Resmı derekterge sáıkes, Qazaqstannyń ǵylym jáne bilim segmentinde álemniń ártúrli elderimen halyqaralyq yntymaqtastyǵy 58 kelisim aıasynda damyp keledi. Onyń 44-i ekijaqty negizde bolsa, 14-i kópjaqty negizde jasalǵan. Bul sandar kóńil kónshitedi. Sonymen birge, taıaý bolashaqta elimiz ózara árekettestiktiń qalyptasqan kókjıegin keńeıte otyryp, osy baǵytta eleýli serpilis jasaıdy dep kútilýde. Bul oraıda, AQSH pen Eýropanyń, Túrkıanyń, EAEO elderiniń jáne Ortalyq Azıanyń ǵylymı jáne bilim berý ortalyqtarymen yntymaqtastyqqa eleýli serpin berilip otyr. Qazaqstan ozyq álemdik tájirıbeni barynsha sińirip, óz negizin baıytyp qana qoımaı, osy salanyń bolashaqtaǵy damýy týraly ózindik biregeı kózqarasyn jınaqtaý ústinde. Bul da aýyz toltyryp aıtýǵa turarlyq.
Bilim jáne ǵylym salasyndaǵy álemdik yntymaqtastyq jyl saıyn artyp keledi jáne úzdiksiz jalǵasýda. Máselen, qazir Qazaqstan men Túrkıa úkimetteri arasyndaǵy bilim salasyndaǵy yntymaqtastyq týraly kelisim jobasy qaralýda. Eger bul joba kelisilip, qabyldansa, onda ol eki el bir-birin jańa tájirıbemen baıytýǵa qabiletti, ártúrli polárlik eki bilim berý júıesiniń eleýli jaqyndasýyna alyp keletini sózsiz.
Qazaqstan men Túrkıanyń bilim berý salasyndaǵy áleýetti yntymaqtastyǵy muǵalimderdi, sarapshylardy, pedagogtardy, bilim berý uıymdarynyń basshylary men stýdentterdi, sondaı-aq aqparattyq jáne ǵylymı almasýdy yntalandyratyn birlesken bilim berý baǵdarlamalary men jobalaryn júzege asyrýǵa septesedi dep kútilýde. Sondaı-aq bilim berý salasyndaǵy basshylardyń, muǵalimderdiń jáne qyzmetkerlerdiń biliktiligin arttyrý baǵdarlamalaryna, bilim berýde jańa tehnologıalardy qoldanýda tájirıbe almasýǵa, oqý josparlary men materıaldaryn ázirleý men jetildirýge úles qosady. Sonymen qatar stýdentterdiń ǵylymı jáne mádenı olımpıadalarǵa ózara negizde qatysýyn yntalandyrý, semınarlar, kórmeler, konferensıalar, ǵylymı zertteýler sıaqty is-sharalarǵa ózara qatysý kórsetkishterin arttyrady.
Túrik ıntegrasıa vektoryn josparly túrde kúsheıtý otandyq bilim berý júıesine jańa múmkindikter ashyp, qoldanystaǵy tásilderdi ártaraptandyratyny anyq. Buǵan osy baǵyttaǵy halyqaralyq yntymaqtastyqtyń burynǵy qurylys tájirıbesi dálel. Mysaly, Qazaqstan-Eýropa traektorıasy boıynsha jaqyndasýdy atap ótýge bolady.
Kópshilikke málim, Qazaqstan – «Bolon prosesiniń» belsendi qatysýshysy, onyń maqsaty – joǵary bilim berýdiń ortaq eýropalyq keńistigin qalyptastyrý jáne eýropalyq keńistikti bilim qoǵamyna aınaldyrý. Bul Qazaqstannyń bilim kóshi-qony tartylǵan eldermen birtutas bolýyna múmkindik berdi. Buǵan bilim berý úderisine aǵylshyn tilindegi ozyq baǵdarlamalardy engizý de, álemge áıgili ýnıversıtetterdiń ókildikterin ashý da yqpal etýde. Eske sala keteıik, 2025 jylǵa qaraı Qazaqstanda bes jetekshi sheteldik ýnıversıtetterdiń kampýstaryn ashý josparlanýda, bul elimizden daryndy jastardyń ketýin azaıtyp qana qoımaı, respýblıkaǵa basqa elderden jastardy tartýǵa múmkindik beredi.
Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrliginiń málimetinshe, qazir Qazaqstanda AQSH, Reseı, TMD-nyń basqa elderi, Úndistan, Taıaý Shyǵys jáne Afrıka elderinen 30 myńǵa jýyq sheteldik stýdentter bilim alýda. 2019 jyldan bastap Qazaqstanda shetel azamattaryna arnalǵan stıpendıalyq baǵdarlama júzege asyrylýda, bul ártúrli elderdiń joǵary jetistikteri bar jastaryna tegin bilim alýǵa múmkindik beredi. Ótken jyly osyndaı 240 grant bólindi. «Bolashaq» baǵdarlamasy aıasyndaǵylardy qosa alǵanda, osynshama qazaqstandyqtar álemniń úzdik ýnıversıtetterinde bilim alyp júr.
Bolon prosesi pedagogıkalyq ujymnyń utqyrlyǵynyń artýyna da áser etti. Júıeli negizde qazaqstandyq oqytýshylar Eýropanyń jetekshi ýnıversıtetterinde taǵylymdamadan ótýde. Qazaqstanǵa álemge áıgili sheteldik konsýltanttar shaqyrylýda. Tek ótken jyldyń ózinde elimizge 900-den astam sheteldik oqytýshylar keldi, olardyń qyzmetteri respýblıkalyq búdjet esebinen de, joǵary oqý oryndarynyń qarajatymen de qamtamasyz etiledi. Jalpy, sońǵy on jylda Qazaqstannyń joǵary oqý oryndaryna AQSH pen Azıa elderinen myńǵa jýyq, Eýropadan tórt myńnan astam jáne TMD elderinen úsh myńnan astam maman tartylǵan. Bıyldyń ózinde Qazaqstannyń qatysýymen alty myńnan astam bilim berý jobasy júzege asyrylýda.
Solardyń biri, máselen, sońǵy birneshe jylda QR Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrligi men Fransıa Respýblıkasynyń Eýropa jáne Syrtqy ister mınıstrligi birlesip júzege asyrǵan «Abaı-Vern» stıpendıalyq baǵdarlamasy. Jyl saıyn qazaqstandyq joǵary oqý oryndarynda oqıtyn magıstranttarǵa 30 shákirtaqy, birlesken ǵylymı jetekshilikpen dısertasıa daıyndap jatqan doktoranttarǵa bes shákirtaqy taǵaıyndalady. Baǵdarlamada jas ereksheligine jáne mamandyq tańdaýyna eshqandaı shekteýler joq. Onyń sharttaryna sáıkes, Qazaqstan tarapy kúnkóris úshin járdemaqy tóleıdi (bıyl aıyna 800 eýro), fransýz tarapy stıpendıattardy mindetti jarna tóleýden bosatady, tegin baspana jáne vıza beredi, saqtandyrý tólemin tóleıdi.
«Jalpy, Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrliginiń Bolon prosesi jáne akademıalyq utqyrlyq ortalyǵy daıyndaǵan Qazaqstannyń joǵary oqý oryndarynda Bolon úderisiniń parametrlerin engizý týraly taldamalyq esebi aıǵaqtap turǵandaı, bul baǵyttaǵy qozǵalys Qazaqstanǵa otandyq bilim berý sapasyn eýropalyq standarttarǵa sáıkestendirýge múmkindik berdi. «Syrtqy sapany qamtamasyz etý júıesi ınstıtýsıonaldyq jáne bilim berý baǵdarlamalaryn akredıtteý mehanızmi arqyly júzege asyrylady. Ol táýelsiz básekeles ortaǵa berildi», - dep atap ótti qujat avtorlary.
Stýdentterdiń, mamandardyń jáne baǵdarlamalardyń akademıalyq utqyrlyǵynyń kórsetkishteri artty, qos dıplomdyq jáne sheteldik joǵary oqý oryndarymen birlesken bilim berý baǵdarlamalary belsendi túrde engizile bastady, bul, árıne, halyqaralyq standarttardy engizý arqyly qazaqstandyq bilim berý sapasyn jaqsartty. Sheteldik mamandardy Qazaqstan Respýblıkasynyń joǵary oqý oryndaryna belsendi tartý arqyly stýdentterdiń halyqaralyq ǵylymı ortaǵa tartylý prosesi júrip jatyr. Ýnıversıtetter dıplomǵa qosymsha ótinishpen óz dıplomdaryn beredi. Qazaqstandyq joǵary oqý oryndarynyń halyqaralyq akademıalyq reıtıńterge enýine baılanysty Qazaqstan Respýblıkasy JOO-nyń halyqaralyq bilim keńistiginde tanylý deńgeıi artty.
Ortalyq qyzmetkerleriniń aıtýynsha, bıylǵy zań shyǵarý úderisine, sondaı-aq beıresmı bilim men mıkrobiliktilik boıynsha usynystardy oryndaýǵa basa nazar aýdarylǵan.
Árıne, Qazaqstan TMD keńistigindegi bilim berý ıntegrasıasyna qurylǵan. Biryńǵaı bilim berý keńistigin qalyptastyrý tujyrymdamasyn TMD elderiniń kópshiligi ratıfıkasıalady jáne ǵylymı, bilim berý salasyndaǵy yntymaqtastyqtyń negizi bolyp tabylady. Mundaı ózara is-qımyldyń joǵary deńgeıi men tıimdiligin SHYU ýnıversıteti, TMD jelilik ýnıversıteti sıaqty uıymdardyń qurylýy, TMD-ǵa qatysýshy memleketterdiń bilim jáne ǵylym salasyndaǵy yntymaqtastyq keńesiniń jumysy dáleldeıdi. Atap aıtqanda, jelilik ýnıversıtettiń qyzmeti erekshe, onyń 14 jyldyq jumysy ǵylymnyń ártúrli salalarynda myńnan astam mamandy shyǵardy. Ýnıversıtetti Qazaqstan, Ázerbaıjan, Armenıa, Reseı, Belarýs, Qyrǵyzstan, Moldova, Tájikstan, Ýkraınanyń bilim berý uıymdary usynatyn ýnıversıtetterdiń konsorsıýmy basqarady. Jelilik ýnıversıtet te mańyzdy ǵylymı zerthana bolyp sanalady. SHYU ýnıversıtetine keletin bolsaq, postkeńestik keńistiktegi elder men Qytaıdyń bilim berý salasyndaǵy yntymaqtastyǵyna negizdelgen onyń qyzmeti akademıalyq utqyrlyqty keńeıtýge, qabyldaýshy elder arasynda aqparat pen tájirıbe almasýǵa baǵyttalǵan. Qolda bar málimetterge súıensek, búginde jobaǵa Qazaqstan, Qytaı, Reseı, Qyrǵyzstan, Tájikstan elderinen 80-nen astam ýnıversıtet qatysýda.
Sondaı-aq, TMD-ǵa qatysýshy elderdiń ekijaqty baılanystary aıasynda ǵylymı-bilim berý salasyndaǵy yntymaqtastyqtyń da damyp kele jatqanyn atap ótken jón. Osy turǵydan alǵanda bizdiń el men Reseıdiń ózara árekettestigi nazar aýdartady. Qazaqstanda Máskeý memlekettik ýnıversıteti, Máskeý eńbek jáne áleýmettik qatynastar akademıasy, Sankt-Peterbýrg kásipodaqtar ýnıversıteti, Máskeý avıasıa ınstıtýty, Máskeý ekonomıka, statısıka jáne ınformatıka ınstıtýty sıaqty Reseıdiń eń iri jáne bedeldi joǵary oqý oryndarynyń fılıaldary ashyldy. Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń elimizde reseılik tehnıkalyq joǵary oqý oryndarynyń fılıaldaryn ashý týraly bastamasynyń júzege asýymen elder arasyndaǵy yntymaqtastyqtyń bul salasy damýǵa jańa serpin berýde.
Ǵylymı jáne bilim berý júıeleriniń ıntegrasıasy – EAEO qyzmetinde toǵysqan taqyryp. Sarapshylardyń pikirinshe, kadrlardy daıarlaýdyń biryńǵaı júıesi odaq aıasyndaǵy áleýmettik-ekonomıkalyq máselelerdi sheshýge barynsha tıimdi yqpal etedi. Mamyr aıynyń sońynda EAEO elderi ýnıversıtetteriniń rektorlary EAEO ýnıversıtetin qurý týraly bastama kóterdi. Onyń mindeti – bilim berý salasynda kedergisiz orta qurý. Ol «Eýrazıa elderiniń jetekshi oqý oryndarynyń áleýetin jumyldyra otyryp, birtutas bilim berý kesheni negizinde eýrazıalyq ıntegrasıa salalaryndaǵy mamandardy daıarlaýdy jáne olardyń biliktiligin arttyrýdy qamtamasyz etedi». Ýnıversıtettiń mısıasy kadrlardy daıyndaý standarttaryn ázirleý jáne baqylaý, bilim berý júıeleriniń ıntegrasıasyna járdemdesý, perspektıvalyq ǵylymı jáne ınovasıalyq jobalardy qoldaý bolýy múmkin.
Búgingi tańda Qazaqstan men Ortalyq Azıa óńiriniń basqa elderi arasyndaǵy bilim berý salasyndaǵy yntymaqtastyqtyń keńeıýiniń mańyzdy vektory baıqalady. Bul baǵyt, aıtpaqshy, bilim berýdi damytýdyń 2020-2025 jyldarǵa arnalǵan ulttyq baǵdarlamasynda kórsetilgen. Yntymaqtastyq negizinen ekijaqty kelisimder aıasynda júrgiziledi. Máselen, Qyrǵyzstanmen jasalǵan osyndaı qujat aıasynda Qazaqstan jyl saıyn óz ýnıversıtetterinde oqýǵa 50 oryn beredi.
Jaqynda Ortalyq Azıa memleketteri basshylarynyń Konsýltatıvtik kezdesýi barysynda Qasym-Jomart Toqaevtyń óńirdegi ǵylym jáne bilim salasyndaǵy yntymaqtastyqty keńeıtý mindetin jańartqany kóńil aýdararlyq. «Buǵan ótken jyly qol qoıylǵan Biryńǵaı Ortalyq Azıalyq joǵary bilim keńistigin qurý týraly Deklarasıa negiz boldy. Osy bastama aıasynda Qazaqstan seriktesterdiń ýnıversıtetaralyq almasýdy keńeıtý jáne Ortalyq Azıa elderiniń jastaryn oqytýǵa arnalǵan kvotalardy aıtarlyqtaı ulǵaıtý jónindegi usynystaryn qoldady. Biz sondaı-aq memleketimizdiń aýmaǵynda jetekshi ýnıversıtetterimizdiń fılıaldary men tereńdetilgen mektepterin qurýǵa daıynbyz», - dedi Qazaqstan Prezıdenti.
Ol, sondaı-aq Bishkek qalasynda ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń fılıaly ashylǵanyn jáne Ózbekstanmen de qazaqstandyq bilim ortalyqtaryn ashý boıynsha osyndaı máseleler pysyqtalyp jatqanyn aıtty.
Qasym-Jomart Toqaev aımaq elderiniń ǵylym salasyndaǵy ózara is-qımylynyń aýqymyn atap ótti. «Ortalyq Azıa halyqtarynyń baı tarıhı-mádenı murasyn nasıhattaýdy birlesken jumystyń mańyzdy vektory dep sanaımyn. Osy maqsatta etnogeografıalyq jáne tarıhı zertteýlerdi, sondaı-aq ǵylymı eńbekter shyǵarýdy birlesip uıymdastyrý maqsatynda memleketterimizdiń ǵylym akademıalary arasynda tyǵyz baılanys ornatý mańyzdy. Ulttyq muraǵat ortalyqtary men kitaphanalardyń yntymaqtastyǵy negizinde ǵylym salasyndaǵy yntymaqtastyqty tereńdetýge septigin tıgizetin muraǵattyq jáne ǵylymı derektermen almasý úshin birlesken onlaın platforma qurýdy usynamyn», - dep túıindedi sózin prezıdent. Álbette, taıaý bolashaqta biz bul baǵyttaǵy yntymaqtastyqty nyǵaıta túsemiz.
Qazaqstannyń alys jáne jaqyn sheteldermen halyqaralyq yntymaqtastyǵy qaǵıdattary jan-jaqty qamtýǵa negizdelgen jáne qazaqstandyq bilim berý júıesiniń barlyq deńgeılerine áser etedi. Mysaly, orta býynǵa keletin bolsaq, eń aldymen mektep oqýshylarynyń PISA, TIMSS, PIRLS, ICILS sıaqty halyqaralyq salystyrmaly zertteýlerge qatysýy, sondaı-aq Qazaqstannyń PIAAC-qa qatysýy týraly aıtsaq. Osyndaı táýelsiz zertteýler barysynda alynǵan baǵalar sheshim qabyldaý deńgeıinde mektep oqýshylarynyń daıyndyq sapasyn synı baǵalaýǵa jáne oqý úderisine tıisti túzetýler engizýge múmkindik beredi. Halyqaralyq zertteýlerge qazaqstandyq muǵalimder de qatysady. Eń aldymen, biz Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymynyń (EYDU) TALIS zertteýin eske túsirsek. Onyń negizgi mindeti – bilim berý uıymdaryndaǵy muǵalimderdiń oqý ortasy men eńbek jaǵdaılaryn taldaý. Birneshe ret aıtylǵandaı, EYDU men IEA (Halyqaralyq bilim berý jetistikterin baǵalaý qaýymdastyǵy) qoldanylatyn zertteý quraldary men ádistemelik tásilder Y.Altynsarın atyndaǵy ulttyq bilim akademıasyna tıesili bolady.
