Jurt Nurjan sahnaǵa shyqsa qol soǵady. Ony jaqsy kóredi. Jaqsy kóretindikten sóıtedi.  Ol týma talant. Biraq, aıtaıyq degenimiz bul emes...

 Búgingi zamannyń «geroıy» ártister. Sondyqtan mańdaıǵa basqan «geroıymyzdyń» ózin-ózi jetildirip, bıik belesterdi baǵyndyrýy tıis-aq. Nurjan óner ólkesine qazyǵyn tereńirek qaǵyp, qalyń qazaqtyń maqtanyshyna aınalǵanyn qalaımyz.

Qazirgi shoý-bıznesti óner dep aıtýǵa aýzyń barmaıdy. Aǵa býyn «óner qurbandyqty qajet etedi» dep jıi aıtady ǵoı (jıi aıtqan soń bul sózdiń máni ketip qalǵandaı ma?..). Shyndyǵynda bul sózdiń túbinde aqıqat jatyr.

Kez kelgen talant ıesi ónerdiń bıik shyńyna shyqqanda aldynan taram-taram jol shyǵatyny aqıqat. Sonyń bireýin tańdaıdy. Búginde ártisterdiń – tamada, saıasatker, molda-qoja bolyp ketkenin kórip júrmiz. Aıtpaqshy, keıbir saıasatkerler ónerdi halyqqa tanylýdyń tóte joly dep túsinip, án aıtyp, habar júrgizip ketti emes pe? Endi olardyń jasaǵan dúnıesin óner dep qabyldaý qıyn.

Biz tutas óner jaıynda áńgime aıtýdan aýlaqpyz. Tek Qazaqstandaǵy satıralyq teatrlar men sahna tarlanbozy Nurjan Tólendıev jaıyndaǵy  oıymyzdy ortaǵa salǵandy jón sanap otyrmyz. Sońǵy ýaqyttary shoý-bızneste satıralyq teatrlar qaptap ketti. Taıaq laqtyrsań, solarǵa baryp tıedi. Olardyń bári birdeı jurttyń kózaıymyna aınalyp ketpegeni anyq. Qazir satıra – prıkol, satırık – aýzyna kelgenin aıtatyn saıqymazaqqa aınalǵan zaman boldy.

Tek «Shanshar» men «Aldaraspan» ǵana qazaqy ázildiń eńsesin tik ustap júr.

Búginde stýdent kezinde KVN oınaǵandardyń bári ózderin satırık sanaıdy. Biraq bul salada Tursynbekteı sátti óner kórsetken basqa adamdy kórmedik. Qalǵandarynyń áreketi aýyrdyń ústi, jeńildiń astymen júrip, aqsha tabýdyń amaly bolyp tur. Olar kóshe prıkoldaryn úlken sahnaǵa alyp shyǵyp, eldiń yǵyryn shyǵarǵanyn ózderi de bilmeıdi.

Al «Aldaraspannyń» negizin qalaǵan óner ıesiniń aıryqsha atap ótetin qasıeti – ol ázil-syqaq skechterine tutas janr, kesek dúnıe retinde qaraıdy. Kóshe prıkoldaryn olpy-solpy, qarabaıyr kúıinde alyp shyqqanyn kórgen emespiz. Iá, Nurjan ózine qajetti materıaldy halyqtyń ortasynan, ıaǵnı shynaıy ómirden alady.

Keıipkerlerin kóp ishinen izdeıdi. Onyń keıipkerlerin keń baıtaq elimizdiń kez kelgen qalasy men aýylynan kezdestirýge bolady. «Aldaraspannyń» ár qoıylymyn tamashalǵanda ózimizdi, qasymyzda júrgen ápendilerdi tanyp, máz bolyp jatatynymyz, sondyqtan.

Ol KVN-shıkter sıaqty shıki dúnıeni sahna tórine súırep shyqqan emes. Ustazy Raıymbek Seıtmetovtyń úıretken mashyǵyna salyp, óńdep, ekshep, jasandyryp, qulpyrtyp sahnaǵa alyp shyǵady. Ol ómirdiń ózinen alǵan taqyryptaryn qansha jerden óńdese de shynaıylyǵyn saqtaıtynymen erekshelenedi. Budan Nurjannyń akterlik kóregendiligi men sheberligin baıqaımyz. Osy turǵydan alǵanda «Aldaraspan» teatry ózge shyǵarmashylyq ujymdardan oq boıy ozyq tur.

«Tamasha», «Terisqaqpaı» syndy teatrlardy jurt nelikten qaramaıdy? Óıtkeni ondaǵy akterler bárin oıdan shyǵarady. Olardyń qoıǵan ázil-qaljyńdary keńes zamanyndaǵy qalyp ketken eski kórinisterdi eske túsiredi. Búgingi kúnniń aýrasy, qym-qýyt tirligi múlde baıqalmaıdy.

«Ápıtóktiń baıynyń» áńgimesi men Q.Demesinniń shańqyldaǵan daýsy shyqqanda telearnany basqa arnaǵa buryp jiberesiń. Bizdiń bul sózimizge «Tamasha» men «Terisqaqpaıdyń» ártisteri renjı qoımas. Zaman kóshinen ilese almaǵan bul býyn poıyzdyń sońǵy vagonynda qashanǵa deıin otyratyny ázirshe bir Qudaıǵa ǵana aıan.

Áńgimemizdi ary qaraı jalǵasaq.

Qazirde ánshi-akterdiń ekinshi mamandyǵy – tamada bolyp tur. Kóptegen óner ıeleri (arasynda aqyndar da bar) talantyn tamadalyqqa puldap júr. Toı jaǵalap, jel soqqan qańbaqtaı júıtkip júrgen adam – ózin qalaı jetildirip, ónerin qalaı ushtaıdy? Ónerin órkendetýge eshqashan ýaqyt taba almaıdy. Ánshilerge toı jaǵalap, án salǵan jarasatyn shyǵar? Al akterlerge bul múlde jaraspasy anyq. Akter ıntellektýaldyq kúsh-jigerdi qajetsinetin mamandyq. Kez kelgen akter ózin shyńdap, bilimin jetildirýi kerek. Olar sahnada kórermenderge nur shashyp turýy tıis.

Al bizdiń akterlerdi búgin úlken sahnadan kórseń, ertesi toıdan bolmaıtyn anekdot aıtyp turǵanyn kórip, ónerge degen qurmetiń kemıdi.

Biz áńgime etip otyrǵan Nurjan Tólendıev de asabalyqpen aınalysatynyn bilemiz. Óner kóginde samǵap, jurttyń kózaıymyna aınalǵan Nurjan qazir jolaıryqta turǵandaı...

Ol Qudaı bergen ónerin saqtap qalǵysy kelse, tamadalyqty tastap, ónerin damytýǵa kúsh salýy kerek-aq. Biz bul «aqylymyzdy» kez kelgen ártiske qaratyp aıtýǵa bolar edi.

Biraq olardyń bári Nurjandaı kópshiliktiń yqylasyna bólengen emes. Halyq Nurjannyń asabalyǵyn emes, akterlik sheberligin jyr qylyp áńgimeleıdi. Áńgime basynda «óner qurbandyqty qajet etedi» degen úlkenderdiń sózin beker aıtqan joqpyz. Dál qazir Nurjan Tólendıev óneri úshin asabalyǵyn qurbandyqqa shalýy tıis.

Búginde ánshi-ártistiń áńgimesine qulaq assań, óner adamdary úshin janbaǵystyń jalǵyz joly asabalyq pa dep qalasyń. Bári konsertterinen eshqandaı tabys tappaıtynyn aıtyp, muń shaqqanda etekteri jasqa tolady. Óz basymyz asabalyq qazaq óneriniń tórdegi basyn esikke súıregen kásip boldy dep esepteımiz. Sondyqtan shoý-bızneste júrgen ánshi-ártister úshin asabalyq nan tabýdyń jalǵyz joly desek, qatty qatelesken bolar edik.

Bizdiń sózimizge Baıan Esentavanyń shoý-bıznestegi tabysty jumysy aıqyn dálel bolady.

Eger óner adamdary Baıandaı eńbek etetin bolsa, Qazaqstan Reseıdiń ánshi-ártisteriniń maı shelpegine aınalmas edi. Osy jaıttardy saraptaǵanda bizdiń otandyq shoý-bıznes naryqta básekege qabiletsiz ekeni baıqalyp qalady.