Jańa Qazaqstan azamattaryn tárbieleý – iaǵni olar óz betinshe oilaityn, básekege qabiletti, belsendi áreket etetin, ziiatkerlik áleýeti men adamgershilik qaǵidattary bar shynaiy patriottardy tárbieleý, qoǵam men bilim berý mekemesiniń aldynda turǵan mindetterdiń biri.
Qoǵamnyń kásibi baǵdarlanǵan jáne perspektivalyq bóligin quraityn áleýmettik sanat – ol stýdentter. Pedagogikalyq turǵydan alǵanda, olar áleýmettik jáne kásibi qalyptasýdyń belgili bir kezeńinde turǵan áleýmettik strata.
Kolledj jaǵdaiynda bolashaq maman tulǵasynyń rýhani-adamgershilik mádenietin qalyptastyrý máselesi belgilengen jaǵdailarǵa tikelei bailanysty bolyp tur. Bul stýdentterdiń qazirgi býyny qoǵamdyq ómirdegi oqiǵalardyń tez ózgerýi, qoǵamnyń damýyndaǵy dinamikalyq ózgerister men qarama-qaishylyqty tendentsiialar, aqparattyń ósip kele jatqan aǵymy jaǵdaiynda ómir súretinimen túsindiriledi. Osyǵan bailanysty stýdentterdiń rýhani-adamgershilik mádenietin qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan tárbie oqý ornyndaǵy zamanaýi bilim berý júiesiniń basym maqsattarynyń biri bolyp tabylady. Mádeni-adamgershilik tárbie - bul stýdenttiń rýhani-adamgershilik mádenietin damytýdy yntalandyratyn formalar, quraldar, ádister men qaǵidattar kesheni, adamnyń áleýmettik tájiribeni, mádeni-aimaqtyq qoǵamdastyq qundylyqtaryn, mádenietin igerý dárejesin arttyrý, stýdentterdi adamgershilik qundylyqtarǵa tartý, adamgershilik sezimderin damytý; adamgershilik erik-jigerdi qalyptastyrý; adamgershilik minez-qulyqqa yntalandyrý.
Is júzinde bul jastardyń kez-kelgen iste jáne kez-kelgen mamandyqta shyǵarmashylyq bastaýǵa degen umtylysyn tárbieleýdi bildiredi, tek materialdyq qyzyǵýshylyqqa ǵana emes, sonymen qatar olardyń múddeleri men qajettilikterin rýhani júzege asyrýǵa basa nazar aýdarylady.
Qazirgi tańdaǵy kolledj ómirindegi mańyzdy mindetterdiń biri tutas pedagogikalyq úrdis qurý bolyp tabylady. Onyń negizgi quramdas bir bóligi – tárbie. Tárbie isimen ainalyspas buryn aldymen onyń mazmunyn anyqtap alý qajet.
«APEC PetroTechnic» joǵary kolledjindegi tárbie jumysynyń negizgi maqsaty – kolledj stýdentteriniń tolyqqandy rýhani, mádeni-aǵartýshylyq, kásibi jáne fizikalyq damýy, sheshim qabyldaý protsesine qatysýy, tabysty áleýmettenýi úshin jaǵdai jasai otyryp, olardyń áleýmettik-mádeni damý ortasyn qurý. jáne onyń áleýetin elimizdiń odan ári damýyna baǵyttaý. Kolledjdiń ózindik qalyptasqan tárbie berý júiesi bar. Stýdentterdiń tulǵalyq ózin-ózi anyqtaýyna, olardyń áleýmettik jáne mádenietaralyq quzyrettiligin qalyptastyrýǵa, ózin-ózi damytýǵa jaǵdai jasaýǵa qabiletti kolledjde tárbie jumysyn uiymdastyrýdyń negizgi baǵyttary, sharalar júiesi men sharalary aiqyndaldy. Kolledjde tárbielik mindetter kelesi baǵyttar boiynsha júzege asyrylady:
- Qazaqstandyq patriotizmge jáne azamattyqqa tárbieleý, quqyqtyq tárbie berý
- Rýhani-adamgershilik tárbie berý.
- Ulttyq tárbie.
- Otbasy tárbiesi.
- Eńbek, ekonomikalyq jáne ekologiialyq tárbie.
- Intellektýaldyq tárbie, aqparattyq mádenietti tárbieleý.
- Kópmádenietti jáne kórkem-estetikalyq tárbie berý.
- Dene tárbiesi, salaýatty ómir salty.
Stýdentterdiń adamgershilik mádenietin tárbieleýde oqytýshynyń tulǵasy mańyzdy ról atqarady. Ǵalym A.A. Kaliýjnyi stýdentterdiń adamgershilik tárbiesin júzege asyrýda oqytýshy sheshýshi ról atqaratynyn atap ótti. Bul úshin jetekshi komponentter pán oqytýshysynyń jeke qasietteri, onyń stýdenttermen qarym-qatynasy, sonymen qatar stýdentter arasyndaǵy qarym-qatynas pen ózara árekettestikti uiymdastyrý men basqarýdy qoldaný múmkindigi bolýy kerek. Osy birinshi kezeńde akademiialyq topta top kýratoryna da úlken ról beriledi.
Qoldanystaǵy tájiribege sáikes bul mindetter pán muǵalimderine synyp jetekshilik nemese baqylaý retinde júkteledi jáne qosymsha aqy túrinde tólenedi. Alaida, is júzinde oqytý men topqa jetekshilik etip, tárbie jumysyn úilestirýde keibir máseleler týyndady.
Birinshiden, baqylaý pán muǵaliminen kóp ýaqytty qajet etedi, óitkeni ol kýratorlyq saǵattardy, synyptan tys tárbielik sharalardy (áńgimelesý, kezdesý, dóńgelek ústel, ekskýrsiia jáne t.b.) ótkizýi, ata-analarmen únemi bailanysta bolýy, bilim berý mekemesiniń ákimshiligimen únemi bailanysta bolyp, stýdentterdiń máselelerin sheshýge kómektesýge yqpal etýi tiis.
Ekinshiden, oqytýshy-kýratorlardan stýdentter men ata-analar tarapynan psihologiialyq júkteme kóp. Óitkeni,olar oqytýshy-kýratordan oqý úlgeriminiń máselesin sheshýge kómektesýdi suraidy, psihologiialyq qysym kórsetedi. Mundai jaǵdailarda stýdentterdiń bilimin birjaqty baǵalaý qaýpi bar.
Osyǵan orai «APEC PetroTechnic» joǵarǵy kolledji JShS pán muǵalimderiniń ótinishterin eskere otyryp, kolledj ákimshiligi kýrator-edvaizer degen jeke laýazym engizip, olarǵa joǵaryda atalǵan mindetterdi júktedi. Bul rette pán muǵalimi qosymsha jumystan, psihologiialyq kúizelisterden bosatylady jáne bul oryndy jáne tiimdi dep esepteimiz.
«APEC PetroTechnic» joǵary kolledjindegi tárbie úrdisindegi basty erekshelik – top kýratorynyń oqytýshylyqtan derbestigi. Iaǵni, elimizdegi basym kópshilik kásiptik nemese joǵary oqý oryndaryndaǵy tájiribege súiensek ádette oqytýshy qosymsha kýrator qyzmetin atqarady. «APEC PetroTechnic» joǵary kolledjinde kýrator qyzmeti men oqytýshylyq qyzmet jeke dara ajyratylǵan. Stýdenttik toptyń kýratory bekitilgen oqý tobyndaǵy kolledj ákimshiliginiń ókili, sondai-aq ákimshilik aldyndaǵy toptyń senimdi ókili bolyp tabylady. Kýrator toptyń bedeli men senimine ie bolyp, sol arqyly stýdentterdiń rýhani-adamgershilik tulǵasyn tárbieleýge yqpal etýi tiis. Stýdentter ózderiniń kýratoryna oqý protsesine de, ómirlik jaǵdailarǵa da bailanysty kez-kelgen máselelerdi sheshý úshin júgine alady.
Kýratordyń rýhani-adamgershilik tárbiesi mynalarǵa baǵyttalýy kerek:
- stýdenttiń jaqsylyq, ádilettilik, ar-ojdan bostandyǵy, ar-namys, tárbie, tektilik, adaldyq, ádeptilik, ádilettilik jáne jaýapkershilik týraly shyndyqty túsiný dárejesinde kórinetin jalpy adamzattyq jáne dástúrli ulttyq qundylyqtardy igerý arqyly rýhani-adamgershilik tulǵany qalyptastyrý jáne damytý; stýdentterdiń adamgershilik tárbiesin qalyptastyrýda sabaqtan tys is-sharalar da mańyzdy ról atqarady, olar: konkýrstar, stýdenttik tok-shoýlar, ardagerlermen kezdesýler, KTK, volonterlik jáne t.b. Kolledjdegi jumystyń basym baǵyttarynyń biri - bul stýdentterdiń óz oqý ordasyna, óz Otanyna degen súiispenshiligi men qurmetin, onyń tarihyna, taǵdyryna qatystylyq sezimin, tarihi ótkenin maqtan etýin, sondai-aq áleýmettik jaýapty qyzmetke daiyndyǵy men qabiletin qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan rýhani-adamgershilik, patriottyq tárbieleý.
Mysal retinde pikirsaiys, oiyndar, brein-ringter, olimpiadalar jáne t.b. ótkizýge bolady.Al kýrator óz tarapynan stýdentke óz máselelerin túsinýge, belgili bir jaǵdaida etikalyq erejeler turǵysynan qalai áreket etý kerektigin túsindirýge kómektesýi kerek. «APEC PetroTechnic» joǵary kolledjinde tárbie jumysyn sapaly uiymdatyrý baǵytynda kelesi sharalar júzege asyryldy:
- «APEC» media ortalyǵy ashyldy.
- «Jarqyra» stýdenttik teatry uiymdastyryldy.
- Stýdenttik ózin-ózi basqarý organy qyzmet etedi.
- Quqyq buzýshylyqtyń aldyn-alý jónindegi Keńes, kýratorlar qyzmeti jumys isteidi.
- Kolledjdiń 10 jyldyq mereitoi aiasynda kolledj Túlekteriniń qaýymdastyǵy quryldy.
- «Enactus» stýdentterdiń áleýmettik kásipkerlik komandasy men keńsesi uiymdastyryldy.
Tárbie jumystarynyń mindetterin júzege asyrýǵa memlekettik organdar, qoǵamdyq uiymdar, jastar uiymdary, jastar ortalyqtary, qorlar, úkimettik emes uiymdar, ata-analar, muǵalimder, kýratorlar, stýdentterdiń ózin-ózi basqarý organdary belsendi túrde qatysady.
Stýdentterdiń bos ýaqytyn uiymdastyrý jáne ózin-ózi damytý úshin kolledjde 12 qyzyǵýshylyq klýby men 9 sport sektsiiasy jumys isteidi.. Olar «SPE», «Pikirtalas», «Volonter», «Mýzyka», «Bi» klýbtary, «KTK klýby», «Sport», «Qaiyrymdylyq», «Media», «Stýdentter teatry», «Enactus» komandasy, «Art klýby», «Kitap úiirmesi» sport sektsiialarynan voleibol, basketbol, ústel tennisi, shahmat, fýtbol, toǵyzqumalaq, gandbol, jeńil atletika, doiby.
D. JAILAÝBAEVA, «APEC PetroTechnic» joǵary kolledji direktorynyń tárbie jumysy jónindegi direktor orynbasary.
