[caption id="attachment_19353" align="alignleft" width="217"]
«Qazaqstanda orys jurtshylyǵynyń keri saldosy, iaǵni ketkenderdiń kelgenderden azaiiýy 1970 jyldan bastalyp keledi, iaǵni bul úrdis keńes zamanynda bastalyp, búginge deiin jalǵacýdy. Keńes dáýirinde jyl saiyn Qazaqstannan ketýshilerdiń kelýshilerdiń artyqtyǵy orta eseppen 30-35 myń adam boldy. Keńes úkimeti Qaraqalpaqstanǵa kóshetinderge sol zamanda bir «Jigýli» avtokóliginiń qunyn beretin, biraq kóshirilgen orys kóp turaqtamaityn, al memlekettiń aqshasy zaia ketetin. Iaǵni, dekolonizatsiia 1970 jyldan bastaldy desek bolady, bul úrdis stihiialyq túrde júrdi.
Orys biligi dúrkirep, KSRO da bári orystanyp jatqan tusta orysqa eshbir jergilikti ult ókili tis batyra almaityn, biraq orys jurtshylyǵy ózin ózge ulttyq respýblikalarda jaisyz sezindi.
Orystyń Qiyr Shyǵystan, Qazaqstan men Ózbekstannan ketý sebebi bar edi. Ortalyq Resei men Qazaqstan arasyndaǵy turmys deńgeiiniń úlken aiyrmashylyǵy boldy. Reseidiń Eýropalyq bóliginde turmys Qazaqstannan edáýir joǵary boldy, sony bilgen jergilikti orystar sol jaqqa kóshe berdi.
Ekinshi faktor: Ózbekstanda eńbekaqy bizden de tómen, al Tájikstanda Ózbekstannan da tómen boldy. Sondyqtan aldymen orys qaýymy Tájikstanda jáne Ózbekstanda taýsyldy. 1990 -shy jyldarda ulttyq respýblikalarǵa orystardy kóshiretin qarjy tym azaidy, KSRO-nyń memleketttik josparlaý organdary bul sharalarǵa qarjy talap ete berse de, aqsha bólý azaia berdi.
Qazaqstannyń egemendik jyldary daǵdarystan shyǵý úshin Qajygeldin ekonomikalyq «shokovaia terapiia» ádisin paidalandy. Basqa amal joq edi. Az ýaqyttyń ishinde eski ámirshildik josparlyq ekonomikalyq júie joiylyp, ornyna naryqtyq qatynastar ornady. Bul igi is edi. Biraq elimizde turmys dengeii qatty qulady. 1994 jyly keri migratsiialyq saldo (emigratsiia) 410 myńǵa kóterildi. Biraq birte -birte Qazaqstannan emigratsiia úrdisi báseńdei berdi.
Kóshkender orys, ýkrain, nemis ult ókilderinen boldy.
Is júzinde kóshkender sany odan da kóp boldy, sebebi 1989-1994 jyldary aldymen mońǵol qazaqtary, keiin qytai qazaqtary kóptep kóship kele bastady. Oralmandardyń eń úlken bóligi (60%) Ózbekstannan edi. Al kóshkenderdiń ishinde nemis pen grekter az bolǵan joq. 1989 jyldan bastap KSRO úkimeti tarapynan olarǵa óz atamekenderine kóship ketýge ruqsat berilgen. Sońǵy jyldary emigratsiia mólsheri 23-25 myń adam, al orys depopýliatsiiasy 20 myńǵa jetken. Emigranttardyń quramy negizinen jastar men orta jastaǵylar. Stýdent jastar arasynda qyzdar kóp.
Sonda orys turǵyndarynyń sany jylma jyl 43-45 myńǵa azaiyp otyrdy.
1992 jyldan bastap orys, ýkrain, belorýs, tatar arasynda depopýliatsiia úrdisi oryn alyp, búgingi kúnge deiin jalǵasyp keledi. Iaǵni, týǵan orystyń sanynan ólgen orystyń sany kóbirek.
Birqatar etnostar tabiǵi jolmen tez ósip (qazaq, ózbek, uiǵyr ), basqalary — orys, ýkrain, tatar, nemis azaia bastady. Mundai úrdis postkeńestik memleketterdiń bárinde, sonyń ishinde Reseide de júrdi.
Sonymen, orys jurtshylyǵynyń úlesi tómendei kele 20 paiyzǵa jetti, al qazaq úlesi 67% dengeiinde.
Demografiialyq ara-salmaqtyń ózgerýi ult saiasaty, til saiasatyndaǵy basymdyqtardyń ózgerýin talap etedi.
Orystyń úlesi bar bolǵany 20% bolsa, orys tili resmi til rólin qalai atqarady?
Elde az-aq adam sóileitin tilge qalai basymgerlik beriledi? Olai bolsa, bul saiasattyń qisynyn aiqyndaityn kez keldi», dep jazady Ázimbai Ǵali.
Derekkóz: kaz.365info.kz
