TEREZENİŃ ÁŃGİMESİ

Dalanews 06 aqp. 2015 02:06 141

Jaratýshynyń jazǵany bolar, Janar januıadaǵy jalǵyz perzent. Áke-sheshesi tirnektep jıǵan dúnıesin osy qyzdyń qyzyǵyna jumsaıdy. Ózi de boıjetip keledi. Talǵamy da tamasha. Anaý-mynaý kıimderdi qanaǵat tutpaıdy. Ákesi jalǵyz qyzynan aqshasyn aıasyn ba? Kóńili qosh kórgenin alyp beredi. Janar ne jeımin, ne kıemin demeı ósti. Onyń tym erke minezi oqýyna da áser etti. Qalasa sabaqqa barady, qalamasa qala salady. Ata-anasynyń boıjetkendi betinen qaqpaı ósirýi – qatarynan kem bolmasyn degen nıet edi.

Alaıda materıaldyq qajettilikterge basymdyq bergen ákeı men shesheı onyń tárbıesine, rýhanı qajettiligine kóńil bólmegen edi. Munyń arty arýdy «murnyń barda bir sińbir» degendeı, jastyq shaqta oınap-kúlip qalý kerek degen túsinikke jeteledi. Ómirdiń sáni ádemi kıiný, qydyrý degen oıdy qoldaıtyn qurbylary da az emes edi. Óz qyzynyń qandaı ortada júrgenine, dostarynyń qandaı ekenine kóńil bólmegen ata-ananyń jibergen bul ekinshi qateligi bolatyn. Sonymen Janar ózine «qyzyq» bolǵan ómirdi tańdady. Qydyrdy, oınady, kúldi, qysqasy, jaman ádetke eti úırendi. Sóıtip, baqyttan basy aınalyp, ýaqytsha kóńil kóterýlerdiń qyzyǵyna toımaı júrdi... Ákesi Toqtarbaıdyń sary ýaıymǵa túsýi endi kesh edi.

f6645efc54916765682cbJanar qyzyqqa toly kúnderdiń uzaqqa sozylmasyn qaıdan bilsin. Oń aıaǵy aýyra bastady. Tizem aýyrsynyp qalǵan bolar degen oımen oǵan onsha mán bermegenmen, ýaqyt óte kele aıaǵyn tike basýdyń ózi muń boldy. Dárigerler rentgen sáýlesine túsirip, tizesine et óskenin jáne býyn aýrýyna shaldyqqanyn anyqtady. Almatydaǵy Revmatologıa ortalyǵynda aılap emdeldi. Aıaǵynyń jazylǵanyn sezinse, araǵa eki-úsh aı salǵannan keıin aýrýdyń qaıta meńdegeni baıqaldy. Ákesi Janardyń myna kúıinen qorqa bastady. Qaıǵy basqan júzi men jasqa tolǵan janaryn kórý tipten qıyn. Jatsa da, tursa da Jaratqanǵa jalbarynyp, duǵa jasady. Aparmaǵan, kórsetpegen jeri qalmady. Tipti, tapsyryspen shetelden dári-dármek aldyrdy. Onyń da ýaqytsha ǵana áseri bolmasa, aýrýdan túgeldeı aıyǵa qoımady. Eki-úsh aı aıaǵyn tiktep basady da, qaıtadan oń aıaǵynyń aýyrsynǵanyn sezinedi. Dáriger Qýatjan ota (operasıa) jasatqanmen, onyń paıdasy shamaly ǵana bolatynyn aıtyp, arýdyń aıaǵyna pyshaq tıgizbeýge keńes berdi.

Sozylmaly aýrýǵa shaldyqqan Janar talaı kúnder men túnderdi tereze aldynda ótkizdi. Tereze syrtynan kóretini – adamdardyń saý aıaqtarymen jer basyp, ári-beri asyǵys-úsigis júrip jatyr. Bireýler balalaryn jetektep, endi bireýler kólikke júgirip, tipti taıaq ustanǵan qart ta áldeqaıda asyǵýda...

Búgin de kúndelikti ádetinshe Janar otyrǵan oryndyǵymen syrǵı tereze aldyna jaqyndady. Kún sáýlesi betine túsip, tyjyrynyp qoıady. Kenet ol aýrýhananyń qarsy betinde ornalasqan meshitke kóz saldy. Adamdardyń ersili-qarsyly kirip-shyǵyp júrgenin qyzyqtady. Aralarynan jasty da, kárini de, aq jaýlyqty anany da baıqady. Búgingi kúnniń juma ekeni birden esine tústi. Kóp kisiniń meshitke syımaı, Alla úıiniń aýlasyna shyǵyp namaz oqyp, qol jaıyp, duǵa jasap jatqanyn kórdi. Osy sátte óziniń osy kúnge deıin bir ret bolsyn meshitke qadam basyp, duǵa jasamaǵany janyna qatty batty. Saý aıaqtarymen osy meshit qasynan kúnde ári-beri ótetin. Sol ýaqyttarda meshitke bir ret bas suǵý bylaı tursyn, Alla úıiniń aldynan ótip bara jatyr ekem-aý degen nárse oıyna da kelmegen edi. Janar kenetten meshitke barǵysy keldi. Biraq, qalaı barady? Aıaǵyn basa almaıdy. Adamdar sekildi qolyn kókke jaıyp, duǵa jasaýǵa asyqty. Múmkin sol kezde aıaǵym jazylyp keter degen oı sanada turdy. Ózin basqa nársege aldandyrǵysy kelgenmen, álgi úmit qaıta-qaıta sanasyn mazalady. Ornynan turyp, asyǵyp júre bergeni sol edi, omaqasa qulap tústi. Kókiregi ókinish pen óksikke toldy. Janardan shyqqan jas bet-júzin jýyp, edenge tyr-tyrs tamshylap jatty. Meshitke degen mahabbat pen nıeti asqaqtaı tústi. Qazir-aq júgirip ketkisi keledi. Átteń, bara almaıdy. Qolyn kókke sozyp, Alladan aıaǵyna shıpa surady. Endigi bar úmiti – bir Alla. Onyń meıiriminen kúder úzbeý.

[caption id="attachment_9093" align="alignright" width="505"]P Qolyn kókke sozyp, Alladan aıaǵyna shıpa surady. Endigi bar úmiti – bir Alla. Onyń meıiriminen kúder úzbeý.[/caption]

O, Jaratqannyń meıirimi-aı deseıshi, arada bir jyl ótken soń Janardyń aıaǵy jer basýǵa jarady. Kóp júrmese de, az-kem aıaǵyn tik basyp, syrtqa serýendep keldi. Bir kezderi júregi yntyq bolǵan meshitke bardy. Duǵa jasaýdy da umytpady. Shúkir aıtyp, namaz ben Quranǵa den qoıa bastady. Meshittegi áıel ustazdardan dáris tyńdady. Áýretin jaýyp, basyna oramal taqty. Sóıtip, ótkinshi synaq Janardyń mańdaıyn sájdege qoıyp, namazǵa jyǵylýyna sebepshi boldy. Aıaǵy saýyǵyp, ózi unatqan jigitke kelisimin de berdi. Onyń júzindegi qýanyshty kórgen ákesi men anasy qyzynyń ımandylyq jolyn tańdaǵanyna qarsylyq bildirmedi.

Sonymen, aıalap, mápelep, alaqanǵa salyp ósirgen qyzyn qıaǵa qondyrý sáti de taıady. Qyzyn jat jurtqa berýge ákesi de qobaljydy. Qyzym baqytty bolsa, biz baqyttymyz dep, baryn salyp, úlken toı qamyna kiristi. Belgilegen ýaqytta uzatý toıy bastaldy. Aq tilekter aıtylyp, Toqtarbaıdyń otbasy, týǵan-týysqandary máre-sáre kúı keshti. Qyzdy shyǵaryp salý sáti kelgende ana júregi jylap qoıa berdi. Kópshilik te kózine jas alyp, Janardy otbasylyq ómirge shyǵaryp saldy.

Uzaq joldy zýlap artqa tastap kele jatqan «Aýdı-100» máshınesiniń júrgizýshisi tań qylań bere bastaǵanda qalǵyp ketip, qarsy baǵytta qatty jyldamdyqpen kelgen júk kóligine soqtyǵysty. Jol boıy uıyqtap kele jatqan Janar kózin ashyp úlgergeni sol edi, qatty temirdiń oń jambasyna kelip soǵylǵanyn sezdi.

...Odan keıingi oqıǵany esine túsire almady. Aýrýhanada esin ázer jıdy. Dárigerler onyń oń qoly men oń jambasyna jasandy aıaq-qoldy salyp jatty... Haliniń múshkil ekendigin endi túsindi. Kózinen aqqan jas onyń óz aıaq-qolymen qaıta qaýyshýǵa kómektese almaıtynyn bildi. Baıaǵy ádetinshe terezege taǵy kóz saldy. Onyń qazirgi kúsh-jigeri, qajyr-qaıraty tek terezeniń arǵy betindegi ómirdi kórýge jetedi. Ádettegideı adamdar namazǵa asyǵyp bara jatyr. Kúndelikti tirshilik. Ol meshitte aıtylǵan azannyń áýezdi únimen tynys alyp jatty.

Aǵabek QONARBAIULY,


QMDB-nyń baspasóz hatshysy


Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar
x