"Prezident Elbasy titýlyna muqtaj emes. Óziniń tulǵasyn ulyqtaýdy qajet etpeidi. Maqtaý men madaq tilemeidi.
Prezidenttiń týǵan kúninde ulan-asyr toi jasaǵan joqpyz. Ádepki jumys kúnine uqsas, tynysh, eleýsiz jaǵdaida ótti. Eshkimge demalys berilgen joq, eshkim arqany keńge salmady. Eshkim áýre-sarsańǵa túsken joq.
Prezidenttiń týǵan kúnin qala kúnimen astastyryp atap ótetin dáýir kelmeske ketti. Toqaevtyń portretin qabyrǵaǵa, qala kóshelerine ilý týraly buiryq túsken joq", – deidi Oljas Qudaibergenov.
Onyń aitýynsha Toqaevtyń órkókiregi joq, qaramaǵyndaǵy qyzmetkerlermen óktem sóilespeidi, sypaiylyq saqtaidy. Onyń ishki jáne syrtqy mádenieti bólek. Adamǵa kektenip, zildenip qaramaidy.
"Bir kezdegidei úkimet múshelerin qazdai tizip qoiyp, eldiń kózinshe zirkildep, kerek deseńiz kemsitip sóileitin syrt kózge súikimsiz áreketter kelmeske ketti. Toqaev ministrlerdiń kemshiligin kórse, jurttyń kózinshe jekimeidi, synasa da shekten shyqpaidy. Shendiniń jumysyndaǵy olqylyqtardy jeke júzdeskende ǵana betine basady. Jumysyn túzeý týraly qatań talap qoiyp, belgili bir merzim beredi.
Toqaevtyń tusyndaǵy Jańa Qazaqstanda barlyq sheneýnikterge baǵdar bolatyn jańa saiasi etika qalyptasady dep senemiz. Búgingi saiasi elita Toqaev qalyptastyrǵan jańa mádeni qundylyqtarǵa tezirek tóselýi tiis", – deidi sarapshy.
