Órkenıettiń 2 túri bar: 1. Kóshpeli dáýir órkenıeti. Ereksheligi – qanaǵat. “Malym janymnyń, janym arymnyń sadaǵasy” – rýhanı turaqty armıasy joq, maqsaty – rýhanı qor­ǵaný. 2. Otyryqshy el órkenıeti. Bular: a) Qytaı; b) Mysyr; v) Grekıa. Ereksheligi – qanaǵatsyzdyq (Maǵjan óleńi). Turaqty armıa ustaıdy. Maqsaty a) jaýlap alý, b) rýhanıatyn qıratý.

 

Áskerı ádebıette Baýyrjan Momyshulynyń ótken zaman men bizdiń zamanymyzda bolyp ótken álem halyqtaryn qamtyǵan soǵystardyń qaıtalanbas úsh túrli ereksheligi bolǵanyn atap ótýmen birge, óz tanymyn jikteı otyryp kórsetetini bar. 1969 jyly 2 qarashada Qazaq Keńes ensıklopedıasynyń bas redaktory profesor M.Qarataevqa jazǵan hatynda: “Áskerı ǵylym adam­zat tarıhynda úsh dáýirge bólinedi: a) Manýfaktýrnyı perıod vede­nıa voıny; b) Mashınnyı perıod vedenıa voıny; v) Termoıadernyı perıod voıny”, deıdi.

 

Qarap otyrsaq, úsheýiniń úsh túrli uǵymy bar. Úsheýiniń úsh túrli qarýjaraǵy bar. Úsheýiniń úsh túrli taktıkasy men strategıasy bar. Úsheýiniń úsh túrli tili bar, birine-biri uqsamaıdy. Ol ta­rıhı nárse… Osy tanym turǵysynan qaraǵanda, túrki halyqtary basynan keshken áskerı ádebıettiń bolmysyn, tarıhyn tanyp bilýge, ol jaıynda ǵylymı zertteý jumystaryn júrgizgende osy oı-tanymdardy áskerı teorıalyq qaǵıda retinde qarap, únemi súıenip otyrýǵa bolatyn ıdeıalyq baǵyt-baǵdar bola alady degen baılamǵa kelemiz. B.Momyshulynyń osy oı-tanymyna súıene otyryp, oı kózimen qaraǵanda: 1. Soǵys júrgizýdiń manýfaktýralyq dáýiri negizinen maıdan tórinde bes qarý túrin molynan ári turaqty túrde qoldanýmen shektelgen jaǵdaıdy kóremiz. 2. Soǵys júr­gizýdiń mashınalyq kezeńi negizinen otpen atylatyn myltyqtan bastalyp, pýlemet, zeńbirek, tank, ushaq, t.b. tehnıkalyq qarý-jaraq túrleriniń bárin qamtýymen erekshelenedi eken. 3. Soǵys júrgizýdiń ıadrolyq qarýdy paıdalaný dáýiri búgingi kompúterge súıengen aqparattyq tehnıka kómegimen júrgizilmek.

 

İ

 

Soǵys júrgizýdiń manýfaktýralyq dáýiri B.Momyshuly tanymy boıynsha: “Qazaq tilin­de manýfaktýrnyı perıod vede­nıa voıny tirkesinde tilder de, túsinikter de, uǵymdar da bar. Oǵan dálelder – erte­giler, batyrlyq epostar, shynymdy aıtsam, ol jaǵynan men ózimdi ózim tekserdim. Manýfaktýrnyı perıod vedenıa voıny degen nárse óz zamanynda soıyl, shoqpar, naıza, sadaq, aıbalta, t.b. qolmen ustalatyn qarýlar­men ótkizilgen eken (kádimgi qyp-qyzyl tóbeles)”. Iaǵnı, soǵys negizinen bes qarý túrin paıdalaný jolymen iske asqan. Ol qarýlar qylysh,sadaq, naıza, shoqpar, qanjar tárizdi soǵys quraldarymen shekteledi. (“Qa­rý-jaraq sózdigi” – T.Baıjanov) Bul soǵys qarýy tusyndaǵy soǵysýshy sarbazdar jaýmen betpe-bet kelip, kúsh synasady. Maıdanda áli jetkeni, aılasy men aqyly asqandary basym túsip jatady. Jaýynger maıdan tórinde jeńse de, jeńilse de aıqas ádiletti túrde júrgizilip otyrady. Bul tusta qazaqtyń batyrlyq jyrynda jyrlanatyn ataqty batyrlardyń jekpe-jek soǵysýy men jeńgen jaǵy tikeleı rýhy kóterilip, qan maıdanǵa túsetin soǵys kórinisteri kóz aldymyzda elesteıdi.

 

Qazaqtar bul dáýirde bes qarýdyń túrimen qorǵaný, shabýyl jasaý joryqtarynda soǵys júrgizýdiń manýfaktýralyq túrinde basym túsip otyrǵan. Bul shaıqastyń qyry men syryn jaqsy bilip, soǵystyń strategıasy men taktıkasyn jete meńgergen halyq ekenin álemge tanytyp otyrǵan. Munyń ústine qorǵaný jolynda júrgizilgen soǵysta óz jeriniń tabıǵatyn, ıaǵnı taýy men dalasyn, qyry men jazyǵyn da bilgirlikpen paıdala­nyp, qarsylasyn jer qaptyryp otyrǵan. Munyń ústine qazaqtardyń at qulaǵynda oınaıtyn shabandozdyǵy, soǵys­ta jylqynyń sheshýshi kúshke aınalýynda kóp máseleniń túıini jatyr. Buǵan dálel Edil, Shyńǵys­han, Ámir Temir, t.b. qolbasshylar zamanynda tulpar attyń sheshýshi kúshke aınalǵan ereksheligin sezinemiz. Al batyrlar jyrynda batyrmen birge tulpar attyń beınesi qatar som­dalýynda kóp syr jatyr. Soǵysta eń yqsham, manevr jasaýǵa beıim, alys pen jaqyn jerdi tez basyp ótetin jaramdy qazanattyń bolýy – qazaq jerin jaýdan qorǵap, Otan keńistigin ustap qalýdyń sheshýshi joly da jaýynger mingen jaramdy joryq atyna baılanysty bolyp kelgeni de shyndyq. Osy sebepti halqymyz shyǵarǵan epıkalyq jyrlarda batyr obrazyn somdaýmen birge onyń tańdap mingen tulparlardyń beınesi de qatar alynyp sýrettelýinde kóp syr jatyr.

 

İİ

 

Soǵysty júrgizýdiń mashı­na­lyq dáýiri dep otpen atylatyn qarý túrleri jetilip, avtomat, pýlemet, zeńbirek, tank, raketa, samolet, bomba men granata túrleriniń ústemdik alǵan zamanyn aıtady. Bul tehnıkalyq jaraqtarmen soǵys júrgizgende, qarýlardyń nebir jańa túrleri maıdan tórinde qoldanylsa da báribir adam psıhologıasy men rýhanı tabıǵaty, ıaǵnı adam jany sheshýshi kúshke aınalyp otyrady.

 

Qazaq halqy óz tarıhynda soǵys júrgizýdiń mashınalyq dáýiri dep atalatyn túrine, bylaısha aıtqanda, meılinshe jetilgen túrine alǵash ret Keńes Odaǵy men fashısik Germanıa arasyndaǵy soǵysta aralasty. Qazaq soldattary men qazaq komandırleri maıdan tóriniń bul dáýirindegi qarý-jaraqtyń barlyq túrin tez arada meńgerip, álem jurtyn tańdandyrǵan erlikter jasap jatty. Iaǵnı, tarıhtyń qatal synynan abyroımen ótti.

 

Óz halqynyń qas batyry atanǵan Baýyrjan Momyshuly da alǵash ret soǵys júrgizýdiń meılinshe jetilgen mashınalyq dáýirine aralasyp, erlik dańqy búkil álem halyqtary nazaryna ilikti. Ata jaýǵa qarsy Otandy qorǵaý jolynda fashıserge qarsy soǵys qarý-jaraqtary­men birge qalamyn, ıaǵnı qamal buzar qaharly sózin de qosa jumsaýmen erekshelendi. Bul taqyr jerde paıda bolǵan kez­deısoq qubylys emes, ol kóne zaman ata-babalarynan bermen qaraı úzilmeı kele jatqan dástúr jalǵastyǵy bolatyn­dy. “Men bastan keshkenderin jazyp júretin jaýyngerlerdiń birimin. Maıdanda jaýyngerler arasynan shyqqan, qaltasynda Jazýshylar odaǵynyń bıleti bolmasa da jazatyn maıdan­gerler dep atalatyn bytyrań­qy top bar. Men bul topty jazýshylardyń jańa býynynyń tutas bir armıasy dep oılaımyn. Olar ázir oqıǵany bolat qalamsaptyń ushymen kór­kem sózben sheber órnekteýdi meńgere qoıǵan joq. Olar kózben kórgenderin, ózderi kýáger bolǵan oqıǵalardy, soǵystyń qatqyl tilimen jazyp júr. Olardyń keıbireýleri oqqa ushty, keıbireýleri múge­dek bolyp qaldy, basqa bireýleri óz qyzmetin atqarýda. Kórgenderin hatqa túsirip júretin meniń qarýlas joldastarymnyń biri – osynda otyrǵan Keńes Odaǵynyń Batyry M.Ǵabdýllın. Onyń jazǵandary 10-ǵa jýyq dápter bolady. Soǵys júrip jatqan kezden beri bul topqa kóptegen basqa adam­dardy qossaq, myńdaǵan paraq jazylǵan bolar edi. Soǵys aıaqtalǵan kezde soǵys ádebıet maıdanynda da bastalady, qazir ádebıet maıdanynda soǵys joq. Al bizdiń soǵys dep júrgenimiz – jaı shamaly qaq­tyǵys qana. Soǵys aıaqtalǵannan keıin maıdangerler armıasy jazý ónerin meńgerýdi qyzý qolǵa alyp, búginde ádebıet tosqaýylynda buǵyp otyrǵan keıbir jazýshylarmen shaıqasatyn bolady. Munyń ózi bálkim bes jyldan keıin be, bolmasa on jyldan soń ba, ıakı bolmasa jıyr­ma jyl ótkennen keıin bola ma – ony men dál bilmeımin. Biraq soǵystan keıin jańa adamdardyń, jańa jazýshylar­dyń týatynyn bilemin”, – dep jazady B.Momyshuly.

 

İİİ

 

Soǵys júrgizýdiń búgingi kúndegi ıadrolyq dáýiri de óz belgisin berýde. Japonıa halqyna qarsy qoldanylǵan atam bombasy osy qubylystyń aıǵaǵy dese bolǵandaı. Atom bombasyna ıe, ıadrolyq qarýǵa ıe memleketter sany da búginde otyzǵa jaqyndap keledi. Soǵys bilimpazdarynyń aıtýy boıynsha, eger ıadrolyq atom qarý-jaraqtarynyń tetigi aǵytylyp ketse, jeńýshi de, jeńilýshi de bolmaıdy. Álem buryn-sońdy bolmaǵan apatqa ushyrap, Jer shary orbıtasynan aýyp, qurdymǵa ketýi múmkin.

 

Soǵys júrgizýdiń osy úsh túriniń alǵashqy eki kezeńinde áskerı ádebıet túri paıda bolyp, damýdyń, jetilip qalyptasýdyń uzaq joldaryn bastan keshti.

 

“Áskerı ádebıet dep neni aıtamyz, onyń taqyryptyq negizi men zertteý nysanasyna neler jatpaq?” – degen suraq­tar aldymyzdy oraǵytatyny da shyndyq.

 

Áskerı ádebıet dep áskerı ǵylym túrlerimen birge kórkem ónerdiń ózindik ereksheligine oraı paıda bolǵan kóne zamannan búginge deıin damyp, qalyptasý ústinde kele jatqan rýhanı qubylystyń qomaqty bir salasyn aıtamyz.

 

Áskerı ádebıettiń kórkem ádebıet salasynda paıda bolǵan túrlerin, onyń ózindik derbes salasyna jatatyn jalpy áskerı kórkem ádebıet pen soǵys maıdanyna tikeleı qatysyp, tolarsaqtan saz keship, Otan úshin jan berip, jan alysqan ári maıdanda qarýymen birge qamal buzar qaharman sózdi qosa jumsaǵan daryndy jaýynger men qolbasshylar qalamynan týǵan áskerı kórkem ádebıettiń jóni bir basqa ekenin basa aıtamyz. Áskerı ádebıettiń túri dep bizde Uly Otan soǵysy taqyrybyna jazylǵan kórkem ádebıet janrlaryn aıtyp júrmiz. Keńes dáýirinde Uly Otan soǵysy taqyrybyna jazylǵan kórkem týyndylar ishinde biz­der, qazaqstandyq jazýshylar, Reseı men Ýkraınadan keıingi oryndy ıemdenemiz. Keńes óki­metine qaraǵan túrki halyq­tarynyń ishinde qazaqtar áske­rı ádebıet tarıhynda jetekshi orynda tur.

 

Qyrǵyn soǵysqa qatyspaı-aq syrttan baqylap, maıdan ómiri týraly kórkem shyǵarma­nyń ártúrli janrynda jazatyn aqyn, jazýshylar, dramatýrgter da bolady. Mysaly, L.Tolstoı orystardyń basynan ótken 1812 jylǵy Otan soǵysy shyndyǵyn sýretteıtin óziniń “Soǵys jáne beıbitshilik” romanyn jazsa, 1941-1945 jyldardaǵy Uly Otan soǵysy jaıynda Ǵ.Músirepov “Qazaq soldaty” romanyn, M.Áýezov “Namys gvardıasy” pesasyn jazdy. Basqa aqyn-jazýshylar da maıdan taqyrybyna qyzý atsalysty. Árıne, bulardy da soǵys taqyrybyna jazylǵan kórkem ádebıet salasyna jatqyzamyz.

 

Bizdiń kózdep otyrǵanymyz, ıaǵnı oı talqysyna salyp ar­naıy ǵylymı zertteý nysana­synda ustanarymyz soǵys maıdanyna áskerı jaýynger retinde aralasyp, qandy qyrǵyn ishinde aýyzdyqpen sý iship, etigimen sý keshken qas batyr­lar kóp shyq­ty. Olardy joryqqa bastaǵan qolbasylar men partızandar jaýǵa qarsy qarýymen ǵana emes, qalamyn da qaHarly qarý retinde qatar jumsaǵan kórnekti aqyn-jazýshylar áskerı ádebıettiń kórnekti ókilderine aınaldy.

 

B.Momyshuly “VOV v kazah­skoı proze” dep atalatyn baıan­damasynda: “Na front otpravı­lıs bolee sotnı rabotnıkov ıskýsstva. Onı odev serye soldatskıe shınelı, s orýjıem v rýkah stanovılıs v stroı, onı bylı soldatamı voıny. Sredı nıh bylı takıe talantlıvye poety kak Kasym Amanjolov, Pavel Kýznesov, Dıhan Abılov, Jýmagalı Saın, Abdýlla Jý­magalıev, Dm. Snegın, Abý Sarsenbaev, Syrbaı Maýlenov, kompozıtor Ramazan Elebaev, dırıjer Gazız Dýgashev, peves Temırbek Kokýbaev ı dr.

 

Onı etı soldaty ı ofı­sery, nahodás na perednem krae na razlıchnyh doljnostáh, ýmelo sochetalı shtykı s perom”, – dep jazǵanda odan qarsy qarýmen qosa qamal buzar qaharly sóz óne­rimen soǵysqan aqyn-jazý­shylar men óner ıelerin kóremiz.

 

İV

 

Kóshpeli órkenıet zamanynda soǵys júrgizýdiń manýfaktýralyq dáýirine saı qalyptasqan qolbasshynyń jaýǵa qarsy kúresinde bes qarýmen qosa aqyndyq ónerdi qosa qabat paıdalaný dástúri bolatyn. Mysaly, qazaq-qalmaq soǵysy zamanynda bul ata dástúrdi Aqtamberdi men Qojabergen jyraý, táýelsizdik úshin kúres jolynda Mahambet, Qoqanǵa qarsy soǵysta Mádeli qoja ata dástúrin jalǵastyra tústi. Mine, osy úrdis Uly Otan soǵy­syn­da da ómirden oryn taýyp jalǵastyq tabýyn ataqty qolbasshy, aty ańyzǵa aınalǵan qazaqtyń ulttyq batyry B.Momyshulynyń qandy maıdan ústindegi ómir jo­lynan da baıqaımyz. Muny “Qanmen jazylǵan kitap” shyǵarmasynda: “Uly Otan soǵysynda alǵan tájirıbemiz ata-babamyzdan qalǵan halqymyzdyń jaýyngerlik dástúr-muralary ondaı ádebıetti jazýǵa aýmaqty, kólemdi, sińimdi qorek bola alady”, – dep jazýynda astarly oılar jatyr.

 

Kórkem ádebıettegi áske­rı ádebıet dep atalatyn bul qubylys taqyr jerden paıda bolǵan dástúrsiz, dástúrli jalǵastyqsyz óli dúnıe emes. Túrki halyqtarynyń kóne dáýirden búginge deıin dástúrli jalǵastyq taýyp, damyp kele jatqan áskerı ádebıeti bolǵandyǵyn jazba tarıh eskertkishteri de aıǵaqtaıdy. Túrki halyqtary ádebıetiniń bastaý kózderi bizdiń zamanymyzǵa deıingi myńjyldyqtar ishinde jatqanyn, ıaǵnı onyń bastamasy saqtar elinen shyqqan, biraq óleńderin qytaı tilinde jazǵanyn kóne qytaı jazba derekteri boıynsha meniń shákirtim Álimǵazy óziniń kandıdattyq dısertasıasy arqyly ǵylymı aınalymǵa túsirip otyr. Biraq bizder saqtar dáýiri men tuńǵysh Túrik qaǵanaty (­VSh ǵ.) arasyndaǵy áskerı ádebıet týraly naqtyly derek kózderin ázirshe tereń tanyp boılaı almaı kelemiz.

 

Bul máseleni Túrik qaǵanatynyń uly ıdeology ári oıma jazý arqyly tasqa she­kip, uly mura qaldyrǵan áıgili Tonykók danadan bas­taýdyń jóni bar dep bilemiz.

 

Odan keıingi Qarahanıdter zamanynda burynǵy on sadaq atalǵan elden shyqqan álemge áıgili “Qudatǵý bilik” (Hİ ǵ.) kitabynyń avtory Júsip Balasaǵunnyń eńbeginde sol zamanda ǵumyr keshken qoǵamnyń saıası-áleýmettik toptaryn júıelep, áskerı qolbasshylar týraly sarap­talǵan pikirleri búgingi tańda da qoldanysqa suranyp turǵan oıtanymdarǵa tunyp tur. Avtordyń maıdan tórinde áskerı qolbasshylardyń she­shýshi ornyn anyqtap, jeke tulǵanyń qanshalyqty yqpaly baryn saraptaı kelip: “Myń arystandy bastaǵan qoı bastyqtan, myń qoıdy bastaǵan arystan bastyq artyq” degen ataly sózi tek maıdan tórindegi áskerı qol­basshy týraly ǵana emes qazirgi qoǵamdyq bıleý satysyndaǵy árbir bastyqqa qoldanýǵa bolatyn shyndyq ekenin anyq sezinemiz.

 

Biz erekshelep nazarda ustap otyrǵan áskerı ádebıet týraly tanymnyń ólshemine Moǵolstan men Shaǵataı ólkesindegi Ámir Temir áýleti zamanynda da aqyn, ǵalym, qolbasshy, patshalyq bılik etken aıtýly tulǵalardyń áreket etkenin alǵa tarta ala­myz. Mysaly, ataqty Babyr patshanyń óz maqsatyna jetý jolynda júrgizgen kúreste­rin­de qarýy men qalamyn qa­tar jumsap, artyna óz óleń­deri men álem moıyndaǵan “Babyrnama” týyndysyn qaldyrýy – osynyń aıǵaqty dáleli. Nemese Babyrdyń bóle týysy, Moǵolstannan qanat qaqqan M.H.Dýlatıdiń “Tarıh-ı-Rashıdı” dep atalatyn memýarlyq janrdaǵy eńbegi men “Jahannama” dastany óz zamanyndaǵy áskerı ádebıettiń burynǵy ótken dástúr jalǵastyǵyn ushtas­tyra damytyp qalyptastyr­ǵan daryndy aqyn, tarıhshy ǵalym, dańqty qolbasshy bolǵanyn kóremiz. Sol zamanda, ıaǵnı, Babyr men Haıdar myrza bılik etken kezdegi áskerı ádebıetke aıtarlyqtaı úles qosqan Hasen Álı Jalaıyrdyń qasıda janryndaǵy teńdesi joq aqyn­dyq ónerin ekeýi de asa joǵary baǵalap, ónegeli úlgi retinde tanystyratyny bar.

 

Bul atalǵan aqyndardyń báriniń de óz zamanynda memlekettik bılik úshin kúres jolynda qan maıdanda qol bastap, kúreske bilek sybana kirisken, aqyndyq ónerine qosa qarý-jaraǵyn jaýǵa qarsy siltegen ereksheligi men mundalap turady.

 

Altyn Orda ımperıasy qulap, birtutas túrki halyq­tary kóptegen usaq handyqtarǵa bólinip, ydyraǵan tusta, tarıh sahnasyna shyqqan qazaq handyǵy HV ǵasyr men XVİİİ ǵasyr arasynda óz táýelsizdigin saqtaý jolynda aıtarlyqtaı mán-maǵynasy bar tarıhı kúres jolyn bastan ótkerip jatty.

 

Qazaq handyǵynyń táýel­sizdigi jolynda, ásirese, uzaq jyldarǵa sozylǵan qazaq pen qalmaq arasynda bolǵan soǵysqa qatysyp, óz kóz aldynda ótken tarıhı oqıǵalarǵa tikeleı aralasqan qazaq aqyn-jyraýlary áskerı ádebıettegi babalar dástúrin ári qaraı jalǵastyrdy. Aqtaban shubyryndy zamanyn kózi kórip, qasiretin óz basynan ótkizgen Qojabergen, Aqtamberdi jyraýlar jaýǵa qarsy qol bastap, qandy maıdan alańynda jaýǵa qarsy naızasy men otty jyryn qatar jumsaǵan ári armanyn keler urpaqqa ama­nat­qa qaldyrǵan jyr jol­daryn qaldyrdy. Ol tustaǵy qazaq aqyn-jyraýlarynyń bári de maıdan alańynda bolyp, jaýǵa qarsy kúreste qarýy men aqyndyq ónerin qatar qoldanýy arqyly áskerı ádebıettiń de kórnekti ókilderi edi.

 

HVİİİ ǵasyrdyń basynda Reseı ımperıasy qazaq jerine qol salyp, HİH ǵasyr ishinde Qazaq eline tutastaı otarshyldyq oıranyn orna­typ baqty. Qazaq elin birtutas qalpynan ajyratyp, HİH ǵasyrdyń alǵashqy jartysynda úsh bólikke ajyrap ketýine sebepker boldy. Kishi júzdi Orynborǵa qaratyp, el bıleýdiń halyqqa jat sultan pravıtel bıligin ornatty. Orta júzdi Ombyǵa qaratyp, el bıleýdiń aǵa sultandyq júıesin ornyqtyrdy. Uly júz Qoqan handyǵyna baǵy­nyp, el bıleýdiń rýlyq júıege negizdelgen datqalyq túrin bastan ótkizip jatty. Tutas bir halyq otarshyldyq saıasattyń nátıjesinde úshke jarylyp, rýhanı tutastyǵynyń ydyraı bastaǵany HİH ǵasyrdyń birinshi jartysyndaǵy ádebıet álemindegi zaman shyndyǵynyń aınasy bolǵan poezıa janrynda aıqyn baıqaldy.

 

Batys Qazaqstan qazaqtary arasynan aqyryp teńdik suraǵan Mahambet otty jyry arqyly sol tustaǵy naǵyz áskerı ádebıet dástúrin jalǵastyrýshy jaýynger poezıanyń biregeı kórnekti ókiline aınaldy.

 

HİH ǵasyrdyń alǵashqy jartysynda Qoqan handyǵynyń qorlyǵy men zulymdyǵyna qarsy kóterilgen halyqtyń jarqyldaǵan almas qylyshyndaı aqyn Mádeli óleńderi qalyń elge rýhanı qýat berdi. Mádeli de Qoqan jasaqtarymen qandy maı­danǵa túsip, qarýy men sóz nóserin qabat qoldanyp, talaı erliktiń úlgisin kórsetti.

 

Qazaq aqyndarynyń áskerı ádebıet jasaýdaǵy ata dástúrin jalǵastyrý áreketi, tipti 1916 jylǵy ult-azattyq kóterilisiniń jarshysy men jyrshysyna aınalǵan halyq aqyny Omar Shıpınniń shyǵarmalarynda da aıqyn belgi berip jatty. Mine, bastamasy orta ǵasyrdaǵy aqyn ári qolbasshy Túrik qaǵanatynyń temirqazyq juldyzyndaı myzǵymas ıdeology bolǵan Tonykókten bastalǵan poezıa janrynan órbip óris jaıǵan áskerı ádebıette qalyptas­qan dás­túrdiń sońǵy jalǵasy Omar Shıpınmen aıaqtalady. Bul san ǵasyrlarǵa sozylǵan soǵys júrgizýdiń manýfak­týralyq dáýirindegi áskerı ádebıet ókilderiniń bári de bes qarý­dyń kúshimen sóz ónerin qosa jumsaǵan kezeń­men bitedi.

 

V

 

Soǵys júrgizýdiń mashı­nalyq dáýirine qazaq halqy shyn máninde Keńes Odaǵy­nyń fashısik Germanıamen bolǵan 1941-1945 jyldardaǵy Uly Otan soǵysynda tuńǵysh ret qatysty. Buryn mundaı soǵysty ishinara ult-azattyq kúre­sine qatysyp, keń maǵy­nada bastan ótkizbegen ári buǵan jeterlikteı daıarlyǵy bolmaǵan qazaq soldattary men komandırleri soǵysqa arnalǵan búgingi kún qarý-jaraqtardy tez meńgerdi. Máskeý túbinde bolǵan sheshý­shi aıqastarda kózsiz erlikter jasap, búkil álem halqyn tań­­­qaldyrdy. Panfılovshy batyr­lardyń erligi osy kórinis­tiń naqtyly aıǵaǵyna aınaldy.

 

Baýyrjan Momyshuly taǵdyry Keńes Odaǵy men fashısik Germanıa arasynda bolyp ótken Uly Otan soǵysynda soǵys júrgizýdiń meılinshe jetilgen mashına­lyq dáýirine tus keldi. Soǵys bastalǵanǵa deıin-aq ol 1932 jyldan ásker qatarynda qyzmet etip, áskerı bilim men is tájirıbesin jete meńgergen aǵa leıtenant dárejesine deıin kóterilgen, ıaǵnı aldyn ala daıarlyǵy jetilgen jaýynger komandır retinde qalyptasqan edi. Munyń ústine rýhanı dúnıesi de qordalanyp baıı túsken-tin.

 

Uly Otan soǵysy basta­lyp, shaıqastar qyzǵan tusta “Barlyǵy da maıdan úshin” urany beleń aldy. Maıdan jaýyngerlerine rýh berip, otanshyldyq sezimin ushtaı túsýge barlyq óner qaırat­kerleri judyryqtaı jumyla túsken kezde keń maǵynadaǵy áskerı ádebıettiń salasyn­daǵy qalamgerler óneri qa­lyptasý, damý jolyna tústi. Osy turǵydan qaraǵan­da áskerı ádebıettiń aýmaǵyna enetin ári qaıtalanbas óz ereksheligimen daralanatyn mynadaı jiktelisterdi baı­qaımyz:

 

Tylda, maıdannan alys­ta otyryp soǵys ta­qyrybyna jazǵan aqyn-jazýshylar toby shyǵa bas­tady. Mysaly, XX ǵasyr Gomeri atanǵan Jambyl Jabaevtyń “Lenıngradtyq órenim”, Ǵabıt Músirepovtiń “Qazaq soldaty” romany, Muhtar Áýezovtiń “Namys gvardıasy” men halyq aqyn­darynyń 28 panfılovshylar týraly óleń, dastandary, t.b.

Qazaq ádebıetinde buryn bolmaǵan partızan aqyn-jazýshylardyń óz bastarynan keshken jortýyl­daǵy ómir shyndyǵy arqaý bolyp órilgen shyǵarmalary. Mysaly, Q. Qaısenov, Á. Sháripov, J. Saıyn, t.b.

Maıdannyń ótinde bolyp, jaýmen betpe-bet kelip alysqan jaýynger aqyn-jazýshylar: B.Mo­myshuly, Q.Amanjolov, M. Ǵabdýllın, A.Bek, Á.Nur­peıisov, T.Ahtanov, Á.Nur­shaıyqov t.b.

Soǵys jyldarynda maıdan qajetine qaraı birde ashylyp, birde jabylyp otyrǵan qazaq tilindegi ás­kerı gazetterde istegen jýr­nalıster týyndylary: Á.Sár­senbae, Q.Saǵyndyqov, J.Jumahanov, S.Seıitov, t.b.

Bulardyń bári de Uly Otan soǵysy kezindegi áskerı ádebıettiń qalyptasyp, damýyna óz úlesterin qosyp, taqyryp aýmaǵyn keńeıtip, maıdan jańalyqtaryn der kezinde jetkizip, halyq rýhyn kóterip otyrdy. Joǵaryda atalǵan áskerı ádebıettiń ókilderine qaraǵanda úshinshi toptaǵy aqyn-jazýshylar týyndysy arasynan B.Mo­mysh­ulynyń alar orny bólekshe. Ol ata-babadan bermen kele jatqan áskerı ádebıettiń dástúrimen tereń tanys bolyp, ata dástúrdi damyta jalǵastyryp, túrik halyqtar áskerı ádebıetiniń negizin salyp, qalyptastyrý­shy qaıtalanbas tulǵaǵa aınalyp úlgerdi.

 

B.Momyshuly qatysyp, qolbasshylyq etken maıdan tóri soǵys júrgizýdiń mashı­nalyq dáýiri edi. Mundaı tarıhı taǵdyr sheshiletin soǵys júrgizýdiń buryn-sońdy bolmaǵan jańa tehnı­kalyq quraldardy paıdalaný, ony jete meńgerý, maıdanda sheberlikpen qoldaný úshin qolbasshy áskerı ǵylym salalaryn jetik bilý sharty alǵa qoıyldy. Al, shırek ǵasyr ómirin keńestik turaqty armıa qatarynda qyzmet atqaryp, soǵys kezinde aǵa leıtenant sheninen, batalón, polk, odan polkovnık bolyp, dıvızıa komandırine deıin ósý jolynda B.Momyshuly armıa ýstavyna ózgeris en­dirip, strategıa men taktıka salasynda jańalyq ákelgen, áskerı ǵylym salasynda meılinshe jetilip, teńdessiz erlikter jasap, ataǵy álemge tanylyp, halyq moıyndaǵan daryndy tulǵaǵa aınaldy. Jeńisten soń Uly Otan soǵy­synyń eń ozyq áskerı qolbasshylarynan iriktep tańdap alynǵan 250 koman­dırden jasaqtalǵan bir mezgildik áskerı akademıaǵa oqýǵa alynǵan jalǵyz Azıa halqynyń ókili edi. Áskerı akademıany bitirip, áskerı akademıaǵa strategıa men taktıka salasy boıynsha dáris beretin profesor qyz­metin atqarǵan áskerı sala­daǵy tuńǵysh qazaq bolýmen de erekshelenetin.

 

B. Momyshulyn qan maıdanda jasaǵan kózsiz qaıtalanbas erligi úshin general-maıor, 8-gvardıalyq dıvızıanyń komandıri ári áskerı ustazy I.V.Pan­fılovtan bastap keıingiler ony Sovet Odaǵynyń Batyry men general ataǵyna talaı ret resmı túrde usynǵan edi. Biraq B.Momyshulynyń álemge tanylǵan dańqy men áskerı ilimdegi tereńdigin, daraboz qolbasshylyǵyn kóre almaǵan pendeligi basym Bas shtabtyń jáne tikeleı Qor­ǵanys mınıstriniń qarsy­lyǵyna ushyrady. Osy sebep­ti, 1956 jyly 46 jasynda otstavkaǵa shyǵyp ketti. Otstavkaǵa shyǵý sebebiniń óz ustazy, general Chıstákovke jazǵan hatynda aıtylýynda kóp syr jatyr. Ony aqyn Ázimbek Janqulıev sózimen órnektesek:

 

Batyr tappaı bahadúr alashymnan,

 

Orystardyń onda da baǵy ashylǵan.

 

Qazaq batyr bolmaýyn qadaǵalap,

 

Jol bermeýge jan salyp alasurǵan.

 

Kógenkózdi kók kózder kóp túrtetin,

 

Solar jaýdyń alǵandaı jaǵasynan …

 

Basqa ulttyń balasy bolǵandyqtan,

 

Batyrlyǵy Baýkeńniń zorǵa ashylǵan, — degen óleń joldarynda (“Ar Aı” 01.12.2005) Uly Otan soǵysy kezindegi resmı ataq berýdegi alaqoldylyq Aýǵan­stan soǵysynda da qaıta­lanyp otyrǵanyn áshkere­leı­di. Aýǵan­-Keńes soǵysyna biz jaqtan negizinen musyl­man jastary qatysyp, qolbasshylyq bıligi orystar jaǵynda bolatyn. Osyǵan qaramaı batyrlyq ataq solarǵa buıyryp jatatyn. Osy ádiletsizdik aqyn tara­pynan tańbalanyp aıtylýy da zaman shyndyǵynan týyndap jatqan zańdylyq edi

 

B.Momyshuly óziniń áskerı joldaǵy bolashaq karerasy bolmaıtynyn bil­gen soń, jazýshylyq ónerge baǵyt alyp, tez tanyldy, Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik syılyǵyn aldy. Bul ózgeristi B.Momysh­uly­nyń ekinshi erligi dep baǵalady onyń zamandastary.

 

B.Momyshuly óziniń jazý­shylyq óneri áskerı áde­bıetke tikeleı qatysty bolý sebepti bastapqy kezde jazy­lyp tanylǵan maqal-mátel, aforızmderi men óleń­deri, epıstolárlyq janr­daǵy týyndylary da maıdan ómiri shyndyǵynan týyndap jatýy tabıǵı qubylys edi. Áskerı ádebıet salasynda ol kún­delikti soǵys jaǵdaıynda qandy maıdan ishinde bastan keshken ómir tájirıbesin oıda qory­typ jazǵan teorıalyq deń­geıi bıik maqalalarymen tanyla bastady. Qazaq KSR Ǵylym Akademıasynda bir apta boıy tańdaýly ǵalymdar men óner qaıratkerleriniń aldynda soǵys jaıy týraly oqylǵan leksıalary (“Psı­hologıa voıny”, “Qanmen jazylǵan kitap”) men áskerı akademıada strategıa men tak­tıka páninen ótkizgen dáris­teri arqyly, áskerı kór­kem ádebıettiń ǵylymı tuǵyry men teorıalyq negi­zin saldy. Al, onyń kórkem ádebıettegi kórinisteri jazý­shynyń qoly­nan shyǵyp, basylym kórgen shyǵarma­larynda jatty.

 

B.Momyshulynyń áskerı ǵylymdy tereń meńgerip, polkovnık ataǵymen-aq dıvızıa komandırine kó­terilýi, áskerı akademıada profesor ataǵymen dáris berýi jáne osy áskerı saladaǵy oı-tanymyn, maıdan shyndyǵyn kórkem shyǵarma­lary arqyly áskerı ádebıettiń shyńyna kóterýi joldary onyń birden bir túrki halyq­tary áskerı ádebıetiniń negizin salýyna alyp keldi. Óıtkeni, túrki halyqtary tutas (Túrkıa túrikterinen basqalary) Uly Otan soǵy­syna túgel qatysyp, olardyń aqyn-jazýshylary da ata-babalarynan rýhanı mura bolyp qalǵan áskerı ádebıet dástúrin jalǵasty­ryp jatty. Al, B.Momyshuly bolsa, osy­lardyń arasynan suryptalyp, erekshe áskerı ádebıet salasynda qalyptasty, ǵylym ári kórkem shyǵarmalary arqyly álem halyqtaryna tanylýy sebepti “túrki halyqtary áskerı ádebıetiniń negizin salýshy” degen tarıhı tuǵyrǵa kóterile aldy.

 

Fılologıa ǵylymdarynyń doktory., profesor Mekentas Myrzahmetuly