Elordany el táýelsizdigin baiandy etý jolyndaǵy kóshbasshy dep atap, erekshe qamqorlyqta ustaý shahardyń qai kezde bolsyn el tarihynda alar ornyn enshilep bergeni anyq.
Talailardyń tartysyna tússe de talaýyna qalmaǵan taǵdyrdy enshilegen Elordanyń ótkeni ózinshe bir tarih. Al shahardyń búgingi shyraiyn keltirýge eńbegi sińgen erlerdiń ishindegi esimi el esinde qalýy tiis oǵlandardyń, órkeniettiń úzdik úlgisi ispettes shaharlardyń sham-shyraǵyn jaqqan azamattardyń da sol aq bas tarihtan alar óz orny bar..
Astana Astana bolǵaly álemdik qaýymdastyq kóz tikken aýqymdy shara – 2003 jyldyń 23 qyrkúieginde ótken «Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń birinshi quryltaiy» bolatyn. Atalǵan halyqaralyq dárejedegi basqosýdy joǵary deńgeide ótkize otyryp, Elordanyń imidjin nasihattaý men shaharǵa ilkimdi investitsiia tartý jaǵyna da basa nazar aýdarylǵan. Elordada ótetin árbir shara qala úshin nesimen mańyzdy, qalany damytýǵa qandai igi-áseri bolmaq degen turǵydan kelgende atalǵan sharanyń mańyzy men taǵylymy erekshe boldy.
«Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń birinshi quryltaiy» áý bastan aq beibitshilik pen tynyshtyqty tý etip, syrtqy yqpaldastyqta dostyq qarym-qatynasty myǵym ustana bilgen Qazaqstannyń diplomatiiasy jemisti jigerlilik tanytyp, sonyń nátijesinde halyqaralyq deńgeidegi Qazaqstannyń imidji artyp, Ortalyq Aziia óńirindegi qazaqstandyq kóshbasshylyq moiyndala túsken. Basqa kórshilerge qaraǵanda investitsiia tartymdylyǵy ǵana emes, osynaý halyqaralyq basqosýdyń Astana tórinen tabylýy da osyndai bedeldiń qalyptasýynan bolǵany anyq. Beibitshilik pen dinaralyq, etnosaralyq tatýlyqqa ozyq úlgige turarlyq el retinde tanylyp úlgergen resmi Astana óz ustanymyn halyqaralyq deńgeide odan ári nyǵaita túsý úshin «Álemdik jáne dástúrli dinder jetekshileriniń birinshi quryltaiyn» ótkizdi. Dástúrli úsh baǵyttaǵy din basylarynyń bir jerde bas qosýy buǵan deiingi tarihta bolmaǵanyn eskersek, bul Qazaqstannyń basty jetistikteriniń birine sanalary anyq. Bul bastamany álemdik jáne dástúrli dinderdiń jetekshileri asqan rizashylyqpen qabyl aldy. Sóitip, Astanada tuńǵysh ret álemdik din liderleri bir dastarqandy jaǵalai otyryp, bas qosty, pikir almasty. Tuńǵysh quryltaidyń nátijesi de kóńil kónshitti. Din basylary «bárimizdiń jaratýshymyz bir, olai bolsa órkenietterge syilastyqpen, ustamdylyqpen, qurmetpen qarap bárimizdiń beibit, qatar ómir súrýimizge bolady» degen halyqaralyq qujatqa qol qoidy. Árbir dástúrli din jetekshisi ózi tabynatyn jaratýshydan Qazaqstanǵa, onyń halqyna qoldaý kórsetýin tilep duǵa jasady. Báiterektiń ushar basyna birge shyǵyp, beibit ómir súrýge, qatar júrýge bolatynyn is júzinde dáleldep shyqty.
2003 jyldyń 13 qazanynda Astanada uzyndyǵy 1225 shaqyrym Almaty – Astana avtojoly saltanatty túrde ashylyp, elimizdiń eń úlken eki qalasynyń basty barys-kelis baǵyty iske qosyldy. Osy qazan aiynda tek Qazaqstanda ǵana emes, sonymen birge Táýelsiz memleketter dostastyǵy elderindigi eń biik, biiktigi 155 metrlik 36 qabatty «Transport taýer» ákimshilik ǵimaratynyń tusaýkeseri boldy. Sonymen qatar, Astananyń temirjol vokzaly ǵimaraty da zamanaýi turǵyda qaita jańǵyrtylyp, paidalanýǵa berildi. Al 2004 jyldyń basynda astanalyq turǵyndardyń sany jarty millionnan asty.
Elorda qazaq eliniń astanasy mártebesin alǵaly qazaqtyń talai marqasqalary shýaqty shaharǵa qonys aýdardy. Elorda ákimshiligi munyń mańyzdylyǵyn jete sezinip, ziialy qaýymǵa qol ushyn berip, jaǵydai jasaýǵa tyrysty. Elordanyń kóshin túzep, kórigin qyzdyratyn ǵylym men bilim, ádebiet pen mádeniet qairatkerleri óz kezeginde arý Astananyń aishyqtalyp, sáýleti damyp, dáýleti asýy úshin qyzmet etip keledi.
Iá, ziialy qaýym Elordanyń mádeni-rýhani damýyna úles qosyp qoimai, el astanasy arqyly qazaq jurtynyń rýhani sanasyn saqaitý jolynda eńbek etýde. Sonaý zamany sodyrlaý, adamy soqyrlaý ýaqyttan, qazirgi qarǵa adym mezet aralyǵyn rýhani toqailastyrǵan bitimi bólek tulǵalar. Bútin halyqtyń sana bolmysyndaǵy terisaqqanǵa qarsy turǵan — oń aǵyzý úshin, aqylyn mal men mansapqa alǵyzǵan kópke qarsy shyqqan — janaryndaǵy sheldi sylý úshin.
Eki myńynshy jyldary el Astanasynda qala qurylysy qarqyn alyp, aýmaǵy ulǵaia túsken. Shahardyń basty qurylys nysandarynyń irgesi osy kezde qalanyp, az ýaqytta arý Astananyń shyn mánindegi shyraiy kire bastaǵan.Bul kez qala qurylysy qatty qarqyn alyp, deni az ýaqytta paidalanýǵa berýge josparlanǵan. Bul jyldar kúrdeli de qyzǵylyqty oqiǵalarǵa toly boldy.
Árine,el damýyna serpin bergen Elordanyń ósip órkendeýine ólsheýsiz úles qosqan tulǵalar esimin tizip, taǵylymyn tarazylap shyǵý qiyn sharýa. Áitse de olardyń shahardy damytýdaǵy ilkimdi izdenisi men eren eńbegi óskeleń urpaqtyń jadynda saqtalyp qalmai, odan ári árbir turǵynnyń qalany kórkeitýge degen yqylasyn týdyrsa quba-qup.
Qala basshylyǵy bazardaǵy baǵanyń álsin-álsin sharyqtap ketýimen keshendi túrde kúresip, qymbatshylyqqa der kezinde tosqaýyl qoiyp otyrdy. Qalanyń qaibir tar joldaryn keńeitip, kólik keptelisterinen arylýǵa kúsh saldy. Úilerdiń aýlalaryn tazartyp, páter ieleri kooperativteriniń jumysyn jónge keltirýge basa nazar aýdardy. Esil ózeniniń jalańash jaǵalaýyn abattandyryp, turǵyndardyń serýendeýine jaǵydai jasady. Astananyń qatty jelinde qoqysymen birge qoparyla ushyp júretin jáshikterdi jan jaǵynan taspen qalap tastaldy. Astanalyqtardy jii óship mazalaityn jaryq, gaz, sý máselesi sheshildi. Bir qaraǵanda qordalanyp qalǵan atalǵan jaittar kózge kórinbeidi. Biraq, shahar turǵyndary úshin eń mańyzdy másele.
2004 jyly Astanada turǵyn úimen qamtamasyz etý jáne kólik qatynasyn damytý týraly baǵdarlamalar qolǵa alyndy. Bul kezde Astana turǵyndaryn áleýmettik turǵyn úimen qamtamasyz etý basty mindet sanaldy jáne sol kezde jas otbasylar, memlekettik qyzmetkerler, áleýmettik qyzmetkerler, muǵalimder men dárigerlerge páter kóptep berile bastady. Sonymen qatar, kólik qatynasyna kóp kóńil bólindi. 2006-2010 jyldarǵa arnalǵan astanalyq kólikti damytý baǵdarlamasy jasaldy. Jiyrma tórt jol qurylysyn salýdy, Elordada avtoturaq júiesin damytý jáne jol qaýipsizdigin arttyrý josparlandy. Aqbulaq ózenine kópir salynyp, Astananyń ońtústik-shyǵys bóliginen ortalyqqa ótýge múmkindik týdy.Qolǵa alynǵan jumystar kóp kúttirmei jemisin berdi de. Sáýir aiynyń basynda japondyqtar jalpy quny 3,5 mln dollar turatyn 23 jedel járdem kóligin Astana qalalyq «Jedel járdem» stansasyna tartý etse, 21 sáýirde Astana temir jol vokzalynan «Astana – Almaty» baǵytynda qatynaityn «Tulpar» jolaýshylar júrdek poiyzy alǵashqy saparǵa attandy. Júrdek poiyzdyń arqasynda eki qala arasyn 13 saǵatta júrip ótýge qol jetti. Óskeleń urpaqqa qazaq tilinde bilim berý de nazardan tys qalǵan joq. Mamyr ainyń ortasynda birinshi «Kóktal» turǵyn alabynda jańadan qazaq orta mektebi ashylyp, oǵan áigili ǵalym Álkei Marǵulannyń esimi berildi.
2004 jyldyń 9 maýsymynda Astanada ár túrli mádeni-buqaralyq, iskerlik, sporttyq, oiyn-saýyqtyq sharalar qarastyrylǵan Máskeýdiń mádeniet kúnderi bastalyp, ol Astana kúnine arnalyp, alǵash ret sol jaǵalaýda ótken merekelik is-sharalarmen jalǵasty. Osy kúnderde qurmetti qonaq, sol kezdegi Máskeý meri Iu. Lýjkovtyń qatysýymen Qazaqstan Respýblikasy Ulttyq Akademiialyq kitaphanasynyń resmi ashylýy boldy. 2004 jyldyń basty jetistigi – Elordada birneshe ǵimarattardyń tusaýy kesilip, halyq igiligi úshin paidalanýǵa berildi. Onyń qatarynda sol jyly ashylǵan ǵimarattardyń biri de biregeii, búginde elimizdiń basty saiasi nysanyna ainalǵan Aqorda bolatyn. Ǵimarattyń resmi tusaýkeseri 24 jeltoqsanda ótti. Al 26 jeltoqsanda astanalyqtar men qala qonaqtarynyń Jańa jyldy qarsy alýy jáne qysty kóńildi ótkizýleri úshin jasalǵan «Sý asty álemi» muz qalashyǵy ashyldy. 2 aqpanda bes deńgeiden turatyn, alty teleskopiialyq satylarmen jaraqtalǵan, ushaqtyń barlyq túrlerin qabyldai alatyn jáne bir mezgilde 750 jolaýshyny ótkizýge múmkindigi bar Astana áýejaiynyń jańa halyqaralyq terminaly qoldanysqa berildi. Ulystyń Uly kúni 22 naýryzda Esil ózeniniń sol jaǵalaýynda taǵy bir eńseli ǵimarat «Nur Astana» meshiti paidalanýǵa berildi.
Sáýir aiynyń ortasynda Syrtqy ister ministrligi ǵimaraty ashyldy. Sonymen qatar, bes juldyzdy Rixos President Hotel Astana qonaq úii paidalanýǵa berildi. Nebári toǵyz aidyń ishinde salynyp bitken atalǵan ǵimarat Rixos Group halyqaralyq qonaq úiler jelisi men Túrkiianyń Sembol İnşaat kompaniiasynyń Qazaqstannyń Elordasyndaǵy alǵashqy iri jobalarynyń biri boldy. Al 10 maýsymda Astana kúnine arnalǵan merekelik is-sharalarǵa jalǵasty. Astana qalasyndaǵy ǵashyq jandarǵa arnalǵan birden-bir romantikalyq orta «Jastar saiabaǵy» ashylyp, aǵash otyrǵyzyldy. Sol kúni TMD-nyń iri qalalarynyń basshylary, qoǵam ókilderi jáne sheteldik qonaqtar qatysýymen Astana qalasyndaǵy Qazaq ulttyq óner ýniversitetiniń organ zalynyń saltanatty ashylýy ótti. Jeltoqsanda Ortalyq Aziiadaǵy balamasyz ári eń iri sáýlet jobasy «Han shatyr» oiyn-saýyq ortalyǵynyń irgetasyn qalaý rásimi ótse, artynsha jańa tsirk ǵimaraty ashyldy. Jurtshylyq tsirkte ótken «Kún balalary» atty teatrlandyrylǵan qoiylymdy, jańa tsirk baǵdarlamalary men pirotehnikalyq shoýdy tamashalady. 2005 jyly barlyq memlekettik apparat Astananyń sol jaǵalaýynda ornalasqan jańa ákimshilik ortalyqqa qonystandy. Qala Elorda mártebesin alǵan jeti jyl ishinde turǵyndarynyń sany ósip alty júz myń adamǵa jýyqtady. Jáne bul jyly 1200 oryndyq – bes, 400 oryndyq bir orta mektep, 208 jáne 240 oryndyq eki balabaqsha paidalanýǵa berildi.
17 naýryzda «Astana qalasyn turaqty damytýdyń 2030 jylǵa deiingi strategiialyq jospary týraly» Jarlyq kúshine endi. Mamyr aiynyń basynda Astananyń 2006-2010 jyldarǵa arnalǵan áleýmettik-ekonomikalyq damý baǵdarlamasy bekitilip, jańa ýniversitettiń, indýstrialdy parktiń, meditsina klasteriniń, salynatyn kópirlerdiń jobalary tanystyryldy. 6 shildede Astana kúnine arnalǵan merekelik is-sharalar ótip, Esil ózeniniń qos jaǵalaýyn jalǵaityn, sol jaǵalaýdaǵy negizgi kólik aǵyndarynyń túiisindegi M-1 jol kópiri men Qazaqstan Respýblikasy Parlamenti Senatynyń jańa ǵimaraty saltanatty túrde ashyldy.
1 qyrkúiekte saltanatty túrde Beibitshilik jáne kelisim saraiy ashyldy. Atalǵan rásimge Ortalyq Aziia memleketteri basshylarynyń beiresmi kezdesýine kelgen Ózbekstan Respýblikasynyń Prezidenti Islam Kárimov, Qyrǵyz Respýblikasynyń Prezidenti Qurmanbek Bakiev jáne Tájikstan Respýblikasynyń Prezidenti Emomali Rahmonov qatysty. Atalǵan saraida 12-13 qyrkúiekte álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń II sezi ótip, onda 20-dan astam elden 43 delegatsiia bas qosty. 2006 jyldyń qyrkúiek aiynda Astanada forýmdy ótkizý úshin arnaiy salynǵan ǵimarat - Beibitshilik jáne kelisim saraiynda «Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń» ekinshi sezi ótti. Sezge Eýropa, Amerika, Afrika jáne Taiaý Shyǵystyń 26 elinen 25 din basshysy men 14 qurmetti qonaq qatysty. Forýmǵa qatysýshylardyń jalpy sany 160 adamnan asty. Budan basqa, forýmǵa qurmetti qonaq retinde tanymal saiasatkerler, halyqaralyq uiymdardyń, memleketterdiń basshylary keldi. Jalpy osy jyldary elimizde birinshi bolyp, Astanada qurylys klasteri quryldy. Onyń basshylyǵy kezinde ásirese, kez-kelgen adam jalpyǵa birdei senim negizinde ýáde bere otyryp turǵyndardan aqsha jinap,úi salatyn ortaq qurylys keń taraldy. Elimizdiń astanasynda qurylǵan bul biznes dúniejúzilik qarjy daǵdarysy kelgenshe órkendedi. Sonymen qatar,sol kezeńde Parlament «Astananyń mártebesi týraly» Zańǵa jerdi alyp qoiýǵa qatysty túzetýler qabyldady. Investorlardyń keide qurylys jumystaryn tym baiaý júrgizetinine turǵyndardyń kóńili tolmady. Sondyqtan da, jerdi qaitarý rásimderiniń merzimin qysqartýdy usyndy. Bul kezeńde astanalyq turǵyndardyń tozǵan turǵyn úilerdi buzý jónindegi sheshim men bastysy usynylǵan ótem aqyǵa kelispeýshilikterimen tikelei jumys isteýge týra keldi. Astanaǵa halyqtyń jan jaqtan aǵylyp kelýine bailanysty Elorda halqy kúrt ósti. Osy máselelermen qatar, bárinen de qyzý talqylanǵany - jerdi aýktsiondar arqyly satý tásilimen jaǵymsyz iis taralatyn Taldy kólmen kúres boldy. Mine, osyndai kúrdeli máselelerdi sheshýde batyl qadamdar qabyldaý - Elorda kelbetin qalyptastyrýda ózindik órnek - qoltańba qalyptasty deýge ábden bolady.
Bolatbek Tólepbergen,
Prezidenttiń BAQ salasyndaǵy syilyǵynyń laýreaty,
Halyqaralyq «Alash» ádebi syilyǵynyń laýreaty,
Memlekettik «Daryn» jastar syilyǵynyń laýreaty
Elorda shejiresi: Qalyptasý qamynda
