İs-shara qatysýshylary el damýyndaǵy Konstıtýsıanyń róli men Jańa Qazaqstandy qurýdaǵy konstıtýsıalyq reformanyń mańyzdylyǵyn talqylady. Aldaǵy referendýmnyń ótkizilýi – talqylaýdyń negizgi taqyryby boldy. Atap aıtqanda, spıkerler óz pikirlerimen bólisip, referendýmdy ótkizýdi biraýyzdan qoldady.
Otyrysqa Túrkistan qalasy ákiminiń orynbasary, Qazaqstannyń qoǵamdyq damý ınstıtýtynyń sarapshylary, memleket jáne qoǵam qaıratkerleri, saıasattanýshylar, Qoja Ahmet Iasaýı atyndaǵy Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıtetiniń qyzmetkerleri, sondaı-aq Zoom platformasy arqyly onlaın formatta Dáýlet Serikbaev atyndaǵy Shyǵys Qazaqstan tehnıkalyq ýnıversıtetiniń stýdentteri qatysty.
İs-shara «Qazaqstandyq qoǵamdyq damý ınstıtýty» KeAQ Basqarma Tóraǵasynyń orynbasary Ásem Qaıdarovanyń moderatorlyǵymen ótti.
Ásem Qaıdarova óz sózinde Ata Zańymyzdyń 30-dan astam babyna engiziletin ózgerister men 20-dan astam qabyldanatyn zańdar elimizdiń aýqymdy saıası transformasıasyna baǵyttalǵandyǵyn, sondaı-aq saıası júıemizdi túbirimen ózgertetindigin atap ótti:
«Endi jańa paradıgmaǵa sáıkes prezıdenttiń ókilettigi qysqaryp, Parlament pen máslıhattardyń róli aıtarlyqtaı kúsheıip, belsendi azamattarǵa saıası arenada jol ashylyp, quqyq qorǵaý salasy júıeli túrde nyǵaımaq. Aıtylǵan ózgeristerdi tıimdi júzege asyrý úshin Konstıtýsıalyq reforma qajet. Aldaǵy referendým Memleket basshysy aıqyndap bergen «Ekinshi respýblıkanyń» – bılik pen qoǵam arasyndaǵy baılanystyń jańa, tıimdi jáne teńgerimdi modeliniń quqyqtyq negizi. Bul óte oryndy jáne biz júzege asyrylyp jatqan memlekettik modeldiń jańarýyn tolyqtaı qoldaımyz», - dedi.
Otyrysty Túrkistan qalasy ákiminiń orynbasary Erlan Kýzembaev ashty.
«Aǵymdaǵy jyldyń 5 maýsymynda Referendýmnyń ótýi josparlanýda. Osyǵan oraı qoǵamdyq shtabtar qurylyp, halyqty keńinen habardar etý maqsatynda barlyq jerlerde kezdesýler ótýde. Bul referendým zańnama túrinde elimizdiń aldaǵy damýyna baǵyt-baǵdar beretin ózgeristerge ákeledi. Sondyqtan referendýmǵa qatysý ár adamnyń azamattyq boryshy dep esepteımin».
Túrkistan oblysy «Aqparattyq taldaý ortalyǵy» KMM basshysy, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty, dosent Seıdýlla Aıkozov el qoldaǵan Qasym-Jomart Toqaevtyń bul bastamasyn «Jańa Qazaqstandy» qurýdyń tıimdi bir tetigi dep túsiný kerektigin aıtty:
«Jalpy, qaı el bolmasyn, ol óziniń Konstıtýsıasynan qýat alyp, beıbit turǵyndardyń quqyǵy men bostandyǵyn saqtap otyrady. Demokratıa degen uǵymnyń qunyn Ata Zańy arqyly arttyrady. Al, ol qundy qujatqa ıe bolý sol memlekettegi árbir azamattyń mindeti. Sondyqtan bul referendým Qazaqstan halqynyń bes saýsaqtaı birigip, teńquqyqty qoǵamǵa negizdelgen ekinshi memleketti qurý jolyndaǵy mańyzdy qadamy bolǵaly tur. Al, óz Otanyn súıetin ár azamat el tarıhynda elelýli oryn alatyn bul naýqannan tys qalmaıdy dep oılaımyn».
Áleýmettaný ǵylymdarynyń doktory, profesor, «Qazaqstandyq qoǵamdyq damý ınstıtýty» KeAQ ortalyǵynyń strategıalyq taldaý tobynyń jetekshisi Lázat Nurqatovanyń pikirinshe, Konstıtýsıaǵa engizilgen jańa túzetýler saıası júıeniń mánin ózgertedi jáne bılik tarmaqtary arasyndaǵy qarym-qatynas teńgerimin ońtaılandyrady:
«Bul bıliktiń bólinýin aıtarlyqtaı ózgertedi. Mysaly, endi Prezıdent oblys ákimderiniń sheshiminiń kúshin joıa almaıdy. Biraq bul Prezıdenttiń álsireýin bildirmeıdi, kerisinshe ákimderdiń jaýapkershiligi artqandyǵyn kórsetedi. Parlamenttiń de róli de artady. Senat ókildik qyzmetin kúsheıtedi, al Májilis zań shyǵarý úderisine tolyq jaýap beredi. Konstıtýsıaǵa usynylyp otyrǵan túzetýler sarapshylar qaýymdastyǵy – zańgerler, saıasattanýshylar, áleýmettanýshylardyń usynystary men usynymdaryn qamtıdy. Qazaqstanda referendýmǵa qatysý erikti bolǵanymen, mundaı sırek oryn alatyn saıası oqıǵaǵa qatyspaýǵa negiz joq. Eshkimniń eshkimdi májbúrleýge de quqyǵy joq. Referendýmnyń negizgi qaǵıdattaryn – onyń jalpyǵa birdeı sıpatyn, jasyryn daýys berýge qatysýdyń teń jáne tikeleı quqyǵyn jáne jarıalylyǵyn saqtaýy mańyzdy».
Saıasattanýshy Aıan Sakoshev máslıhat kútetin ózgerister týraly túsinik berdi:
«Eldiń basty qujatyna engiziletin ózgerister men tolyqtyrýlar bılikti ortalyqsyzdandyrý jáne óńirlerdiń derbestigin kúsheıtý úshin quqyqtyq negiz jasaıdy. Reformalardyń basty baǵyttarynyń biri – ókildi organdardyń jumysyn qaıta formattaý. Barlyq deńgeıdegi máslıhattar jumys formatyn qaıta qurýy kerek, depýtattyq korpýs arqyly halyqtyń ózekti máseleleri kóterilip, sheshilýi tıis. Jergilikti atqarýshy organdardyń naqtylyǵyna qoǵamdyq baqylaýdy kúsheıtý, búdjet qarajatyn paıdalaný jónindegi turaqty esepter, memlekettik búdjetti nysanaly paıdalanbaýǵa jol bermeý – bul óńirlerde kúsheıtilýi qajet negizgi baǵyttar. Memleket jurtshylyqpen birlesip, óńirdi, qalany, aýdandy damytýdyń tıimdi modelin ázirleýi tıis. Jáne nátıjege qol jetkizbegen jaǵdaıda depýtattar birinshi kezekte jergilikti atqarýshy organdardyń aldyna suraqtar qoıýy qajet. Birqatar konstıtýsıalyq túzetýler men túrli NQA-ge engizilgen ózgerister ókildi organdarǵa olardyń jumysy úshin jańa múmkindikter beredi».
«Ras, zaıyrly, quqyqtyq memlekette barlyq másele zań aıasynda sheshiledi. Kúndelikti kezdesetin usaq-túıek máselelerden bastap, kúrmeýi qıyn kúrdeli problemalarǵa deıin Konstıtýsıany negizge ala otyryp túıinin tarqatýǵa bolady. Eger Ata Zańda aıbar bolmasa, ol bárinen alda júrmese, bıik turmasa, onda el ishinde tártipsizdik kóbeıip, keleńsiz jaǵdaılar kóbeıip ketedi. Sol úshin qabyldanatyn zań óte baısaldy, jan-jaqty zerttelgen, barynsha qamtylǵan bolǵany jón. Ony jasaıtyn da ózimiz. Iaǵnı, referendým arqyly árkim óz pikirin aıtýǵa, oı-usynysyn bildirýge quqyly. Osy múmkindikti tıimdi paıdalanyp, barynsha belsendi bolaıyq», - dedi óz sózinde Q. A. Iasaýı atyndaǵy Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıteti zań kafedrasynyń meńgerýshisi, zań ǵylymdarynyń kandıdaty Asqat Esenalıev.
«Qazaqstandyq qoǵamdyq damý ınstıtýty» KeAQ sarapshysy Jaqsybek Jıenalıev búgingi tańda árbir azamat úshin referendým jalpy qazaqstandyqtardyń ómirine qalaı áser etetini týraly másele ózekti bolyp qalatynyn atap ótti.
«Aldaǵy ýaqytta Ata Zańymyzdyń 33 babyna 56 ózgertýler engiziletin boldy. Barlyq ózgerister bılik pen qoǵam arasyndaǵy baılanystyń jańa, tıimdi modeliniń quqyqtyq negizin qalyptastyrýǵa múmkindik beredi. Jalpy referendýmǵa qatysty qoǵamnyń ártúrli toptarynan, túrli salada jumys isteıtin azamattardan kóptegen suraqtar qoıylyp jatyr. Onyń óziniń sebebi de bar, osy ýaqytqa deıin «saılaý», «daýys berý» uǵymdary Prezıdentti saılaý nemese máslıhat, májilis depýtattaryn saılaýmen baılanysty boldy. Al Ata zańymyzǵa qatysty referendým osydan 27 jyl buryn ótti, osy jerde otyrǵan azamattarymyzydyń basym bóligi birinshi ret referendýmǵa qatysaıyn dep otyr. Sondyqtan aldaǵy saıası reformanyń salmaǵy basym, memleket júıesinde qalyptasqan elementterdi qaıta jańǵyrtýǵa baǵyttalǵan».
Túrkistan kópsalaly joǵary medısına kolejiniń jastar isi mamany Baqdaýlet Seıtjanov ta otyrys barysynda óz oıyn ortaǵa saldy:
«Depýtat jáne ákimderdi halyq saılaýy, ol sol óńirdiń damýyn jedeldetedi. Jeltoqsan oqıǵasynda Kolvındi boldyrmaı jergilikti el adamy qazaq basshy talap etken bolatyn. Nátıjesinde táýelsizdigimizdi aldyq. Partıalarda halyq sanyn 5 000 etip, halyq pen bılik arasyna kópir ornatyldy. Prezıdent partıa quramynda bolmaýy ol demokratıanyń ornaýy bolyp esepteledi. Sebebi búkil partıa teń dárejede jumys atqara alatyn bolady. Jáne halyq ózi qalaǵan partıada óz oıyn kórsetetin múmkindik alady. Partıalar qanshalyqty kóbeıse olardyń jumys jasaýdaǵy básekelestigi de artyp eldi damytatyny sózsiz».
«Qazaqstandyq qoǵamdyq damý ınstıtýty» KeAQBaspasóz qyzmeti
