Búgingi qazaq halqynyń túpki tegi bolatyn kóshpendilerdiń ejelgi Shyǵyspen árdaıym baılanysy tereńde bolǵany barshamyzǵa aıan. Qazirgi tańda Qazaqstan jurtshylyǵyn álemdik órkenıettiń bastaýynda turǵan osy elder mádenıetimen tanystyǵy áli de bolsa tolyqqandy sıpatqa ıe bolmaı keledi. Osy kemshiliktiń ornyn toltyrýǵa arnalǵan alǵashqy qadamdardyń biri - 2014 jyly 16 mamyrda Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ shyǵystaný fakúltetinde tusaýy kesilgen Shyǵys Murajaıy – shyǵys halyqtarynyń rýhanı jáne materıaldyq mádenıetinen jan-jaqty habardar etetin jádigerler jınaqtalǵan jerge aınaldy.
Eger odan da árige boılaıtyn bolsaq, 1989 jyly elimizde eń alǵash ret shyǵys tilderin oqytatyn oqý orny da osy qara shańyraǵymyz – ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq Ýnıversıteti bolýy da tegin emes edi. Danyshpan babamyz ál Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq Ýnıversıteti atyna zaty saı shyǵys mádenıetin boıyna tereń sińirgen, bilim men ǵylym nárin sýsyndaǵan kemel jas býyndy tárbıeleýdi basty maqsattarynyń bir tarmaǵy retinde sanaıdy. Bilimdi tárbıemen tereń ushtastyra bilgen bizdiń shyǵystaný fakúltettiń basty ustanymy – jas urpaq boıyna shyǵys tilderimen qatar shyǵys mádenıetin de tereń sińirý, óıtkeni biz- shyǵys mádenıetiniń ókilimiz, shyǵys topyraǵynan nár alyp ósken óskeleń ulttyń urpaǵymyz. Jahandanýdyń qaryshty qadamdary aıasynda biz ózimizdiń shyǵystyq dilimizden qol úzip qalmaı, qaıta qaımaǵyn buzbaı saqtap, kelesi býynǵa mura qylyp qaldyrýymyz kerek. Demek, bul sonaý kóneden kele jatqan dástúr jalǵastyǵy, al bizdiń maqsatymyz – dástúr jalǵastyǵyn ári qaraı damytý. Fakúltetimiz Shyǵys elderiniń iri ýnıversıtetterimen, ǵylymı jáne oqý ortalyqtarymen, Qazaqstandaǵy Shyǵys elderiniń halyqaralyq qorlarymen jáne dıplomatıalyq ókildikterimen tyǵyz qarym-qatynas ornatqan.
Fakúltetimiz bilim alýshy tulǵanyń jan-jaqty damýyna, ózin-ózi kemeldendirýine qajetti jaǵdaı jasaý úshin bar kúsh-jigerin salyp, stýdenttik ózin-ózi basqarýǵa, kóshbasshylyq qasıetterdi tárbıeleýge jan-jaqty múmkindikter týdyrýda.
Fakúltette kompúter synyptary men Internet zaldar jumys isteıdi. Intranet júıesi barlyq oqytýshylar men stýdentterdi qamtıtyn, oqý úderisiniń barlyq kezeńinde kóptegen parametrlerdi kúndelikti baqylaýdy qamtamasyz etetin, stýdentterdi oqýǵa yntylandyrýǵa, olardyń úlgerimi men bolashaq jumys ornynda bilimin praktıkalyq qoldaný qyzyǵýshylyǵyna yqpal etetin iri korporatıvtik jeli bolyp tabylady.
«Shyǵys murajaıy» – fakúltetimizdiń injý-marjany,munda Qytaı, Japonıa, Koreıa, Túrkıa jáne Úndistan sheberleriniń qolynan shyqqan Ejelgi Shyǵystyń mádenıetin, danalyǵyn, pálsapasy men rýhyn beıneleıtin jádigerler bar, sondaı-aq shyǵys halyqtary ulttyq kıimderi, qoldanbaly óner týyndylary, turmystyq zattar shyǵys sarynynda órnektelgen. Shyǵystyń has sheberlerleriniń qolynan shyqqan biregeı ekspozısıalar men jádigerler fakúltetke kelgen kez-kelgen qonaqty kóz tartar ásemdigi men rýhanı baılyǵymen baýrap alady. Solaı bolýy zańdy da, óıtkeni mundaǵy keıbir jádigerler álemdegi esh murajaıda kezdespeıdi dep nyq aıta alamyz ári Shyǵys mundaı murajaıy – Qazaqstandaǵy biregeı murajaı ekendigin jáne onyń qara shańyraǵymyz ál Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq Ýnıversıtetiniń shyǵystaný fakúltetinde oryn tepkendigin maqtan etemiz. Murajaıǵa kelýshi qaýym shyǵys mádenıetinen sýsyndap, kózdiń jaýyn alǵan san alýan ulttyq naqyshta tigilgen kıimder, murajaıdaǵy sırek kezdesetin jádigerler arqyly talǵampaz kórermenniń júregin jaýlap úlgergen ásemdik pen sanalylyqty tamashalaýǵa múmkindik alady.
Shyǵys elderiniń mádenıeti myńdaǵan jyldar boıy qalyptasqan, onyń ár alýandyǵy men baılyǵy, talǵampazdyǵy men kóz jaýyn alatyn ásemdigi jaıly óz aldyna áńgime etýge bolady. Shyǵys óneriniń álemdik mádenıette alar orny aıryqsha, ol eshbir basqa halyqtardyń mádenıetine uqsamaıdy, dara ári erekshe qasıetterge ıe. Adamzat balasynyń qyr-syry sheksiz orıentalızmge degen qyzyǵýshylyǵy men tańdanýy ýaqyt ótken saıyn kúsheımese, tolastaǵan emes.
Álemdik mádenıetke qomaqty úles bolyp qosylǵan mádenı jádigerler, muralar, sáýlet eskertkishteri, sýretter men músinderdiń árqaısysysy tamyry tereńde jatqan shyǵys mádenıeti týraly syr shertip turǵandaı. Shyǵystaný fakúltetinde oqıtyn qazaq jastarynyń shyǵys tilderin ǵana jetik meńgerip qana qoımaı, ózderi oqyp otyrǵan qytaı, japon, koreı, parsy,arab, hındı, túrik elderiniń tarıhymen, mádenıetimen, salt- dástúrlerimen, nanym-senimderimen jan-jaqty habardar ekendigine murajaıdy kórýge kelgen qonaqtardyń talaıy tánti bolǵan. Osy rette bizdiń jastarǵa sapaly bilim men shyǵystyq úlgide tárbıe berip otyrǵan shyǵystaný fakúltetiniń oqytýshylarynyń eren eńbeginiń nátıjesi dep basa aıtyp ótkim keledi. «Shyǵys murajaıynyń» ashylýyna da fakúltetimizdiń – Nábıjan Muqamethanuly, Dáýlet Fatıma, KerimbaevErjan, Dosymbekova Raýan, Nurjaeva Alına, Sháripqqazy Nurtálip sekildi beldi tulǵalary bel sheship kirisken bolatyn.
Tylsym ári tańǵajaıyp Shyǵys mádenıetimen etene aralasýǵa sep bolǵan «Shyǵys murajaıy» jyl saıyn ajarlanyp, kelýshi qonaqtardy shyǵystyń syrly álemimen tanysýǵa shaqyrady.
Kenjebaeva A.Á., Nurjaeva A.M.,
Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń shyǵystaný fakúlteti
qytaıtaný kafedrasynyń oqytýshylary
