Jurt Nurjan sahnaǵa shyqsa qol soǵady. Ony jaqsy kóredi. Jaqsy kóretindikten sóitedi. Ol týma talant. Biraq, aitaiyq degenimiz bul emes...
Qazirgi shoý-biznesti óner dep aitýǵa aýzyń barmaidy. Aǵa býyn «óner qurbandyqty qajet etedi» dep jii aitady ǵoi (jii aitqan soń bul sózdiń máni ketip qalǵandai ma?..). Shyndyǵynda bul sózdiń túbinde aqiqat jatyr.
Kez kelgen talant iesi ónerdiń biik shyńyna shyqqanda aldynan taram-taram jol shyǵatyny aqiqat. Sonyń bireýin tańdaidy. Búginde ártisterdiń – tamada, saiasatker, molda-qoja bolyp ketkenin kórip júrmiz. Aitpaqshy, keibir saiasatkerler ónerdi halyqqa tanylýdyń tóte joly dep túsinip, án aityp, habar júrgizip ketti emes pe? Endi olardyń jasaǵan dúniesin óner dep qabyldaý qiyn.
Biz tutas óner jaiynda áńgime aitýdan aýlaqpyz. Tek Qazaqstandaǵy satiralyq teatrlar men sahna tarlanbozy Nurjan Tólendiev jaiyndaǵy oiymyzdy ortaǵa salǵandy jón sanap otyrmyz. Sońǵy ýaqyttary shoý-bizneste satiralyq teatrlar qaptap ketti. Taiaq laqtyrsań, solarǵa baryp tiedi. Olardyń bári birdei jurttyń kózaiymyna ainalyp ketpegeni anyq. Qazir satira – prikol, satirik – aýzyna kelgenin aitatyn saiqymazaqqa ainalǵan zaman boldy.
Tek «Shanshar» men «Aldaraspan» ǵana qazaqy ázildiń eńsesin tik ustap júr. 
Al «Aldaraspannyń» negizin qalaǵan óner iesiniń airyqsha atap ótetin qasieti – ol ázil-syqaq skechterine tutas janr, kesek dúnie retinde qaraidy. Kóshe prikoldaryn olpy-solpy, qarabaiyr kúiinde alyp shyqqanyn kórgen emespiz. Iá, Nurjan ózine qajetti materialdy halyqtyń ortasynan, iaǵni shynaiy ómirden alady.
Keiipkerlerin kóp ishinen izdeidi. Onyń keiipkerlerin keń baitaq elimizdiń kez kelgen qalasy men aýylynan kezdestirýge bolady. «Aldaraspannyń» ár qoiylymyn tamashalǵanda ózimizdi, qasymyzda júrgen ápendilerdi tanyp, máz bolyp jatatynymyz, sondyqtan.
Ol KVN-shikter siiaqty shiki dúnieni sahna tórine súirep shyqqan emes. Ustazy Raiymbek Seitmetovtyń úiretken mashyǵyna salyp, óńdep, ekshep, jasandyryp, qulpyrtyp sahnaǵa alyp shyǵady. Ol ómirdiń ózinen alǵan taqyryptaryn qansha jerden óńdese de shynaiylyǵyn saqtaitynymen erekshelenedi. Budan Nurjannyń akterlik kóregendiligi men sheberligin baiqaimyz. Osy turǵydan alǵanda «Aldaraspan» teatry ózge shyǵarmashylyq ujymdardan oq boiy ozyq tur.
«Tamasha», «Terisqaqpai» syndy teatrlardy jurt nelikten qaramaidy? Óitkeni ondaǵy akterler bárin oidan shyǵarady. Olardyń qoiǵan ázil-qaljyńdary keńes zamanyndaǵy qalyp ketken eski kórinisterdi eske túsiredi. Búgingi kúnniń aýrasy, qym-qýyt tirligi múlde baiqalmaidy.
«Ápitóktiń baiynyń» áńgimesi men Q.Demesinniń shańqyldaǵan daýsy shyqqanda telearnany basqa arnaǵa buryp jiberesiń. Bizdiń bul sózimizge «Tamasha» men «Terisqaqpaidyń» ártisteri renji qoimas. Zaman kóshinen ilese almaǵan bul býyn poiyzdyń sońǵy vagonynda qashanǵa deiin otyratyny ázirshe bir Qudaiǵa ǵana aian.
Áńgimemizdi ary qarai jalǵasaq.
Qazirde ánshi-akterdiń ekinshi mamandyǵy – tamada bolyp tur. Kóptegen óner ieleri (arasynda aqyndar da bar) talantyn tamadalyqqa puldap júr. Toi jaǵalap, jel soqqan qańbaqtai júitkip júrgen adam – ózin qalai jetildirip, ónerin qalai ushtaidy? Ónerin órkendetýge eshqashan ýaqyt taba almaidy. Ánshilerge toi jaǵalap, án salǵan jarasatyn shyǵar? Al akterlerge bul múlde jaraspasy anyq. Akter intellektýaldyq kúsh-jigerdi qajetsinetin mamandyq. Kez kelgen akter ózin shyńdap, bilimin jetildirýi kerek. Olar sahnada kórermenderge nur shashyp turýy tiis.
Al bizdiń akterlerdi búgin úlken sahnadan kórseń, ertesi toidan bolmaityn anekdot aityp turǵanyn kórip, ónerge degen qurmetiń kemidi. 
Ol Qudai bergen ónerin saqtap qalǵysy kelse, tamadalyqty tastap, ónerin damytýǵa kúsh salýy kerek-aq. Biz bul «aqylymyzdy» kez kelgen ártiske qaratyp aitýǵa bolar edi.
Biraq olardyń bári Nurjandai kópshiliktiń yqylasyna bólengen emes. Halyq Nurjannyń asabalyǵyn emes, akterlik sheberligin jyr qylyp áńgimeleidi. Áńgime basynda «óner qurbandyqty qajet etedi» degen úlkenderdiń sózin beker aitqan joqpyz. Dál qazir Nurjan Tólendiev óneri úshin asabalyǵyn qurbandyqqa shalýy tiis.
Búginde ánshi-ártistiń áńgimesine qulaq assań, óner adamdary úshin janbaǵystyń jalǵyz joly asabalyq pa dep qalasyń. Bári kontsertterinen eshqandai tabys tappaitynyn aityp, muń shaqqanda etekteri jasqa tolady. Óz basymyz asabalyq qazaq óneriniń tórdegi basyn esikke súiregen kásip boldy dep esepteimiz. Sondyqtan shoý-bizneste júrgen ánshi-ártister úshin asabalyq nan tabýdyń jalǵyz joly desek, qatty qatelesken bolar edik.
Bizdiń sózimizge Baian Esentavanyń shoý-biznestegi tabysty jumysy aiqyn dálel bolady.
Eger óner adamdary Baiandai eńbek etetin bolsa, Qazaqstan Reseidiń ánshi-ártisteriniń mai shelpegine ainalmas edi. Osy jaittardy saraptaǵanda bizdiń otandyq shoý-biznes naryqta básekege qabiletsiz ekeni baiqalyp qalady.
Tamadalyq talanttyń jaýy, Týka!
