Maqsary – bolashaǵy mol daqyl
Búginde elimizdiń agroónerkásiptik kesheninde qoldanylatyn tehnologiialardyń shamamen 90%-y eskirgen jáne jańartýdy qajet etedi. Osyǵan bailanysty Qazaqstannyń ońtústik-shyǵysyndaǵy ósimdikterdiń ónimdiligin arttyrý, olardyń ekologiialyq jai-kúiin jaqsartý jáne klimattyq jáne topyraq resýrstaryn utymdy paidalaný úshin topyraqtaǵy organikalyq zattardyń mólsheri saqtalatyn jerlerde topyraqty qorǵaý tehnologiiasyn ázirleý qajet.
Aýylsharýashylyq tehnologiiasynyń tómen deńgeiimen jerdi uzaq ýaqyt paidalaný topyraq qunarlylyǵynyń kúrt tómendeýine, sonyń ishinde topyraqtaǵy organikalyq zattardyń tómendeýine, eroziia men defliatsiia protsesteriniń damýyna ákeldi.
Ǵylymi saraptamalar boiynsha 1950 jyldardaǵy deńgeimen salystyrǵanda topyraq qunary azaiyp, qazirgi ýaqytta gýmýstyń 30%-yna deiin joǵaltty dep sanalady. Qazaqstannyń ońtústik-shyǵysy jaǵdaiynda tálimdi jerlerdi igerý jáne utymdy paidalaný úshin qurǵaqshylyqqa tózimdi daqyldardy paidalana otyryp, qor saqtaýshy tehnologiialardyń ǵylymi negizderin jetildirý qajet.
Qazirgi ýaqytta Qazaqstan eginshileriniń aldyna sapasy jaǵynan básekege qabiletti ónim shyǵarý mindeti qoiylyp otyr. Bul jaǵdaida topyraq qorǵaý jáne resýrs únemdeý tehnologiialary negizinde eginshilik júiesin jetildirý erekshe ózekti bolyp tabylady.
Qazaqstannyń ońtústik-shyǵysyndaǵy eginshilik aimaǵynda dástúrli daqyldar – kúzdik bidai jáne jazdyq arpamen qatar maqsary da úlken múmkindikterge ie.
Tutastai alǵanda, Qazaqstannyń ońtústik-shyǵysynda júrgizilgen zertteýler mynadai tujyrymdar jasaýǵa múmkindik berdi. Sýmen qamtamasyz etilmegen tálimi jaǵdaiynda ylǵal, qor saqtaýshy tehnologiialardy qoldanýdyń mańyzy zor. Topyraqty óńdeýdiń mehanikalyq ádisterine qaraǵanda, ásirese qurǵaq jyldary sózsiz artyqshylyqqa ie. Daqyldardy ósirý tehnologiiasyn intensifikatsiialaý maqsatynda minimaldy jáne tikelei óńdeý tásilderin qoldanýdyń tiimdiligi zor.
Bul jumys QR Aýyl sharýashylyǵy ministrliginiń baǵdarlamalyq-maqsatty qarjylandyrý aiasynda «Qazaqstannyń ońtústik-shyǵysynda tálimi jerler jaǵdaiynda aýyl sharýashylyǵy daqyldaryn ósirýdiń topyraq qorǵaý tehnologiiasyn jetildirý» jobasynyń negizinde júzege asyryldy.
Tálimdi eginshilik jaǵdaiynda «Qazaq eginshilik jáne ósimdik sharýashylyǵy ǵylymi-zertteý institýty» JShS-niń tájiribelik tanabynda jáne Almaty oblysy Ile aýdanyndaǵy «Ónim» sharýa qojalyǵynyń egis alqaptarynda qurǵaqshylyqqa tózimdi aýyl sharýashylyq daqyldaryn ártaraptandyrý maqsatynda tanaptyq tájiribeler júrgizildi.
Maqsarynyń erte kezden belgili bolýyna qaramastan, bul daqyl osy ýaqytqa deiin az zerttelgen. Ósiriletin óńirge bailanysty maqsarynyń tabiǵi aiyrmashylyqtary, maiynyń mólsheri men quramy boiynsha barynsha ár túrli bolyp keledi.
Maqsaryny kóp maqsatqa – tórt túlik pen qustar úshin jem, azyq retinde, sondai-aq meditsinada jáne tamaq ónimderin óndirýde paidalanylady. Sońǵy ýaqytta onda poli qanyqqan mai qyshqyldary deńgeiiniń joǵarylyǵynan onyń paidaly bolýyna bailanysty maqsary maiyna qajettilik ósýde. Maqsary ósirýdiń kommertsiialyq tartymdylyǵy da óte joǵary bolǵandyqtan Qazaqstanda bul daqyldy ósirýdiń jetistikteri men máseleleri aiqyndalýda.
Elimizde maqsaryny Aqmola, Aqtóbe, Almaty, Batys Qazaqstan, Jambyl, Qostanai, Qyzylorda, Pavlodar, Túrkistan, Shyǵys Qazaqstan jáne Shymkent óńirlerinde ósiriledi. Maqsary úlken egis alqaptary Qostanai – 84505 gektar, Túrkistan – 83436 gektar, Batys Qazaqstan – 69188 gektar, Jambyl – 55076 gektar, Aqtóbe oblystarynda 43960 gektar jerde shoǵyrlanǵan.
Almaty oblysynda maqsarynyń egis alqaby 26919 ga quraidy. Maqsary-qurǵaqshylyqqa, tómen temperatýraǵa tózimdi, topyraqqa talaby az daqyl. Maqsary kóp maqsatty daqyl: ósimdik maiyn óndirý kózi, joǵary qorektik Jem, tamaq jáne farmatsevtika ónerkásibine arnalǵan shikizat. Jaqynda zertteýshiler maqsary topyraq qurylymyn jaqsartatynyn anyqtady
Qurǵaq jyldary az bolsa da ónim alý – bul qazirdiń ózinde nátije. Degenmen, kúrt kontinentaldy klimat maqsarynyń ónip ósýine kedergi keltirmeidi, óitkeni bul daqyl eń qiyn jaǵdaida da ónim berýge qabiletti».
Maqsary kúrt kontinenaldy klimattyń erekshelikterine jaqsy beiimdelgen. Maqsary ósirýge vegetatsiialyq kezeńniń gidrotermiialyq rejimi úlken áser etedi. Zertteý nátijeleri maqsarynyń qurǵaqshylyqqa joǵary tózimdiligin anyqtady, bul ylǵaldy únemdi jáne tiimdi paidalanýǵa jáne uzaq qurǵaqshylyq kezeńine tótep berýge múmkindik beredi. Jylý jetispeitin ylǵaldy kóktemgi jyldary maqsary erterek egilgen jón. Maqsaryny qor saqtaýshy tehnologiiasymen ósirýdiń Qazaqstan úshin bolashaǵy zor daqyl.
Raýan JAPAEV, Qazaq eginshilik jáne ósimdik sharýashylyǵy ǴZI eginshilik zerthanasynyń meńgerýshisi.
