– Saılaý – demokratıanyń mańyzdy belgisi, mindetti atrıbýty ǵana emes, sonymen birge onyń qajetti bastapqy sharty. Bul halyqqa bıliktiń naqty kózi retinde áreket etýge jáne azamattyq qoǵamǵa bılikti basqarýǵa múmkindik beretin negizgi saıası ınstıtýt. Bul azamattarǵa azamattyq qatysý men yntymaq tanytýǵa múmkindik beretin saılaý. Óziniń konstıtýsıalyq quqyǵyn paıdalana otyryp, qazaqstandyqtar oń ózgeristerge degen úmitterin bildirip, jańa ózgeristerdi qoldady – deıdi saıasattanýshy.
2022 jyldyń 20 qarashasy elimizdiń jańa tarıhyna mańyzdy, tarıhı kún retinde enetini sózsiz. Halyq óz bolashaǵy úshin daýys berdi.
Qazaqstandyq saılaýshynyń portreti evolúsıalyq ózgeristerge ushyrap keledi – saılaýshylar belsendi ári talapshyl bola bastady. Olar ózderiniń saılaý quqyqtaryn is júzinde belsendi júzege asyrýǵa daıyn. Muny olar áldeqaıda jaqsy biledi. Tájirıbeli áleýmettanýshylar baqylaý ádisin óte jaqsy kóredi.
Men ártúrli turmystyq, kásibı, jeke, tipti kezdeısoq kezdesken ártúrli adamdarǵa bir aı boıy - «Siz saılaýǵa barasyz ba?» degen suraqty qoıdym. Estigen jaýabym jalpy qoǵamdyq pikirdi kórsetti.
Alaıda, olar mindetti túrde daýys beremin dep jaýap bergenderdiń arasynda buryn ártúrli sebeppen, tipti saılaýǵa múlde barmaǵanyn aıtqan adamdardyń pikirleri rezonans týdyrdy. Olar bul joly daýys berýge mindetti túrde baratynyn barlyq qazaqstandyqtyń ómirin laıyqty etý úshin mindettemeler men jaýapkershilikti óz moınyna batyl alǵan adamǵa – Qasym-Jomart Toqaevqa qoldaý bildirý nıetimen túsindirdi – deıdi Zarema Káýkenqyzy.
Onyń sózine qaraǵanda, ótken saılaýdyń ereksheligi – azamattardyń óz problemalary týraly málimdep qana qoımaı, memleketpen tolyqqandy nátıjeli dıalogqa túsýge degen senimi men daıyndyǵy.
Búgingi tańda adamdar aldaǵy jeti jyl Qazaqstan tarıhynda úzdik bola alady degen úlken úmitpen ómir súrip keledi. Ár qazaqstandyqtyń júreginde Toqaevtyń saılaýaldy baǵdarlamasy jańǵyrdy. Bizdiń Qazaqstannyń qandaı bolǵanyn kórgimiz keledi jáne eń bastysy qandaı bolsa da kózqarasymyz sáıkes keledi. «Buryn ketken qatelikter qaıtalanbaýy úshin ne isteý kerek?» degen saýaldyń jaýabyn izdep kórýge bolady – deıdi Zarema Sháýkenova.
Ol bul suraqtyń jaýabyn Memleket basshysy saılaýda daýys bergennen soń, jýrnalıterdiń saýalyna jaýap berý barysynda aıtqanyn mysal etti.
– Memleket basshysy daýys bergennen keıin jýrnalıser suraǵyna birden jaýap bere otyryp, saıası qaıta júkteýdiń sózsiz ekenin erekshe atap ótti. Saıası reformalardy jalǵastyrý kerek, áıtpese toqyraý bolady. Jyl sońynda Prezıdent parlamenttik saılaý merzimderi týraly arnaıy málimdeme jasaıdy.
Jýrnalıserdiń parlamenttik saılaý sol oıynshylarmen ótedi degen qorqynyshyna Qasym-Jomart Toqaev parlamenttik saılaý bastalǵanǵa deıin birneshe partıa tıisti sharttardy oryndap, tirkeýdi ala alady dep naqty jaýap berdi.
Sonymen qatar, parlamenttik saılaý jańa aralas júıe boıynsha ótedi, saılaý nátıjesinde elimizdiń zań shyǵarýshy organyna túrli pikir ıeleri, sonyń ishinde opozısıalyq kózqarastardy bildiretin adamdar túsedi – deıdi saıasattanýshy.
Osylaısha, eldegi demokratıalyq reformalardyń kelesi qadamy aldaǵy parlamenttik saılaýǵa tikeleı baılanysty. Reformalar bar tájirıbeni jaqsy taldaýdan jáne ýaqyt synynan ótken tıimdi ázirlemelerdi saqtaýdan bastalýy kerek ekenin este ustaǵan jón. Onyń ishinde, eń aldymen, ádisteme turǵysynan tekserilgen áleýmettanýlyq zertteýlermen qarýlaný kerek.
Jappaı saýalnama ındýstrıasy árqashan saılaý boljamdaryn qoldandy. 1936 jyly buqaralyq saýalnama ındýstrıasynyń negizin qalaýshy Djordj Gellap óz qyzmetimen 1200 respondentten ókildik ulttyq úlgi boıynsha saýalnama júrgizip, ekinshi merzimge sozylǵan Uly Amerıka prezıdenti, demokrat Franklın Rýzvelttiń jeńisin boljady.
Sonymen birge, eki mıllıonnan astam áleýetti saılaýshymen suhbattasqan sol kezdegi eń iri amerıkandyq «literari Digest» jýrnalynyń qarama-qarsy boljamy uıatqa qaldy. Sodan beri Gallup uıymy, AQSH-tyń basqa da jetekshi zertteý agenttikteri sıaqty, prezıdenttik saılaý nátıjelerin boljaýda eshqashan qatelesken emes – deıdi saıasattanýshy.
Saıasattanýshynyń sózine qaraǵanda, álemde daýys berýshiniń saılaýshy retindegi minez-qulqyn zertteýdiń ózektiligi joǵary.
Al aldynda saıası reformalardy júzege asyrý boıynsha aýqymdy maqsattar men mindetter turǵan Qazaqstan úshin munyń mańyzy zor. Sonyń biri aldaǵy parlamenttik saılaý – deıdi Zarema Káýkenqyzy.
Merziminen buryn ótken prezıdenttik saılaýda Saılaý saýalnamalaryn júrgizýge qatysqan zertteý uıymdarynyń birazyn atap ótken jón.
Olardyń qatarynda – «Demokratıa ınstıtýty» ǴZI jáne «Qoǵamdyq pikir» zertteý ınstıtýty, Qazaqstanda elektoraldyq zertteýlerdiń, onyń ishinde exit-poll júrgizýdiń úlken tájirıbesi bar. «Amanat» partıasynyń qoǵamdyq saıası ınstıtýty, Keshendi áleýmettik zertteýler ınstıtýty – Astana «SOSIS-A» IKSI QQ, «Ashyq qoǵam» halyqaralyq óńirlik zertteýler ınstıtýty, «Jastar» ǴZO. Bunyń barlyǵy el kóleminde de, jekelegen deńgeıde de jalpy jáne saılaý kezinde áleýmettik zertteýler júrgizýde tájirıbesi bar uıymdar.
Biraq DAMU RG zertteý toby prezıdenttik saılaýda alǵash ret óz boljamyn jarıalady. Jáne muny «Demokratıa ınstıtýty» prezıdenttik jáne parlamenttik saılaýda elektoraldy saýalnama júrgizý tájirıbesi bar uıymmen zertteý tandeminde jasady. Bul, aıtpaqshy, saılaýdaǵy sosıologıalyq naýqandar konsorsıýmynda jumys isteýdiń qyzyqty tájirıbesi, onyń ishinde boljamdy qatelerdi azaıtýǵa múmkindik beredi. Qazaqstandaǵy merziminen buryn ótken prezıdenttik saılaý kezinde kórip otyrǵanymyzdaı, áleýmettanýshylardyń boljamdarynyń dáldigi de, saılaý qalaýyna da, sondaı-aq saılaýdaǵy daýys berý nátıjelerine de (exit-poll) qatysty aıtarlyqtaı joǵary boldy – deıdi Zarema Sháýkenova.
Konstıtýsıalyq reformaǵa sáıkes Qazaqstan qoǵamy Prezıdent pen Parlamentten basqa túrli deńgeıdegi ákimderdi, máslıhattardy saılaýy tıis.
Sosıologıalyq saýalnamalarǵa degen suranys kandıdattar tarapynan da, qoǵam tarapynan da odan ári arta túspek. Saılaýshylardyń kóńil – kúıin zertteý, saılaýshylardyń minez-qulqyn boljaýdaǵy dáldik, saılaý kúnindegi saýalnamalar – otandyq zertteýshilerge arnalǵan exit-poll – olardyń bedeli men kásibıliginiń lakmýs qaǵazy. Búgingi tańda áleýmettanýshylardyń aldynda birneshe ózekti mindetter tur.
Ol – saılaýshylardyń tańdaýy men minez-qulqynyń jańa túsindirme modelderin, zertteý ádisterin, sonyń ishinde respondentterdiń shynaıylyǵyn anyqtaý ádisterin ázirleý, sondaı-aq áleýmettanýlyq zertteýlerge degen senimdi arttyrý qajettiligi – deıdi saıasattanýshy.
