[caption id="attachment_19353" align="alignleft" width="217"]
Ázimbaı Ǵalı[/caption]
«Qazaqstanda orys jurtshylyǵynyń keri saldosy, ıaǵnı ketkenderdiń kelgenderden azaıýy 1970 jyldan bastalyp keledi, ıaǵnı bul úrdis keńes zamanynda bastalyp, búginge deıin jalǵacýdy. Keńes dáýirinde jyl saıyn Qazaqstannan ketýshilerdiń kelýshilerdiń artyqtyǵy orta eseppen 30-35 myń adam boldy. Keńes úkimeti Qaraqalpaqstanǵa kóshetinderge sol zamanda bir «Jıgýlı» avtokóliginiń qunyn beretin, biraq kóshirilgen orys kóp turaqtamaıtyn, al memlekettiń aqshasy zaıa ketetin. Iaǵnı, dekolonızasıa 1970 jyldan bastaldy desek bolady, bul úrdis stıhıalyq túrde júrdi.
Orys bıligi dúrkirep, KSRO da bári orystanyp jatqan tusta orysqa eshbir jergilikti ult ókili tis batyra almaıtyn, biraq orys jurtshylyǵy ózin ózge ulttyq respýblıkalarda jaısyz sezindi.
Orystyń Qıyr Shyǵystan, Qazaqstan men Ózbekstannan ketý sebebi bar edi. Ortalyq Reseı men Qazaqstan arasyndaǵy turmys deńgeıiniń úlken aıyrmashylyǵy boldy. Reseıdiń Eýropalyq bóliginde turmys Qazaqstannan edáýir joǵary boldy, sony bilgen jergilikti orystar sol jaqqa kóshe berdi.
Ekinshi faktor: Ózbekstanda eńbekaqy bizden de tómen, al Tájikstanda Ózbekstannan da tómen boldy. Sondyqtan aldymen orys qaýymy Tájikstanda jáne Ózbekstanda taýsyldy. 1990 -shy jyldarda ulttyq respýblıkalarǵa orystardy kóshiretin qarjy tym azaıdy, KSRO-nyń memleketttik josparlaý organdary bul sharalarǵa qarjy talap ete berse de, aqsha bólý azaıa berdi.
Qazaqstannyń egemendik jyldary daǵdarystan shyǵý úshin Qajygeldın ekonomıkalyq «shokovaıa terapıa» ádisin paıdalandy. Basqa amal joq edi. Az ýaqyttyń ishinde eski ámirshildik josparlyq ekonomıkalyq júıe joıylyp, ornyna naryqtyq qatynastar ornady. Bul ıgi is edi. Biraq elimizde turmys dengeıi qatty qulady. 1994 jyly keri mıgrasıalyq saldo (emıgrasıa) 410 myńǵa kóterildi. Biraq birte -birte Qazaqstannan emıgrasıa úrdisi báseńdeı berdi.
Kóshkender orys, ýkraın, nemis ult ókilderinen boldy.
İs júzinde kóshkender sany odan da kóp boldy, sebebi 1989-1994 jyldary aldymen mońǵol qazaqtary, keıin qytaı qazaqtary kóptep kóship kele bastady. Oralmandardyń eń úlken bóligi (60%) Ózbekstannan edi. Al kóshkenderdiń ishinde nemis pen grekter az bolǵan joq. 1989 jyldan bastap KSRO úkimeti tarapynan olarǵa óz atamekenderine kóship ketýge ruqsat berilgen. Sońǵy jyldary emıgrasıa mólsheri 23-25 myń adam, al orys depopýlásıasy 20 myńǵa jetken. Emıgranttardyń quramy negizinen jastar men orta jastaǵylar. Stýdent jastar arasynda qyzdar kóp.
Sonda orys turǵyndarynyń sany jylma jyl 43-45 myńǵa azaıyp otyrdy.
1992 jyldan bastap orys, ýkraın, belorýs, tatar arasynda depopýlásıa úrdisi oryn alyp, búgingi kúnge deıin jalǵasyp keledi. Iaǵnı, týǵan orystyń sanynan ólgen orystyń sany kóbirek.
Birqatar etnostar tabıǵı jolmen tez ósip (qazaq, ózbek, uıǵyr ), basqalary — orys, ýkraın, tatar, nemis azaıa bastady. Mundaı úrdis postkeńestik memleketterdiń bárinde, sonyń ishinde Reseıde de júrdi.
Sonymen, orys jurtshylyǵynyń úlesi tómendeı kele 20 paıyzǵa jetti, al qazaq úlesi 67% dengeıinde.
Demografıalyq ara-salmaqtyń ózgerýi ult saıasaty, til saıasatyndaǵy basymdyqtardyń ózgerýin talap etedi.
Orystyń úlesi bar bolǵany 20% bolsa, orys tili resmı til rólin qalaı atqarady?
Elde az-aq adam sóıleıtin tilge qalaı basymgerlik beriledi? Olaı bolsa, bul saıasattyń qısynyn aıqyndaıtyn kez keldi», dep jazady Ázimbaı Ǵalı.
Derekkóz: kaz.365info.kz
