Resmi derekterge sáikes, Qazaqstannyń ǵylym jáne bilim segmentinde álemniń ártúrli elderimen halyqaralyq yntymaqtastyǵy 58 kelisim aiasynda damyp keledi. Onyń 44-i ekijaqty negizde bolsa, 14-i kópjaqty negizde jasalǵan. Bul sandar kóńil kónshitedi. Sonymen birge, taiaý bolashaqta elimiz ózara árekettestiktiń qalyptasqan kókjiegin keńeite otyryp, osy baǵytta eleýli serpilis jasaidy dep kútilýde. Bul oraida, AQSh pen Eýropanyń, Túrkiianyń, EAEO elderiniń jáne Ortalyq Aziianyń ǵylymi jáne bilim berý ortalyqtarymen yntymaqtastyqqa eleýli serpin berilip otyr. Qazaqstan ozyq álemdik tájiribeni barynsha sińirip, óz negizin baiytyp qana qoimai, osy salanyń bolashaqtaǵy damýy týraly ózindik biregei kózqarasyn jinaqtaý ústinde. Bul da aýyz toltyryp aitýǵa turarlyq.
Bilim jáne ǵylym salasyndaǵy álemdik yntymaqtastyq jyl saiyn artyp keledi jáne úzdiksiz jalǵasýda. Máselen, qazir Qazaqstan men Túrkiia úkimetteri arasyndaǵy bilim salasyndaǵy yntymaqtastyq týraly kelisim jobasy qaralýda. Eger bul joba kelisilip, qabyldansa, onda ol eki el bir-birin jańa tájiribemen baiytýǵa qabiletti, ártúrli poliarlyq eki bilim berý júiesiniń eleýli jaqyndasýyna alyp keletini sózsiz.
Qazaqstan men Túrkiianyń bilim berý salasyndaǵy áleýetti yntymaqtastyǵy muǵalimderdi, sarapshylardy, pedagogtardy, bilim berý uiymdarynyń basshylary men stýdentterdi, sondai-aq aqparattyq jáne ǵylymi almasýdy yntalandyratyn birlesken bilim berý baǵdarlamalary men jobalaryn júzege asyrýǵa septesedi dep kútilýde. Sondai-aq bilim berý salasyndaǵy basshylardyń, muǵalimderdiń jáne qyzmetkerlerdiń biliktiligin arttyrý baǵdarlamalaryna, bilim berýde jańa tehnologiialardy qoldanýda tájiribe almasýǵa, oqý josparlary men materialdaryn ázirleý men jetildirýge úles qosady. Sonymen qatar stýdentterdiń ǵylymi jáne mádeni olimpiadalarǵa ózara negizde qatysýyn yntalandyrý, seminarlar, kórmeler, konferentsiialar, ǵylymi zertteýler siiaqty is-sharalarǵa ózara qatysý kórsetkishterin arttyrady.
Túrik integratsiia vektoryn josparly túrde kúsheitý otandyq bilim berý júiesine jańa múmkindikter ashyp, qoldanystaǵy tásilderdi ártaraptandyratyny anyq. Buǵan osy baǵyttaǵy halyqaralyq yntymaqtastyqtyń burynǵy qurylys tájiribesi dálel. Mysaly, Qazaqstan-Eýropa traektoriiasy boiynsha jaqyndasýdy atap ótýge bolady.
Kópshilikke málim, Qazaqstan – «Bolon protsesiniń» belsendi qatysýshysy, onyń maqsaty – joǵary bilim berýdiń ortaq eýropalyq keńistigin qalyptastyrý jáne eýropalyq keńistikti bilim qoǵamyna ainaldyrý. Bul Qazaqstannyń bilim kóshi-qony tartylǵan eldermen birtutas bolýyna múmkindik berdi. Buǵan bilim berý úderisine aǵylshyn tilindegi ozyq baǵdarlamalardy engizý de, álemge áigili ýniversitetterdiń ókildikterin ashý da yqpal etýde. Eske sala keteiik, 2025 jylǵa qarai Qazaqstanda bes jetekshi sheteldik ýniversitetterdiń kampýstaryn ashý josparlanýda, bul elimizden daryndy jastardyń ketýin azaityp qana qoimai, respýblikaǵa basqa elderden jastardy tartýǵa múmkindik beredi.
Ǵylym jáne joǵary bilim ministrliginiń málimetinshe, qazir Qazaqstanda AQSh, Resei, TMD-nyń basqa elderi, Úndistan, Taiaý Shyǵys jáne Afrika elderinen 30 myńǵa jýyq sheteldik stýdentter bilim alýda. 2019 jyldan bastap Qazaqstanda shetel azamattaryna arnalǵan stipendiialyq baǵdarlama júzege asyrylýda, bul ártúrli elderdiń joǵary jetistikteri bar jastaryna tegin bilim alýǵa múmkindik beredi. Ótken jyly osyndai 240 grant bólindi. «Bolashaq» baǵdarlamasy aiasyndaǵylardy qosa alǵanda, osynshama qazaqstandyqtar álemniń úzdik ýniversitetterinde bilim alyp júr.
Bolon protsesi pedagogikalyq ujymnyń utqyrlyǵynyń artýyna da áser etti. Júieli negizde qazaqstandyq oqytýshylar Eýropanyń jetekshi ýniversitetterinde taǵylymdamadan ótýde. Qazaqstanǵa álemge áigili sheteldik konsýltanttar shaqyrylýda. Tek ótken jyldyń ózinde elimizge 900-den astam sheteldik oqytýshylar keldi, olardyń qyzmetteri respýblikalyq biýdjet esebinen de, joǵary oqý oryndarynyń qarajatymen de qamtamasyz etiledi. Jalpy, sońǵy on jylda Qazaqstannyń joǵary oqý oryndaryna AQSh pen Aziia elderinen myńǵa jýyq, Eýropadan tórt myńnan astam jáne TMD elderinen úsh myńnan astam maman tartylǵan. Biyldyń ózinde Qazaqstannyń qatysýymen alty myńnan astam bilim berý jobasy júzege asyrylýda.
Solardyń biri, máselen, sońǵy birneshe jylda QR Ǵylym jáne joǵary bilim ministrligi men Frantsiia Respýblikasynyń Eýropa jáne Syrtqy ister ministrligi birlesip júzege asyrǵan «Abai-Vern» stipendiialyq baǵdarlamasy. Jyl saiyn qazaqstandyq joǵary oqý oryndarynda oqityn magistranttarǵa 30 shákirtaqy, birlesken ǵylymi jetekshilikpen dissertatsiia daiyndap jatqan doktoranttarǵa bes shákirtaqy taǵaiyndalady. Baǵdarlamada jas ereksheligine jáne mamandyq tańdaýyna eshqandai shekteýler joq. Onyń sharttaryna sáikes, Qazaqstan tarapy kúnkóris úshin járdemaqy tóleidi (biyl aiyna 800 eýro), frantsýz tarapy stipendiattardy mindetti jarna tóleýden bosatady, tegin baspana jáne viza beredi, saqtandyrý tólemin tóleidi.
«Jalpy, Ǵylym jáne joǵary bilim ministrliginiń Bolon protsesi jáne akademiialyq utqyrlyq ortalyǵy daiyndaǵan Qazaqstannyń joǵary oqý oryndarynda Bolon úderisiniń parametrlerin engizý týraly taldamalyq esebi aiǵaqtap turǵandai, bul baǵyttaǵy qozǵalys Qazaqstanǵa otandyq bilim berý sapasyn eýropalyq standarttarǵa sáikestendirýge múmkindik berdi. «Syrtqy sapany qamtamasyz etý júiesi institýtsionaldyq jáne bilim berý baǵdarlamalaryn akkreditteý mehanizmi arqyly júzege asyrylady. Ol táýelsiz básekeles ortaǵa berildi», - dep atap ótti qujat avtorlary.
Stýdentterdiń, mamandardyń jáne baǵdarlamalardyń akademiialyq utqyrlyǵynyń kórsetkishteri artty, qos diplomdyq jáne sheteldik joǵary oqý oryndarymen birlesken bilim berý baǵdarlamalary belsendi túrde engizile bastady, bul, árine, halyqaralyq standarttardy engizý arqyly qazaqstandyq bilim berý sapasyn jaqsartty. Sheteldik mamandardy Qazaqstan Respýblikasynyń joǵary oqý oryndaryna belsendi tartý arqyly stýdentterdiń halyqaralyq ǵylymi ortaǵa tartylý protsesi júrip jatyr. Ýniversitetter diplomǵa qosymsha ótinishpen óz diplomdaryn beredi. Qazaqstandyq joǵary oqý oryndarynyń halyqaralyq akademiialyq reitingterge enýine bailanysty Qazaqstan Respýblikasy JOO-nyń halyqaralyq bilim keńistiginde tanylý deńgeii artty.
Ortalyq qyzmetkerleriniń aitýynsha, biylǵy zań shyǵarý úderisine, sondai-aq beiresmi bilim men mikrobiliktilik boiynsha usynystardy oryndaýǵa basa nazar aýdarylǵan.
Árine, Qazaqstan TMD keńistigindegi bilim berý integratsiiasyna qurylǵan. Biryńǵai bilim berý keńistigin qalyptastyrý tujyrymdamasyn TMD elderiniń kópshiligi ratifikatsiialady jáne ǵylymi, bilim berý salasyndaǵy yntymaqtastyqtyń negizi bolyp tabylady. Mundai ózara is-qimyldyń joǵary deńgeii men tiimdiligin ShYU ýniversiteti, TMD jelilik ýniversiteti siiaqty uiymdardyń qurylýy, TMD-ǵa qatysýshy memleketterdiń bilim jáne ǵylym salasyndaǵy yntymaqtastyq keńesiniń jumysy dáleldeidi. Atap aitqanda, jelilik ýniversitettiń qyzmeti erekshe, onyń 14 jyldyq jumysy ǵylymnyń ártúrli salalarynda myńnan astam mamandy shyǵardy. Ýniversitetti Qazaqstan, Ázerbaijan, Armeniia, Resei, Belarýs, Qyrǵyzstan, Moldova, Tájikstan, Ýkrainanyń bilim berý uiymdary usynatyn ýniversitetterdiń konsortsiýmy basqarady. Jelilik ýniversitet te mańyzdy ǵylymi zerthana bolyp sanalady. ShYU ýniversitetine keletin bolsaq, postkeńestik keńistiktegi elder men Qytaidyń bilim berý salasyndaǵy yntymaqtastyǵyna negizdelgen onyń qyzmeti akademiialyq utqyrlyqty keńeitýge, qabyldaýshy elder arasynda aqparat pen tájiribe almasýǵa baǵyttalǵan. Qolda bar málimetterge súiensek, búginde jobaǵa Qazaqstan, Qytai, Resei, Qyrǵyzstan, Tájikstan elderinen 80-nen astam ýniversitet qatysýda.
Sondai-aq, TMD-ǵa qatysýshy elderdiń ekijaqty bailanystary aiasynda ǵylymi-bilim berý salasyndaǵy yntymaqtastyqtyń da damyp kele jatqanyn atap ótken jón. Osy turǵydan alǵanda bizdiń el men Reseidiń ózara árekettestigi nazar aýdartady. Qazaqstanda Máskeý memlekettik ýniversiteti, Máskeý eńbek jáne áleýmettik qatynastar akademiiasy, Sankt-Peterbýrg kásipodaqtar ýniversiteti, Máskeý aviatsiia institýty, Máskeý ekonomika, statistika jáne informatika institýty siiaqty Reseidiń eń iri jáne bedeldi joǵary oqý oryndarynyń filialdary ashyldy. Qazaqstan Prezidenti Qasym-Jomart Toqaevtyń elimizde reseilik tehnikalyq joǵary oqý oryndarynyń filialdaryn ashý týraly bastamasynyń júzege asýymen elder arasyndaǵy yntymaqtastyqtyń bul salasy damýǵa jańa serpin berýde.
Ǵylymi jáne bilim berý júieleriniń integratsiiasy – EAEO qyzmetinde toǵysqan taqyryp. Sarapshylardyń pikirinshe, kadrlardy daiarlaýdyń biryńǵai júiesi odaq aiasyndaǵy áleýmettik-ekonomikalyq máselelerdi sheshýge barynsha tiimdi yqpal etedi. Mamyr aiynyń sońynda EAEO elderi ýniversitetteriniń rektorlary EAEO ýniversitetin qurý týraly bastama kóterdi. Onyń mindeti – bilim berý salasynda kedergisiz orta qurý. Ol «Eýraziia elderiniń jetekshi oqý oryndarynyń áleýetin jumyldyra otyryp, birtutas bilim berý kesheni negizinde eýraziialyq integratsiia salalaryndaǵy mamandardy daiarlaýdy jáne olardyń biliktiligin arttyrýdy qamtamasyz etedi». Ýniversitettiń missiiasy kadrlardy daiyndaý standarttaryn ázirleý jáne baqylaý, bilim berý júieleriniń integratsiiasyna járdemdesý, perspektivalyq ǵylymi jáne innovatsiialyq jobalardy qoldaý bolýy múmkin.
Búgingi tańda Qazaqstan men Ortalyq Aziia óńiriniń basqa elderi arasyndaǵy bilim berý salasyndaǵy yntymaqtastyqtyń keńeiýiniń mańyzdy vektory baiqalady. Bul baǵyt, aitpaqshy, bilim berýdi damytýdyń 2020-2025 jyldarǵa arnalǵan ulttyq baǵdarlamasynda kórsetilgen. Yntymaqtastyq negizinen ekijaqty kelisimder aiasynda júrgiziledi. Máselen, Qyrǵyzstanmen jasalǵan osyndai qujat aiasynda Qazaqstan jyl saiyn óz ýniversitetterinde oqýǵa 50 oryn beredi.
Jaqynda Ortalyq Aziia memleketteri basshylarynyń Konsýltativtik kezdesýi barysynda Qasym-Jomart Toqaevtyń óńirdegi ǵylym jáne bilim salasyndaǵy yntymaqtastyqty keńeitý mindetin jańartqany kóńil aýdararlyq. «Buǵan ótken jyly qol qoiylǵan Biryńǵai Ortalyq Aziialyq joǵary bilim keńistigin qurý týraly Deklaratsiia negiz boldy. Osy bastama aiasynda Qazaqstan seriktesterdiń ýniversitetaralyq almasýdy keńeitý jáne Ortalyq Aziia elderiniń jastaryn oqytýǵa arnalǵan kvotalardy aitarlyqtai ulǵaitý jónindegi usynystaryn qoldady. Biz sondai-aq memleketimizdiń aýmaǵynda jetekshi ýniversitetterimizdiń filialdary men tereńdetilgen mektepterin qurýǵa daiynbyz», - dedi Qazaqstan Prezidenti.
Ol, sondai-aq Bishkek qalasynda ál-Farabi atyndaǵy Qazaq ulttyq ýniversitetiniń filialy ashylǵanyn jáne Ózbekstanmen de qazaqstandyq bilim ortalyqtaryn ashý boiynsha osyndai máseleler pysyqtalyp jatqanyn aitty.
Qasym-Jomart Toqaev aimaq elderiniń ǵylym salasyndaǵy ózara is-qimylynyń aýqymyn atap ótti. «Ortalyq Aziia halyqtarynyń bai tarihi-mádeni murasyn nasihattaýdy birlesken jumystyń mańyzdy vektory dep sanaimyn. Osy maqsatta etnogeografiialyq jáne tarihi zertteýlerdi, sondai-aq ǵylymi eńbekter shyǵarýdy birlesip uiymdastyrý maqsatynda memleketterimizdiń ǵylym akademiialary arasynda tyǵyz bailanys ornatý mańyzdy. Ulttyq muraǵat ortalyqtary men kitaphanalardyń yntymaqtastyǵy negizinde ǵylym salasyndaǵy yntymaqtastyqty tereńdetýge septigin tigizetin muraǵattyq jáne ǵylymi derektermen almasý úshin birlesken onlain platforma qurýdy usynamyn», - dep túiindedi sózin prezident. Álbette, taiaý bolashaqta biz bul baǵyttaǵy yntymaqtastyqty nyǵaita túsemiz.
Qazaqstannyń alys jáne jaqyn sheteldermen halyqaralyq yntymaqtastyǵy qaǵidattary jan-jaqty qamtýǵa negizdelgen jáne qazaqstandyq bilim berý júiesiniń barlyq deńgeilerine áser etedi. Mysaly, orta býynǵa keletin bolsaq, eń aldymen mektep oqýshylarynyń PISA, TIMSS, PIRLS, ICILS siiaqty halyqaralyq salystyrmaly zertteýlerge qatysýy, sondai-aq Qazaqstannyń PIAAC-qa qatysýy týraly aitsaq. Osyndai táýelsiz zertteýler barysynda alynǵan baǵalar sheshim qabyldaý deńgeiinde mektep oqýshylarynyń daiyndyq sapasyn syni baǵalaýǵa jáne oqý úderisine tiisti túzetýler engizýge múmkindik beredi. Halyqaralyq zertteýlerge qazaqstandyq muǵalimder de qatysady. Eń aldymen, biz Ekonomikalyq yntymaqtastyq jáne damý uiymynyń (EYDU) TALIS zertteýin eske túsirsek. Onyń negizgi mindeti – bilim berý uiymdaryndaǵy muǵalimderdiń oqý ortasy men eńbek jaǵdailaryn taldaý. Birneshe ret aitylǵandai, EYDU men IEA (Halyqaralyq bilim berý jetistikterin baǵalaý qaýymdastyǵy) qoldanylatyn zertteý quraldary men ádistemelik tásilder Y.Altynsarin atyndaǵy ulttyq bilim akademiiasyna tiesili bolady.
