Jańa Qazaqstan azamattaryn tárbıeleý – ıaǵnı olar óz betinshe oılaıtyn, básekege qabiletti, belsendi áreket etetin, zıatkerlik áleýeti men adamgershilik qaǵıdattary bar shynaıy patrıottardy tárbıeleý, qoǵam men bilim berý mekemesiniń aldynda turǵan mindetterdiń biri.
Qoǵamnyń kásibı baǵdarlanǵan jáne perspektıvalyq bóligin quraıtyn áleýmettik sanat – ol stýdentter. Pedagogıkalyq turǵydan alǵanda, olar áleýmettik jáne kásibı qalyptasýdyń belgili bir kezeńinde turǵan áleýmettik strata.
Kolej jaǵdaıynda bolashaq maman tulǵasynyń rýhanı-adamgershilik mádenıetin qalyptastyrý máselesi belgilengen jaǵdaılarǵa tikeleı baılanysty bolyp tur. Bul stýdentterdiń qazirgi býyny qoǵamdyq ómirdegi oqıǵalardyń tez ózgerýi, qoǵamnyń damýyndaǵy dınamıkalyq ózgerister men qarama-qaıshylyqty tendensıalar, aqparattyń ósip kele jatqan aǵymy jaǵdaıynda ómir súretinimen túsindiriledi. Osyǵan baılanysty stýdentterdiń rýhanı-adamgershilik mádenıetin qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan tárbıe oqý ornyndaǵy zamanaýı bilim berý júıesiniń basym maqsattarynyń biri bolyp tabylady. Mádenı-adamgershilik tárbıe - bul stýdenttiń rýhanı-adamgershilik mádenıetin damytýdy yntalandyratyn formalar, quraldar, ádister men qaǵıdattar kesheni, adamnyń áleýmettik tájirıbeni, mádenı-aımaqtyq qoǵamdastyq qundylyqtaryn, mádenıetin ıgerý dárejesin arttyrý, stýdentterdi adamgershilik qundylyqtarǵa tartý, adamgershilik sezimderin damytý; adamgershilik erik-jigerdi qalyptastyrý; adamgershilik minez-qulyqqa yntalandyrý.
İs júzinde bul jastardyń kez-kelgen iste jáne kez-kelgen mamandyqta shyǵarmashylyq bastaýǵa degen umtylysyn tárbıeleýdi bildiredi, tek materıaldyq qyzyǵýshylyqqa ǵana emes, sonymen qatar olardyń múddeleri men qajettilikterin rýhanı júzege asyrýǵa basa nazar aýdarylady.
Qazirgi tańdaǵy kolej ómirindegi mańyzdy mindetterdiń biri tutas pedagogıkalyq úrdis qurý bolyp tabylady. Onyń negizgi quramdas bir bóligi – tárbıe. Tárbıe isimen aınalyspas buryn aldymen onyń mazmunyn anyqtap alý qajet.
«APEC PetroTechnic» joǵary kolejindegi tárbıe jumysynyń negizgi maqsaty – kolej stýdentteriniń tolyqqandy rýhanı, mádenı-aǵartýshylyq, kásibı jáne fızıkalyq damýy, sheshim qabyldaý prosesine qatysýy, tabysty áleýmettenýi úshin jaǵdaı jasaı otyryp, olardyń áleýmettik-mádenı damý ortasyn qurý. jáne onyń áleýetin elimizdiń odan ári damýyna baǵyttaý. Kolejdiń ózindik qalyptasqan tárbıe berý júıesi bar. Stýdentterdiń tulǵalyq ózin-ózi anyqtaýyna, olardyń áleýmettik jáne mádenıetaralyq quzyrettiligin qalyptastyrýǵa, ózin-ózi damytýǵa jaǵdaı jasaýǵa qabiletti kolejde tárbıe jumysyn uıymdastyrýdyń negizgi baǵyttary, sharalar júıesi men sharalary aıqyndaldy. Kolejde tárbıelik mindetter kelesi baǵyttar boıynsha júzege asyrylady:
- Qazaqstandyq patrıotızmge jáne azamattyqqa tárbıeleý, quqyqtyq tárbıe berý
- Rýhanı-adamgershilik tárbıe berý.
- Ulttyq tárbıe.
- Otbasy tárbıesi.
- Eńbek, ekonomıkalyq jáne ekologıalyq tárbıe.
- Intellektýaldyq tárbıe, aqparattyq mádenıetti tárbıeleý.
- Kópmádenıetti jáne kórkem-estetıkalyq tárbıe berý.
- Dene tárbıesi, salaýatty ómir salty.
Stýdentterdiń adamgershilik mádenıetin tárbıeleýde oqytýshynyń tulǵasy mańyzdy ról atqarady. Ǵalym A.A. Kalújnyı stýdentterdiń adamgershilik tárbıesin júzege asyrýda oqytýshy sheshýshi ról atqaratynyn atap ótti. Bul úshin jetekshi komponentter pán oqytýshysynyń jeke qasıetteri, onyń stýdenttermen qarym-qatynasy, sonymen qatar stýdentter arasyndaǵy qarym-qatynas pen ózara árekettestikti uıymdastyrý men basqarýdy qoldaný múmkindigi bolýy kerek. Osy birinshi kezeńde akademıalyq topta top kýratoryna da úlken ról beriledi.
Kýratorlardyń negizgi mindeti – oqý tobynda tárbıe jumysyn uıymdastyrý, ózin-ózi basqarýdy qalyptastyrý jáne stýdentterdi oqý ornynyń qoǵamdyq-shyǵarmashylyq ómirine kezeń-kezeńimen tartý, kásibı ózin-ózi anyqtaýǵa jáne oqýshylardyń kásibı beıimdelýine yqpal etý.
Qoldanystaǵy tájirıbege sáıkes bul mindetter pán muǵalimderine synyp jetekshilik nemese baqylaý retinde júkteledi jáne qosymsha aqy túrinde tólenedi. Alaıda, is júzinde oqytý men topqa jetekshilik etip, tárbıe jumysyn úılestirýde keıbir máseleler týyndady.
Birinshiden, baqylaý pán muǵaliminen kóp ýaqytty qajet etedi, óıtkeni ol kýratorlyq saǵattardy, synyptan tys tárbıelik sharalardy (áńgimelesý, kezdesý, dóńgelek ústel, ekskýrsıa jáne t.b.) ótkizýi, ata-analarmen únemi baılanysta bolýy, bilim berý mekemesiniń ákimshiligimen únemi baılanysta bolyp, stýdentterdiń máselelerin sheshýge kómektesýge yqpal etýi tıis.
Ekinshiden, oqytýshy-kýratorlardan stýdentter men ata-analar tarapynan psıhologıalyq júkteme kóp. Óıtkeni,olar oqytýshy-kýratordan oqý úlgeriminiń máselesin sheshýge kómektesýdi suraıdy, psıhologıalyq qysym kórsetedi. Mundaı jaǵdaılarda stýdentterdiń bilimin birjaqty baǵalaý qaýpi bar.
Osyǵan oraı «APEC PetroTechnic» joǵarǵy koleji JSHS pán muǵalimderiniń ótinishterin eskere otyryp, kolej ákimshiligi kýrator-edvaızer degen jeke laýazym engizip, olarǵa joǵaryda atalǵan mindetterdi júktedi. Bul rette pán muǵalimi qosymsha jumystan, psıhologıalyq kúızelisterden bosatylady jáne bul oryndy jáne tıimdi dep esepteımiz.
«APEC PetroTechnic» joǵary kolejindegi tárbıe úrdisindegi basty erekshelik – top kýratorynyń oqytýshylyqtan derbestigi. Iaǵnı, elimizdegi basym kópshilik kásiptik nemese joǵary oqý oryndaryndaǵy tájirıbege súıensek ádette oqytýshy qosymsha kýrator qyzmetin atqarady. «APEC PetroTechnic» joǵary kolejinde kýrator qyzmeti men oqytýshylyq qyzmet jeke dara ajyratylǵan. Stýdenttik toptyń kýratory bekitilgen oqý tobyndaǵy kolej ákimshiliginiń ókili, sondaı-aq ákimshilik aldyndaǵy toptyń senimdi ókili bolyp tabylady. Kýrator toptyń bedeli men senimine ıe bolyp, sol arqyly stýdentterdiń rýhanı-adamgershilik tulǵasyn tárbıeleýge yqpal etýi tıis. Stýdentter ózderiniń kýratoryna oqý prosesine de, ómirlik jaǵdaılarǵa da baılanysty kez-kelgen máselelerdi sheshý úshin júgine alady.
Kýratordyń rýhanı-adamgershilik tárbıesi mynalarǵa baǵyttalýy kerek:
- stýdenttiń jaqsylyq, ádilettilik, ar-ojdan bostandyǵy, ar-namys, tárbıe, tektilik, adaldyq, ádeptilik, ádilettilik jáne jaýapkershilik týraly shyndyqty túsiný dárejesinde kórinetin jalpy adamzattyq jáne dástúrli ulttyq qundylyqtardy ıgerý arqyly rýhanı-adamgershilik tulǵany qalyptastyrý jáne damytý; stýdentterdiń adamgershilik tárbıesin qalyptastyrýda sabaqtan tys is-sharalar da mańyzdy ról atqarady, olar: konkýrstar, stýdenttik tok-shoýlar, ardagerlermen kezdesýler, KTK, volonterlik jáne t.b. Kolejdegi jumystyń basym baǵyttarynyń biri - bul stýdentterdiń óz oqý ordasyna, óz Otanyna degen súıispenshiligi men qurmetin, onyń tarıhyna, taǵdyryna qatystylyq sezimin, tarıhı ótkenin maqtan etýin, sondaı-aq áleýmettik jaýapty qyzmetke daıyndyǵy men qabiletin qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan rýhanı-adamgershilik, patrıottyq tárbıeleý.
Mysal retinde pikirsaıys, oıyndar, breın-rıngter, olımpıadalar jáne t.b. ótkizýge bolady.Al kýrator óz tarapynan stýdentke óz máselelerin túsinýge, belgili bir jaǵdaıda etıkalyq erejeler turǵysynan qalaı áreket etý kerektigin túsindirýge kómektesýi kerek. «APEC PetroTechnic» joǵary kolejinde tárbıe jumysyn sapaly uıymdatyrý baǵytynda kelesi sharalar júzege asyryldy:
- «APEC» medıa ortalyǵy ashyldy.
- «Jarqyra» stýdenttik teatry uıymdastyryldy.
- Stýdenttik ózin-ózi basqarý organy qyzmet etedi.
- Quqyq buzýshylyqtyń aldyn-alý jónindegi Keńes, kýratorlar qyzmeti jumys isteıdi.
- Kolejdiń 10 jyldyq mereıtoı aıasynda kolej Túlekteriniń qaýymdastyǵy quryldy.
- «Enactus» stýdentterdiń áleýmettik kásipkerlik komandasy men keńsesi uıymdastyryldy.
Tárbıe jumystarynyń mindetterin júzege asyrýǵa memlekettik organdar, qoǵamdyq uıymdar, jastar uıymdary, jastar ortalyqtary, qorlar, úkimettik emes uıymdar, ata-analar, muǵalimder, kýratorlar, stýdentterdiń ózin-ózi basqarý organdary belsendi túrde qatysady.
Stýdentterdiń bos ýaqytyn uıymdastyrý jáne ózin-ózi damytý úshin kolejde 12 qyzyǵýshylyq klýby men 9 sport seksıasy jumys isteıdi.. Olar «SPE», «Pikirtalas», «Volonter», «Mýzyka», «Bı» klýbtary, «KTK klýby», «Sport», «Qaıyrymdylyq», «Medıa», «Stýdentter teatry», «Enactus» komandasy, «Art klýby», «Kitap úıirmesi» sport seksıalarynan voleıbol, basketbol, ústel tenısi, shahmat, fýtbol, toǵyzqumalaq, gandbol, jeńil atletıka, doıby.
Qoryta kele, stýdent jastardy tárbıeleý - kúrdeli proses, ol birden nátıje bermeıdi. Mundaı qyzmet kúndelikti, maqsatty, jeke jumysty qajet etedi. Óz kezeginde, oqý prosesin basqarý júıesi jaqsy rettelgen, onyń ortalyǵy akademıalyq toptyń stýdenti bolyp tabylady, qoıylǵan maqsattar men mindetterge sáıkes stýdentterdiń jeke qasıetterin damytý boıynsha jumysty júzege asyrý úshin qolaıly alǵysharttar jasaıdy.
D. JAILAÝBAEVA, «APEC PetroTechnic» joǵary koleji dırektorynyń tárbıe jumysy jónindegi dırektor orynbasary.
