Maqsary – bolashaǵy mol daqyl

Dalanews 17 tam. 2023 08:03 793

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń «Halyq birligi jáne júıeli reformalar – el órkendeýiniń berik negizi» atty Qazaqstan halqyna Joldaýynda aýyl sharýashylyǵyn tehnologıalyq qaıta jaraqtandyrýdy yntalandyrý quraldaryn egjeı-tegjeıli zerdeleý qajettigine basymdyq berilgen bolatyn.

Búginde elimizdiń agroónerkásiptik kesheninde qoldanylatyn tehnologıalardyń shamamen 90%-y eskirgen jáne jańartýdy qajet etedi. Osyǵan baılanysty Qazaqstannyń ońtústik-shyǵysyndaǵy ósimdikterdiń ónimdiligin arttyrý, olardyń ekologıalyq jaı-kúıin jaqsartý jáne klımattyq jáne topyraq resýrstaryn utymdy paıdalaný úshin topyraqtaǵy organıkalyq zattardyń mólsheri saqtalatyn jerlerde topyraqty qorǵaý tehnologıasyn ázirleý qajet.

Aýylsharýashylyq tehnologıasynyń tómen deńgeıimen jerdi uzaq ýaqyt paıdalaný topyraq qunarlylyǵynyń kúrt tómendeýine, sonyń ishinde topyraqtaǵy organıkalyq zattardyń tómendeýine, erozıa men deflásıa prosesteriniń damýyna ákeldi.

Ǵylymı saraptamalar boıynsha 1950 jyldardaǵy deńgeımen salystyrǵanda topyraq qunary azaıyp, qazirgi ýaqytta gýmýstyń 30%-yna deıin joǵaltty dep sanalady. Qazaqstannyń ońtústik-shyǵysy jaǵdaıynda tálimdi jerlerdi ıgerý jáne utymdy paıdalaný úshin qurǵaqshylyqqa tózimdi daqyldardy paıdalana otyryp, qor saqtaýshy tehnologıalardyń ǵylymı negizderin jetildirý qajet.

Qazirgi ýaqytta Qazaqstan eginshileriniń aldyna sapasy jaǵynan básekege qabiletti ónim shyǵarý mindeti qoıylyp otyr. Bul jaǵdaıda topyraq qorǵaý jáne resýrs únemdeý tehnologıalary negizinde eginshilik júıesin jetildirý erekshe ózekti bolyp tabylady.

Qazaqstannyń ońtústik-shyǵysyndaǵy eginshilik aımaǵynda dástúrli daqyldar – kúzdik bıdaı jáne jazdyq arpamen qatar maqsary da úlken múmkindikterge ıe.

Tutastaı alǵanda, Qazaqstannyń ońtústik-shyǵysynda júrgizilgen zertteýler mynadaı tujyrymdar jasaýǵa múmkindik berdi. Sýmen qamtamasyz etilmegen tálimi jaǵdaıynda ylǵal, qor saqtaýshy tehnologıalardy qoldanýdyń mańyzy zor. Topyraqty óńdeýdiń mehanıkalyq ádisterine qaraǵanda, ásirese qurǵaq jyldary sózsiz artyqshylyqqa ıe. Daqyldardy ósirý tehnologıasyn ıntensıfıkasıalaý maqsatynda mınımaldy jáne tikeleı óńdeý tásilderin qoldanýdyń tıimdiligi zor.

Bul jumys QR Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń baǵdarlamalyq-maqsatty qarjylandyrý aıasynda «Qazaqstannyń ońtústik-shyǵysynda tálimi jerler jaǵdaıynda aýyl sharýashylyǵy daqyldaryn ósirýdiń topyraq qorǵaý tehnologıasyn jetildirý» jobasynyń negizinde júzege asyryldy.

Tálimdi eginshilik jaǵdaıynda «Qazaq eginshilik jáne ósimdik sharýashylyǵy ǵylymı-zertteý ınstıtýty» JSHS-niń tájirıbelik tanabynda jáne Almaty oblysy İle aýdanyndaǵy «Ónim» sharýa qojalyǵynyń egis alqaptarynda  qurǵaqshylyqqa tózimdi aýyl sharýashylyq daqyldaryn ártaraptandyrý maqsatynda tanaptyq tájirıbeler júrgizildi.

Maqsarynyń erte kezden belgili bolýyna qaramastan, bul daqyl osy ýaqytqa deıin az zerttelgen. Ósiriletin óńirge baılanysty maqsarynyń tabıǵı aıyrmashylyqtary, maıynyń mólsheri men quramy boıynsha barynsha ár túrli bolyp keledi.

Maqsaryny kóp maqsatqa – tórt túlik pen qustar úshin jem, azyq retinde, sondaı-aq medısınada jáne tamaq ónimderin óndirýde paıdalanylady. Sońǵy ýaqytta onda polı qanyqqan maı qyshqyldary deńgeıiniń joǵarylyǵynan onyń paıdaly bolýyna baılanysty maqsary maıyna qajettilik ósýde. Maqsary ósirýdiń komersıalyq tartymdylyǵy da óte joǵary bolǵandyqtan Qazaqstanda bul daqyldy ósirýdiń jetistikteri men máseleleri aıqyndalýda.

Elimizde maqsaryny Aqmola, Aqtóbe, Almaty, Batys Qazaqstan, Jambyl, Qostanaı, Qyzylorda, Pavlodar, Túrkistan, Shyǵys Qazaqstan jáne Shymkent óńirlerinde ósiriledi. Maqsary úlken egis alqaptary Qostanaı – 84505 gektar, Túrkistan – 83436 gektar, Batys Qazaqstan – 69188 gektar, Jambyl – 55076 gektar, Aqtóbe oblystarynda 43960 gektar jerde shoǵyrlanǵan.

Almaty oblysynda maqsarynyń egis alqaby 26919 ga quraıdy. Maqsary-qurǵaqshylyqqa, tómen temperatýraǵa tózimdi, topyraqqa talaby az daqyl. Maqsary kóp maqsatty daqyl: ósimdik maıyn óndirý kózi, joǵary qorektik Jem, tamaq jáne farmasevtıka ónerkásibine arnalǵan shıkizat. Jaqynda zertteýshiler maqsary topyraq qurylymyn jaqsartatynyn anyqtady

Qurǵaq jyldary az bolsa da ónim alý – bul qazirdiń ózinde nátıje. Degenmen, kúrt kontınentaldy klımat maqsarynyń ónip ósýine kedergi keltirmeıdi, óıtkeni bul daqyl eń qıyn jaǵdaıda da ónim berýge qabiletti».

Maqsary kúrt kontınenaldy klımattyń erekshelikterine jaqsy beıimdelgen. Maqsary ósirýge vegetasıalyq kezeńniń gıdrotermıalyq rejımi úlken áser etedi. Zertteý nátıjeleri maqsarynyń qurǵaqshylyqqa joǵary tózimdiligin anyqtady, bul ylǵaldy únemdi jáne tıimdi paıdalanýǵa jáne uzaq qurǵaqshylyq kezeńine tótep berýge múmkindik beredi. Jylý jetispeıtin ylǵaldy kóktemgi jyldary maqsary erterek egilgen jón. Maqsaryny qor saqtaýshy tehnologıasymen ósirýdiń Qazaqstan úshin bolashaǵy zor daqyl.

Raýan JAPAEV, Qazaq eginshilik jáne ósimdik sharýashylyǵy ǴZI eginshilik zerthanasynyń meńgerýshisi.

 

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar