Talasbek Ásemqulov aramyzda bolsa, bul kúnderi alpys bir jasqa tolar edi…

Ónerdi  murat tuta otyryp,  bar bol­mysyn, búkil sanaly ǵumyryn shyn mánisinde ultyna qaltqysyz qyzmet etýge arnap ótken Tulǵalar sanaýly. Sol sanaýlylardyń biri – Talasbek ÁSEMQULOV. Ónerdi óziniń dara joly etip tańdaǵan tulǵa. Jazýshy, synshy, aýdarmashy, kınodramatýrg,  mádenıet­tanýshy, ónertanýshy, úl­ken mektep kórgen kúıshi-domby­rashy, ulttyq ónerdiń tamyrshysy,   oıshyl,  bilimdar.

Ulttyq topyraǵy myqty, ómir boıy ózin-ózi baptap, tárbıelegen, halyq danalyǵy men búkil jeti ǵalamnyń  bilim-ilimin boıyna jınaǵan jáne jınaǵanynyń bárin kádege jaratyp, Ultyna, týǵan halqyna qyzmet etý­diń bıik úlgisin kórsetip  ótken,  hal­qyn súıetin, tarıhyn, ónerin qaster­leıtin,  bilimge qushtar árbir jas pen jasamystyń dosy bolǵan úlken Tulǵa.  Táýelsiz elimizdiń, memle­keti­mizdiń rýhanı baılyǵy.

Álimsaqtan belgili: ultty, etnosty ózgeden erek tanytatyn – mádenıeti, onyń ishinde ádebıeti, óneri, salt-dástúri. Osy arqyly ulttyń dúnıetanym, ómir sezimi tanylady, dili, bolmysy tanylady. T.Ásemqulovtyń ádebıet, mýzyka, beı­neleý, kıno, dástúrli óner, tarıh, etno­grafıa, mıfologıa salalaryndaǵy shyǵar­malary, ıaǵnı,  jan-jaqty da kóp qyrly shyǵarmashylyǵy –ulttyń ózin-ózi jete tanýy, tereń zerdeleýi, rýhanı túleýine bastaıdy. Ónerdi, mádenıetti jáne osylar arqyly qoǵamda da  ótip jatqan úderisterdi túsinip-paıymdaýǵa úlken úles qosady.

T.Ásemqulov ulttyq bastaýdan qanyp ishken, dástúrdiń ózinen shyqqan, sondyqtan da oı júlgesi ornyqty,  tili baı da kórkem,  qoǵamy men ýaqytyna sergek  sýretker.Onyń 80-jyldardaǵy alǵashqy áńgime-povesterinen bastap, jańa ǵasyrda jazylǵan, negizgi keıipkerleri Sabyt kúıshi men nemeresi Ájigereı bolyp keletin «Taltús» povesi, ókinishke  qaraı, aıaqtalmaǵan «Táttimbet seri» romany,  «Birjan sal», «Tumar padısha», «Qunan­baı», «Kókbalaqtyń ólimi», «Jeztyrnaq» kınoromandary  búgingi qazaq prozasynyń ózindik bir erekshe júlgesin tanytady.

Talasbek ómir-tirshilikti tym jaqsy bilgen, ómirlik te, ónerlik te bilimi men tájirıbesi baı jazýshy bolǵandyqtan da  shyǵarmalarynyń barlyǵynda derlik oqyrmandary úshin  beıtanys keńistikter ashylady. Bul keńistikter, ásirese, óner, onyń ishinde dástúrli óner, tarıh, etnografıa, mıfologıa salalaryndaǵy eńbekterinde  aýqymdana túsedi. Ony óz ultynyń taǵdyryn álemdik órkenıetpen bir aıada qarastyra otyryp, ulttyq beıresmı tarıhymyzdaǵy kóptegen aqtańdaqtardy ashqan, balamaly nusqalar usynǵan  úlken tarıhshy deýge bolady. Onyń kórkem shy­ǵar­ma­laryn bylaı qoıǵanda, álemdik órkenıetter týraly esseleri;  álemdik tarıhtan jazǵan  Mysyr pıramıdalary, tamplıerler týraly, Babyldyń kúıreýi týraly, Sıon paıǵam­barlarynyń protokoldary; Tomırıs – Tumar padısha týraly,  saqtar men parsylar, qańlylar tarıhy týraly;  Qondyger, Ket-Buǵa, Shyńǵyshan týraly, sondaı-aq, qazaq bastan keshken nebir náýbetterdiń – asharshylyq pen soǵystardyń túp tarıhtary týraly, taǵy da basqa kóptegen  maqala, zertteý, esseleri jalpy qazaq  tarıhynda alǵash ret sony qyrynan qozǵalyp, jazylǵan taqyryptar.  Jazýshynyń prozasynda,  kórkem esse­lerinde  keıingi qazaq tarıhy – Abylaı han, Qunanbaı, Abaı, Birjan, Táttimbet, Súgir, Baıjigit, taǵy da basqa kóptegen ónerpazdar tulǵalanyp shyqty.

Dáýlesker dombyrashy, qazaq áni men kúıiniń bilgiri,   dástúrli óner tájirıbesi men teorıasyn tel alyp júrgen óner ıesi T.Ásemqulov shyǵarma­shylyǵynyń úlken bir salasy – óner­tanýshylyq zertteýleri. Bul zertteýleri dástúrli óner, qazaq án-kúıiniń  kómeskilene bastaǵan uǵym-tanymdaryn jarqyrata ómirge oraltady, oqyrman-tyńdarmanyn ulttyq qaǵys, yrǵaq, boıaý-reńkterge  oraltady. Bul  tusta, jalpy, Talasbektiń jadynda saqtaı bilý fenomeni erekshe bolǵanyn aıtý kerek. Ol jazba ádebıettiń kórnekti ókili bola tura, qazaqtyń aýyzeki áńgime dástúrin qatty ustanǵany, quımaqulaqtyǵy shyǵar­ma­shylyǵynda úlken nátıje berdi. Baıjuma kúılerin búginge jetkizgen, baıyrǵy mýzykalyq termınologıany jańǵyrtqan, ózi de dombyra jasaýshy sheber onyń bul saladaǵy orasan eńbegi dástúrli ónerdiń zertteýshisi ǵana emes, tikeleı murageri-jalǵasy bolýymen de qymbat.

Jalpy,  Talasbek shyǵarmashy­lyǵy­nyń daralyǵy – onyń qaı saladaǵy eńbek­terinde de   ǵylymı negizdilik jáne erkin suhbattastyq qatar órilip otyratyndyǵy ekenin qadap aıtýymyz kerek. Qaı taqyrypta, qaı salada jazsa da tizgin bermes tulpardaı júıtkigen onyń jazýyn­daǵy taǵy bir ereksheligi – balaǵa da, danaǵa da túsinikti qarapaıymdylyǵynda. Nurly bilimimen qatar zamanǵa saı oıshyl­dyǵynda. Búgingi zamannyń mádenı-rýhanı ahýalyn zerde­leı, konstrýksıalaı biletin jańashyl­dyǵynda. Iaǵnı,  jańa maǵynalar týdyra alǵandyǵynda.  Sondyqtan da onyń jazǵandary yjdaǵatpen oqyǵan janǵa paıdaly bilim kózi. Kim-kimmen de bilim, parasat-paıymyna saı sóılesip, pikir­lesken  T. Ásemqulovtyń suhbattary da oıǵa dertip tura­dy. Týǵan halqynyń jaqsysyna súıinip, jamanyna kúıinip, múmkin keıde ashshylaý da aıtqan, jazǵan  tustary bar, biraq, bul ómirdegi  jáne ónerdegi bıik ólshemderge degen adaldyǵynan týyndady.

T.Ásemqulov ónerde ómir keshý, ónermen ómir keshý salty, tanym-talǵam, dástúr jáne jańashyldyq, etıka men estetıka jazyqtyqtarynda únemi keńinen oı tolǵap otyrdy. Ómirdegi jáne ónerdegi ustanymdary, izdenis, ósý-jetilý joldary Talasbektiń  ózi «uly ustazym» dep tanyǵan, qazaq rýhanıatynyń kórnekti tulǵasy – dástúrshil de jańashyl kórkem shyǵarmalarymen, asqan bilimdarlyǵy, tereń parasaty, ultjandylyǵymen  halqyna qaltqysyz qyzmet etip ótken Asqar Súleımenov týraly «Kemeńger ómirinen bir úzik syr» atty tórt essesinde jaqsy júlgelenedi. Kezinde «Almaty aqshamynda» jarıalanyp, qalyń kópshilik yqylastana oqyǵan osy esseler – asqar­tanýdyń  erekshe bir úlgisi. Jáne jalpy qazaq ádebıetinde tap mundaı formada jazylǵan esse,  osynsha demo­kratıalyq ta, elıtarlyq deńgeıde tal­danǵan sýretker bolmaǵan shyǵar. «Ke­meńger ómirinen bir úzik syr»  – Talas­bektiń ustazyna degen erekshe saǵynysh-iltıpaty ǵana emes, óziniń keıingi urpaqqa aıtyp ketken ósıeti de sıaqty seziledi.

T.Ásemqulov ádebıet pen ónerge ótken ǵasyrdyń 80-jyldary kelgenimen, shyǵarmashylyǵynyń dáýirleý kezeńi osy ǵasyrda bastalyp, esimi men óneri sońǵy onshaqty jylda dúıim qazaqqa belgili boldy. Bul, bir esepten, elimiz Táýel­sizdigimen – rýhanı-aqparattyq keńisti­gimizge  Qazaq eliniń alǵashqy beıresmı de mazmundy basylymy «Altyn Orda» aptalyǵynyń shyǵýyna baılanysty edi.Talasbek talantynyń kózin ashqan, jazǵandaryn qalyń qazaqqa pash etip, bir útirin de qaldyrmaı  jarıalap, qulashyn keńge jaıǵyzǵan – kezinde osy «Altyn Orda» aptalyǵynda Bas redaktorlyq etken Meıirhan Aqdáýletulyndaı bilim­dar aǵa-dos tulǵa boldy. Sál keıinirekte osy aptalyqta basshylyq jasaǵan talantty, rýhtas ini-dosy Dáýren Qýat, sodan keıin Ulttyq kitaphanada Bas dırektor bolyp turǵan kezinde birneshe jyl jaryq kórgen «Aıt» jýrna­lynyń shyǵýyna qoldaý kórsetken  qazaqtyń bilimdar, dana uly Murat Áýezov, sońǵy bes-alty jylda búkil jazǵan­daryn jarqyratyp «Almaty aqshamynda» jurtqa tanyt­qan Qalı Sársenbaıdaı Bas redaktor, bilikti zamandasy ekenin aıtpasqa bolmaıdy. Jaqsy aǵa demekshi, ómiriniń sońǵy onshaqty jylynda Doshan Joljaq­synovtaı aǵa-dosqa jolyǵyp, rýhanı qýanyshqa keneldi, ózi úshin jańa bir salada qyrýar eńbek jasady.

Talasbek qaı salada eńbek etsin – alǵan nysanyn, materıalynyń ózin, aınaladaǵy konteksin búge-shigesine deıin zertteıtin, sonsoń óziniń ushqyr sýretkerlik qıalyna,  parasatty kórkem sózge júginetin. Ónerdegi bıik ólshem degende – onyń ómiriniń sońǵy kezeńindegi qazaqtyń kórkem kınosy salasyndaǵy eńbekteri atalýy kerek. Onyń kınoromandarynyń birazyn joǵaryda atap óttik. Al, T.Ásemqulov senarıleri negizinde rejıser D.Jol­jaqsynov túsirgen «Birjan sal» qazaqtyń ózin ózimen tabystyrǵan, umyt bolyp bara jatqan jadysyn oıatyp, halyq retindegi mártebe maqtanyshyn tanytatyn; «Qunanbaı» fılmi ulttyq  tarıhtaǵy tulǵanyń orny men rólin jańasha zerdelegen kórkem fılm bolyp, ulttyq kınomyzǵa olja saldy.

Talasbek «Tumar padısha» senarıi boıynsha gollıvýdtyq «Aleksandr», «Gladıator»  sıaqty  fılm túsirilse dep qatty armandaýshy edi… Osy tusta taǵy bir ókinishimizdi aıtpaı qala almadyq. Ol – qazirgi tańda respýblıka Memlekettik syılyǵyna laıyqty usynylyp otyrǵan «Qunanbaı» kórkem fılmi avtorlarynyń qatarynda  kórnekti senarıst T.Ásem­qulov aty-jóniniń bolmaýy. Olaı deıtinimiz,  senarı avtory fılmniń ıdeıasy men túsirilimi kezeńderine bastan-aıaq qatysyp,  túsirilim aıaqtalǵan soń dúnıe saldy. Demek, fılm ekranǵa shyqqan kezde joǵary baǵa alǵan, sondaı-aq, fılm syılyqqa usynylýyna baılanysty respýblıka­lyq baspasózde «…kótergen júgi tarıhı jaǵynan salmaqty senarı,.. baı mazmunda jazylǵan kórkem…» («Taý tulǵadan taǵylym tarqatqan», «Egemen Qazaqstan», 04.08.2016)  dep atap kórse­tilgen kınosenarıı avtorynyń syılyqqa usynylýǵa ábden haqy bar edi. Bul jáıtti  Qazaqstan Kınematografıster odaǵy, ásirese, ana tilimizdiń mártebesin qor­ǵaıtyn «Qazaq tili» qoǵamy nege eskermedi eken degen ókinish bar. Talasbekteı talantty tizimge qosýǵa áli de bolatyn shyǵar, talqylaý áli aıaqtalǵan joq qoı…

Sergek jandy sýretker T.Ásemqulov úshin ómirdiń barlyq sáti qymbat, barlyq qubylysy ardaqty boldy. Kez-kelgen oqıǵadan úlken maǵyna tabatyn, kez-kelgen qubylystyń mánin aıyra biletin ol  ómirdi, adamdardy súıdi. Sondyqtan da  adamnyń qadirin, jardyń jáne perzenttiń qadirin, jaqsynyń qadirin, ustazdyń qadirin, aǵanyń qadirin, ininiń qadirin, dostyń qadirin, shákirttiń qadirin bildi.  Jany jaqsyǵa ashyq boldy, talantty  tez tanyp, rýhanı qoldaý kórsetýge kelgende aldyna jan salmady. Onyń   Meıirhanmen (Aqdáýletuly) birigip sonaý Mańǵystaýda bir ózi bir ınstıtýt bolyp óz betinshe jumys jasap, qazaq mıfologıasyn múldem jańa sapalyq bıikke kótergen Serikbol Qondybaıdy tanyp, oǵan bılik tara­pynan kómek  kórsetilýine qozǵaý salýy,  óz tarapynan da rýhanı qoldaý kórsetýi – osynyń bir anyq kórinisi.

Talasbek talantty jastardy qatty qoldady, olar týraly qýana jazdy. Onyń synı taldaýlary da ózgeshe sıpatty – maqala-esselerinde shyǵarmanyń jazylý konteksi, izdenister júlgesi, qurylymy taldanyp, túıin nátıjege alyp shyǵady. Munyń jarqyn bir mysaly – Talasbek synshynyń osy «Almaty aqshamynda» jarıalanǵan, ózindik klasıkalyq taldaýynyń úzdik bir úlgisi – «Operator jaıly ańyz nemese Dıdar Amantaıdyń «Kózińnen aınaldym…» áńgimesin oqyǵanda týǵan oılar» atty maqalasy. Synshynyń qaı maqalasy da zerdeli jastar  úshin bilim kózi boldy desek, artyq emes. Shyǵar­malary týraly azdy-kópti pikir bildirgen jastardyń jetistikterimen qatar, oılanýy tıis tustary týraly da aq adal pikirin bildirip otyrǵan ol bilimdi, bilikti, ónerli zamandastaryn týysyndaı kórip ótti. Ol tek qana kólgirlikti, jalǵan kóshbas­shylyqty, qalyń oqyrman-kórermen-tyńdarmanǵa  arzan aldanysh –aqyl­mandyqty, qyzyl sózdi sapyrǵan ótirik bilimsinýdi sýqany súımedi…

Óz  ǵumyrynda kóp nárse tyndyrǵan, oılaý júıesi erekshe,  dara sýretker T.Ásemqulov  endigi jerde ózi ustazy týraly aıtqanyndaı, «adamzattyń rýhanı baılyǵyn eselep ósiretin nurly tul­ǵalardyń qatarynda» turady.Onyń mol rýhanı murasyn «ultym» degen aqjoltaı jas urpaq oqyp-zerttep, sýsyndaı­tynyna kúmán joq.Onyń shyǵarma­shylyǵy týraly az-kem oı-pikirimizdi óziniń myna bir pikirimen qorytyndylaý oryndy. «…Asqar Súleımenovtiń jazba murasynan, aýyzsha aıtqandarynan siz eshqashanda radıkaldyq, dıssıdenttik oı-pikir ushyrastyra almaısyz. Onyń jalǵyz ǵana eleýsiz qarýy – óner tý­raly, jalpy mádenıet týraly beıtarap, beıbit pikiri edi. Biraq, bul máseleniń syrt kórinisi ǵana edi. Oıly, aqyldy pikir adamnyń ishki dúnıesin jańǵyr­tady, atadan balaǵa mura bolyp aýysqan jalǵan ıdealdardan, jasandy qundy­lyqtardan aryltady. Al, urpaq rýhanı quldyqtan qutylǵanda saıası kúrestiń keregi de bolmaı qalady. Siz maqsaty­ńyzǵa jettińiz. Baıaǵy atalary­myzdaı almas qylyshpen emes, sertke berik qalam jáne ala qaǵazben…».  Bul pikir­ler HHİ ǵasyr basynda qazaq rýhanıa­tynda beıresmı kóshbasshy bolǵan T.Ásem­qulovtyń óz shyǵar­mashylyǵyna da bek qatysty.

Sóz sońynda  Talasbekteı tulǵanyń qunar­ly da mol rýhanı murasymen qalyń jurt­shylyqty qaýyshtyrý jolynda úlken eńbek etip, «Otuken» saıtynyń jumysyn jalǵas­tyryp, urpaǵyn álpeshtep tárbıelep otyrǵan aıaýly jary, kórnekti mádenıet­tanýshy, mıfolog, fılosof Zıra Naýryz­baevaǵa úlken yrzashylyq. Bul kúnderi týǵanyna alpys bir jyl tolǵan Asyl dostyń jany jánnatta bolǵaı dep tileıik.

Álıa BÓPEJANOVA.

"Almaty aqshamy"