, ári qaraı zertteýge barmady. Bálkim, túrki halyqtary ózderi zerttep alsyn degen shyǵar. Sondyqtan osy tyń da asa kúrdeli salany keń turǵyda sóz etip, biliktilikpen taldaý jasap, barlyq jumbaq qupıalaryn ashyp, álem jurtshylyǵyna sony ǵylymı jańalyqtar syılaıtyn salıqaly eńbekter usyný qajet. Bizdiń bul zertteý jumysymyz áýelden-aq, osyndaı, birneshe kúrdeli maqsattar men mindetterdi qosa qamtyp sheshetin nátıjeli josparǵa saı júrgizildi. Keıbireýin atap kórsetsek, kez-kelgen jazba eskertkishtiń qazaq halqyna qatysy qandaı degen suraq únemi este ustalady. Mysalǵa, bizdiń keń turǵyda taldaý jasaǵaly otyrǵan Orhon boıyndaǵy Bilge qaǵan jazba eskertkishi de, osy óńirdegi qabyrǵa tastarǵa túsirilgen ózge de kóne túrki rýna jazbalary da qazaq halqyna týra ortaq mura bolyp tabylady, oǵan dálel eter derek, málimet, ǵylymı tujyrym jeterlik. Bul baılamymyzdy I.Qabyshulynyń: «P.I.Iadrınsev Orhon ózeni boıyndaǵy «Hoshóó saıdam» degen jerden tańbaly jazýy bar eskertkishter kesenesin tabady. Bul munan 1000 jyl buryn naıman memleketiniń astanasy bolǵan Qara Qorym qalasynan 32 shaqyrymda ornalasqan-dy. Orhon ózeni osy Qara Qorym qalasyn qaq jaryp aǵyp jatyr. Naıman memleketi 1204 jyly Shyńǵyshannan jeńilip, ata qonysynan alastatylǵan. E.L.Klemens ertedegi Kereı memleketiniń astanasy «Tór-hýrah», qazaqsha Bı-tóbeden 16 shaqyrym jerde ornalasqan asa mol eskertkishter keshenine tap bolady. Bul – qazirgi Ulan-Batordan 36 shaqyrym jerdegi Nalaıhan tas kómir kesheniniń aldyndaǵy áıgili Tonykók eskertkishi», – dep keltirgen málimeti naqtylaı túsedi [4]. I.Qabyshuly jazǵan eńbekten keltirilgen úziktegi tańbaly jazýy bar eskertkishter tabylǵan «Koshóó saıdam» – áıgili Kúltegin jazba eskertkishi ornatylǵan jer. Sol Kúltegin eskertkishinen 500 metr jerde biz arnaıy alyp sóz etip otyrǵan Bilge qaǵan jazba eskertkishi turǵyzylǵan. Sonda naımandardyń astanasy bolǵan Qara Qorym shaharynyń mańynan dáý qabyrǵa tastarǵa kóne túrki rýna árpimen túsirilgen, asa kólemdi ári qupıa jazbasymen dúnıeni tańdandyryp, dúr silkindirgen Kúltegin jáne Bilge qaǵan mádenı eskertkishi, kereılerdiń astanasy bolǵan «Tór-hýrah» qalasy mańynan Tonykók eskertkishi tabylyp otyr. Naımandar ejelgi zamanda-aq qazaq halqynyń quramyna kirgen, qazirde de solaı. Sondaı-aq, kereıler de qazaq halqynyń quramyna erte zamannan engen asa kóne ári myqty taıpalardyń biri. Naımandar jáne kereıler tarıh sahynasyna Ǵun, Úısinderdiń izin ala shyqqan, Orhon jazýyn meńgergen, ózderinshe memleket atanǵan elder. Olar saldyrǵan qalalar jeterlik. Buǵan Á.Marǵulannyń kereımen úńgitterdiń (ýaq) jerindegi úlken qalanyń biri «Qatýn syny». Kereıler ǵun ádeti boıynsha maraldy erekshe qadirlep, oǵan tabynyp júrgen. Naımandardyń monǵol dáýirinde qırap qalǵan qalasynyń aty «Aqbalyq». Qara Qorym astanasynda el basqarǵan handar, sultandar, bekter turǵan. Kóp ǵasyrlar ishinde aldymen Orhon jazýyn odan keıin uıǵyr jazýyn ózine dástúr qylǵan elder qypshaqtar, naımandar, kereıler, úńgit-ýaqtar, merkıtter, barlyǵy erte kezde úkimet qurǵan qazaq ulysynyń taıpalary»,–dep jazǵany negiz [3, 137-139-bb.]. Á.Marǵulan eńbeginen keltirilgen kishkentaı úzikte biraz másele qamtylyp aıtylǵan. Osyndaǵy ár sóz óz aldyna jeke zertteýdi surap tur. Mysalǵa, qazaq quramyna engen joǵaryda atalǵan taıpalardyń kóne túrki (Orhon) jazýynan keıin uıǵyr jazýyn ıgerýiniń birneshe sebebi bar. Uıǵyr jazýy kóne túrki jazýynan keıin týyndady. Uıǵyrlar túrki memleketin qulatyp, az ýaqyt bolsa da óz ústemdigin júrgizdi. Sol tusta qarym-qatynas, kelisim-shart úshin qazaq quramyna engen taıpalar uıǵyr jazýyn meńgergen bolsa kerek. Sol sıaqty, Á. Marǵulannyń «qazaq ulysynyń taıpalary» dep ataýynda zor mańyz bar. Qysqa aıtsaq, qazaq halqy skıf-saqtar dástúrin sol kúıinde qabyldap, saqtap, jalǵastyrdy. Qazaq halqynyń quramynda kóptegen taıpalardyń bolýy da sodan. Ataqty ǵulama Sh.Ýálıhanovtyń zertteýinshe «qazaqtyń eski dáýirdegi aty «Alash» dep atalǵan» [3, 142-b.]. Iollyǵ-tegin týraly L.N.Gýmılevtiń: «Bul jazýshy ári tarıhshy, eki orhondyq jazý tekstiniń avtory edi. Óz ákesiniń saıasatyn jalǵastyra otyryp, ol shıelenisti jaǵdaıdan shyǵý jolyn tabýǵa tyrysty», – dep jazǵany eptep jónge soǵady [5, 328-b.]. Shyn máninde, Iollyǵ-tegin týabitti dana, iri aqyn, aqyldy qaǵan, bilikti saıasatker, tereń bilimdi oıshyl, tarıhı tulǵa. Iollyǵ-tegin jasaǵan shyǵarmasyna ómirdegi shyndyq oqıǵany arqaý etken. L.N.Gýmılev ol tasqa túsirgen jazbany tarıhı derek úshin paıdalanǵan, óz yńǵaıyna qaraı buryp, ony tarıhshy dep ataǵan. Orhon boıynda búgingi kúnge deıin tabylyp jarıa bolǵan 25-ten astam kóne túrki rýna jazba eskertkishteri bar. Keıbir zertteýshilerdiń bıik tastardaǵy kóne túrki jazbalaryn: qulpytastarǵa túsirip, qabyr basyna qoıylǵan joqtaý jyr dep uıǵarym jasaǵany sondaı sáýegeılik boljamnan týyndaǵan. Keleshekte álgindeı jobalap jazylǵan boljamdy oısyz qaıtalap aıtýshylarǵa toqtaý bolý úshin bul rýhanı muralardyń biri Bilge qaǵan jazba eskertkishiniń syr-sıpatyn, ózindik ereksheligin shynaıylyqpen kórsetýdi basty nysana ettik.

 

Ádebıet:

1. Poezıa drevnyh túrkov Vİ-Hİİ vekov. - M: Rarıtet, 1993. - 170 s.


2. Eńsegenuly T. Kóne túrki rýna jazba poezıasy. - Almaty: Bilim, 2007. - 350 b.


3. Marǵulan Á. «Tamǵaly tas» jazýy // Juldyz. – 1984. - № 1. – 143 b.


4. Qabyshuly I. Halqymyzdyń órkenıetke qosqan asyl murasy // Egemen Qazaqstan. – 2004. – 20 naýryz.


5. Gýmılev L.N. Kóne túrikter. - Almaty: Bilim, 1994. - 502 b.