Alaida materialdyq qajettilikterge basymdyq bergen ákei men sheshei onyń tárbiesine, rýhani qajettiligine kóńil bólmegen edi. Munyń arty arýdy «murnyń barda bir sińbir» degendei, jastyq shaqta oinap-kúlip qalý kerek degen túsinikke jeteledi. Ómirdiń sáni ádemi kiiný, qydyrý degen oidy qoldaityn qurbylary da az emes edi. Óz qyzynyń qandai ortada júrgenine, dostarynyń qandai ekenine kóńil bólmegen ata-ananyń jibergen bul ekinshi qateligi bolatyn. Sonymen Janar ózine «qyzyq» bolǵan ómirdi tańdady. Qydyrdy, oinady, kúldi, qysqasy, jaman ádetke eti úirendi. Sóitip, baqyttan basy ainalyp, ýaqytsha kóńil kóterýlerdiń qyzyǵyna toimai júrdi... Ákesi Toqtarbaidyń sary ýaiymǵa túsýi endi kesh edi.
Sozylmaly aýrýǵa shaldyqqan Janar talai kúnder men túnderdi tereze aldynda ótkizdi. Tereze syrtynan kóretini – adamdardyń saý aiaqtarymen jer basyp, ári-beri asyǵys-úsigis júrip jatyr. Bireýler balalaryn jetektep, endi bireýler kólikke júgirip, tipti taiaq ustanǵan qart ta áldeqaida asyǵýda...
Búgin de kúndelikti ádetinshe Janar otyrǵan oryndyǵymen syrǵi tereze aldyna jaqyndady. Kún sáýlesi betine túsip, tyjyrynyp qoiady. Kenet ol aýrýhananyń qarsy betinde ornalasqan meshitke kóz saldy. Adamdardyń ersili-qarsyly kirip-shyǵyp júrgenin qyzyqtady. Aralarynan jasty da, kárini de, aq jaýlyqty anany da baiqady. Búgingi kúnniń juma ekeni birden esine tústi. Kóp kisiniń meshitke syimai, Alla úiiniń aýlasyna shyǵyp namaz oqyp, qol jaiyp, duǵa jasap jatqanyn kórdi. Osy sátte óziniń osy kúnge deiin bir ret bolsyn meshitke qadam basyp, duǵa jasamaǵany janyna qatty batty. Saý aiaqtarymen osy meshit qasynan kúnde ári-beri ótetin. Sol ýaqyttarda meshitke bir ret bas suǵý bylai tursyn, Alla úiiniń aldynan ótip bara jatyr ekem-aý degen nárse oiyna da kelmegen edi. Janar kenetten meshitke barǵysy keldi. Biraq, qalai barady? Aiaǵyn basa almaidy. Adamdar sekildi qolyn kókke jaiyp, duǵa jasaýǵa asyqty. Múmkin sol kezde aiaǵym jazylyp keter degen oi sanada turdy. Ózin basqa nársege aldandyrǵysy kelgenmen, álgi úmit qaita-qaita sanasyn mazalady. Ornynan turyp, asyǵyp júre bergeni sol edi, omaqasa qulap tústi. Kókiregi ókinish pen óksikke toldy. Janardan shyqqan jas bet-júzin jýyp, edenge tyr-tyrs tamshylap jatty. Meshitke degen mahabbat pen nieti asqaqtai tústi. Qazir-aq júgirip ketkisi keledi. Átteń, bara almaidy. Qolyn kókke sozyp, Alladan aiaǵyna shipa surady. Endigi bar úmiti – bir Alla. Onyń meiiriminen kúder úzbeý.
[caption id="attachment_9093" align="alignright" width="505"]
O, Jaratqannyń meiirimi-ai deseishi, arada bir jyl ótken soń Janardyń aiaǵy jer basýǵa jarady. Kóp júrmese de, az-kem aiaǵyn tik basyp, syrtqa serýendep keldi. Bir kezderi júregi yntyq bolǵan meshitke bardy. Duǵa jasaýdy da umytpady. Shúkir aityp, namaz ben Quranǵa den qoia bastady. Meshittegi áiel ustazdardan dáris tyńdady. Áýretin jaýyp, basyna oramal taqty. Sóitip, ótkinshi synaq Janardyń mańdaiyn sájdege qoiyp, namazǵa jyǵylýyna sebepshi boldy. Aiaǵy saýyǵyp, ózi unatqan jigitke kelisimin de berdi. Onyń júzindegi qýanyshty kórgen ákesi men anasy qyzynyń imandylyq jolyn tańdaǵanyna qarsylyq bildirmedi.
Sonymen, aialap, mápelep, alaqanǵa salyp ósirgen qyzyn qiiaǵa qondyrý sáti de taiady. Qyzyn jat jurtqa berýge ákesi de qobaljydy. Qyzym baqytty bolsa, biz baqyttymyz dep, baryn salyp, úlken toi qamyna kiristi. Belgilegen ýaqytta uzatý toiy bastaldy. Aq tilekter aitylyp, Toqtarbaidyń otbasy, týǵan-týysqandary máre-sáre kúi keshti. Qyzdy shyǵaryp salý sáti kelgende ana júregi jylap qoia berdi. Kópshilik te kózine jas alyp, Janardy otbasylyq ómirge shyǵaryp saldy.
Uzaq joldy zýlap artqa tastap kele jatqan «Aýdi-100» máshinesiniń júrgizýshisi tań qylań bere bastaǵanda qalǵyp ketip, qarsy baǵytta qatty jyldamdyqpen kelgen júk kóligine soqtyǵysty. Jol boiy uiyqtap kele jatqan Janar kózin ashyp úlgergeni sol edi, qatty temirdiń oń jambasyna kelip soǵylǵanyn sezdi.
...Odan keiingi oqiǵany esine túsire almady. Aýrýhanada esin ázer jidy. Dárigerler onyń oń qoly men oń jambasyna jasandy aiaq-qoldy salyp jatty... Haliniń múshkil ekendigin endi túsindi. Kózinen aqqan jas onyń óz aiaq-qolymen qaita qaýyshýǵa kómektese almaitynyn bildi. Baiaǵy ádetinshe terezege taǵy kóz saldy. Onyń qazirgi kúsh-jigeri, qajyr-qairaty tek terezeniń arǵy betindegi ómirdi kórýge jetedi. Ádettegidei adamdar namazǵa asyǵyp bara jatyr. Kúndelikti tirshilik. Ol meshitte aitylǵan azannyń áýezdi únimen tynys alyp jatty.
Aǵabek QONARBAIULY,
QMDB-nyń baspasóz hatshysy
