Talaılardyń tartysyna tússe de talaýyna qalmaǵan taǵdyrdy enshilegen Elordanyń ótkeni ózinshe bir tarıh. Al shahardyń búgingi shyraıyn keltirýge eńbegi sińgen erlerdiń ishindegi esimi el esinde qalýy tıis oǵlandardyń, órkenıettiń úzdik úlgisi ispettes shaharlardyń sham-shyraǵyn jaqqan azamattardyń da sol aq bas tarıhtan alar óz orny bar..
Astana Astana bolǵaly álemdik qaýymdastyq kóz tikken aýqymdy shara – 2003 jyldyń 23 qyrkúıeginde ótken «Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń birinshi quryltaıy» bolatyn. Atalǵan halyqaralyq dárejedegi basqosýdy joǵary deńgeıde ótkize otyryp, Elordanyń ımıjin nasıhattaý men shaharǵa ilkimdi ınvestısıa tartý jaǵyna da basa nazar aýdarylǵan. Elordada ótetin árbir shara qala úshin nesimen mańyzdy, qalany damytýǵa qandaı ıgi-áseri bolmaq degen turǵydan kelgende atalǵan sharanyń mańyzy men taǵylymy erekshe boldy.
«Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń birinshi quryltaıy» áý bastan aq beıbitshilik pen tynyshtyqty tý etip, syrtqy yqpaldastyqta dostyq qarym-qatynasty myǵym ustana bilgen Qazaqstannyń dıplomatıasy jemisti jigerlilik tanytyp, sonyń nátıjesinde halyqaralyq deńgeıdegi Qazaqstannyń ımıji artyp, Ortalyq Azıa óńirindegi qazaqstandyq kóshbasshylyq moıyndala túsken. Basqa kórshilerge qaraǵanda ınvestısıa tartymdylyǵy ǵana emes, osynaý halyqaralyq basqosýdyń Astana tórinen tabylýy da osyndaı bedeldiń qalyptasýynan bolǵany anyq. Beıbitshilik pen dinaralyq, etnosaralyq tatýlyqqa ozyq úlgige turarlyq el retinde tanylyp úlgergen resmı Astana óz ustanymyn halyqaralyq deńgeıde odan ári nyǵaıta túsý úshin «Álemdik jáne dástúrli dinder jetekshileriniń birinshi quryltaıyn» ótkizdi. Dástúrli úsh baǵyttaǵy din basylarynyń bir jerde bas qosýy buǵan deıingi tarıhta bolmaǵanyn eskersek, bul Qazaqstannyń basty jetistikteriniń birine sanalary anyq. Bul bastamany álemdik jáne dástúrli dinderdiń jetekshileri asqan rızashylyqpen qabyl aldy. Sóıtip, Astanada tuńǵysh ret álemdik din lıderleri bir dastarqandy jaǵalaı otyryp, bas qosty, pikir almasty. Tuńǵysh quryltaıdyń nátıjesi de kóńil kónshitti. Din basylary «bárimizdiń jaratýshymyz bir, olaı bolsa órkenıetterge syılastyqpen, ustamdylyqpen, qurmetpen qarap bárimizdiń beıbit, qatar ómir súrýimizge bolady» degen halyqaralyq qujatqa qol qoıdy. Árbir dástúrli din jetekshisi ózi tabynatyn jaratýshydan Qazaqstanǵa, onyń halqyna qoldaý kórsetýin tilep duǵa jasady. Báıterektiń ushar basyna birge shyǵyp, beıbit ómir súrýge, qatar júrýge bolatynyn is júzinde dáleldep shyqty.
2003 jyldyń 13 qazanynda Astanada uzyndyǵy 1225 shaqyrym Almaty – Astana avtojoly saltanatty túrde ashylyp, elimizdiń eń úlken eki qalasynyń basty barys-kelis baǵyty iske qosyldy. Osy qazan aıynda tek Qazaqstanda ǵana emes, sonymen birge Táýelsiz memleketter dostastyǵy elderindigi eń bıik, bıiktigi 155 metrlik 36 qabatty «Transport taýer» ákimshilik ǵımaratynyń tusaýkeseri boldy. Sonymen qatar, Astananyń temirjol vokzaly ǵımaraty da zamanaýı turǵyda qaıta jańǵyrtylyp, paıdalanýǵa berildi. Al 2004 jyldyń basynda astanalyq turǵyndardyń sany jarty mıllıonnan asty.
Elorda qazaq eliniń astanasy mártebesin alǵaly qazaqtyń talaı marqasqalary shýaqty shaharǵa qonys aýdardy. Elorda ákimshiligi munyń mańyzdylyǵyn jete sezinip, zıaly qaýymǵa qol ushyn berip, jaǵydaı jasaýǵa tyrysty. Elordanyń kóshin túzep, kórigin qyzdyratyn ǵylym men bilim, ádebıet pen mádenıet qaıratkerleri óz kezeginde arý Astananyń aıshyqtalyp, sáýleti damyp, dáýleti asýy úshin qyzmet etip keledi.
Iá, zıaly qaýym Elordanyń mádenı-rýhanı damýyna úles qosyp qoımaı, el astanasy arqyly qazaq jurtynyń rýhanı sanasyn saqaıtý jolynda eńbek etýde. Sonaý zamany sodyrlaý, adamy soqyrlaý ýaqyttan, qazirgi qarǵa adym mezet aralyǵyn rýhanı toqaılastyrǵan bitimi bólek tulǵalar. Bútin halyqtyń sana bolmysyndaǵy terisaqqanǵa qarsy turǵan — oń aǵyzý úshin, aqylyn mal men mansapqa alǵyzǵan kópke qarsy shyqqan — janaryndaǵy sheldi sylý úshin.
Eki myńynshy jyldary el Astanasynda qala qurylysy qarqyn alyp, aýmaǵy ulǵaıa túsken. Shahardyń basty qurylys nysandarynyń irgesi osy kezde qalanyp, az ýaqytta arý Astananyń shyn mánindegi shyraıy kire bastaǵan.Bul kez qala qurylysy qatty qarqyn alyp, deni az ýaqytta paıdalanýǵa berýge josparlanǵan. Bul jyldar kúrdeli de qyzǵylyqty oqıǵalarǵa toly boldy.
Árıne,el damýyna serpin bergen Elordanyń ósip órkendeýine ólsheýsiz úles qosqan tulǵalar esimin tizip, taǵylymyn tarazylap shyǵý qıyn sharýa. Áıtse de olardyń shahardy damytýdaǵy ilkimdi izdenisi men eren eńbegi óskeleń urpaqtyń jadynda saqtalyp qalmaı, odan ári árbir turǵynnyń qalany kórkeıtýge degen yqylasyn týdyrsa quba-qup.
Qala basshylyǵy bazardaǵy baǵanyń álsin-álsin sharyqtap ketýimen keshendi túrde kúresip, qymbatshylyqqa der kezinde tosqaýyl qoıyp otyrdy. Qalanyń qaıbir tar joldaryn keńeıtip, kólik keptelisterinen arylýǵa kúsh saldy. Úılerdiń aýlalaryn tazartyp, páter ıeleri kooperatıvteriniń jumysyn jónge keltirýge basa nazar aýdardy. Esil ózeniniń jalańash jaǵalaýyn abattandyryp, turǵyndardyń serýendeýine jaǵydaı jasady. Astananyń qatty jelinde qoqysymen birge qoparyla ushyp júretin jáshikterdi jan jaǵynan taspen qalap tastaldy. Astanalyqtardy jıi óship mazalaıtyn jaryq, gaz, sý máselesi sheshildi. Bir qaraǵanda qordalanyp qalǵan atalǵan jaıttar kózge kórinbeıdi. Biraq, shahar turǵyndary úshin eń mańyzdy másele.
2004 jyly Astanada turǵyn úımen qamtamasyz etý jáne kólik qatynasyn damytý týraly baǵdarlamalar qolǵa alyndy. Bul kezde Astana turǵyndaryn áleýmettik turǵyn úımen qamtamasyz etý basty mindet sanaldy jáne sol kezde jas otbasylar, memlekettik qyzmetkerler, áleýmettik qyzmetkerler, muǵalimder men dárigerlerge páter kóptep berile bastady. Sonymen qatar, kólik qatynasyna kóp kóńil bólindi. 2006-2010 jyldarǵa arnalǵan astanalyq kólikti damytý baǵdarlamasy jasaldy. Jıyrma tórt jol qurylysyn salýdy, Elordada avtoturaq júıesin damytý jáne jol qaýipsizdigin arttyrý josparlandy. Aqbulaq ózenine kópir salynyp, Astananyń ońtústik-shyǵys bóliginen ortalyqqa ótýge múmkindik týdy.Qolǵa alynǵan jumystar kóp kúttirmeı jemisin berdi de. Sáýir aıynyń basynda japondyqtar jalpy quny 3,5 mln dollar turatyn 23 jedel járdem kóligin Astana qalalyq «Jedel járdem» stansasyna tartý etse, 21 sáýirde Astana temir jol vokzalynan «Astana – Almaty» baǵytynda qatynaıtyn «Tulpar» jolaýshylar júrdek poıyzy alǵashqy saparǵa attandy. Júrdek poıyzdyń arqasynda eki qala arasyn 13 saǵatta júrip ótýge qol jetti. Óskeleń urpaqqa qazaq tilinde bilim berý de nazardan tys qalǵan joq. Mamyr aınyń ortasynda birinshi «Kóktal» turǵyn alabynda jańadan qazaq orta mektebi ashylyp, oǵan áıgili ǵalym Álkeı Marǵulannyń esimi berildi.
2004 jyldyń 9 maýsymynda Astanada ár túrli mádenı-buqaralyq, iskerlik, sporttyq, oıyn-saýyqtyq sharalar qarastyrylǵan Máskeýdiń mádenıet kúnderi bastalyp, ol Astana kúnine arnalyp, alǵash ret sol jaǵalaýda ótken merekelik is-sharalarmen jalǵasty. Osy kúnderde qurmetti qonaq, sol kezdegi Máskeý meri Iý. Lýjkovtyń qatysýymen Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq Akademıalyq kitaphanasynyń resmı ashylýy boldy. 2004 jyldyń basty jetistigi – Elordada birneshe ǵımarattardyń tusaýy kesilip, halyq ıgiligi úshin paıdalanýǵa berildi. Onyń qatarynda sol jyly ashylǵan ǵımarattardyń biri de biregeıi, búginde elimizdiń basty saıası nysanyna aınalǵan Aqorda bolatyn. Ǵımarattyń resmı tusaýkeseri 24 jeltoqsanda ótti. Al 26 jeltoqsanda astanalyqtar men qala qonaqtarynyń Jańa jyldy qarsy alýy jáne qysty kóńildi ótkizýleri úshin jasalǵan «Sý asty álemi» muz qalashyǵy ashyldy. 2 aqpanda bes deńgeıden turatyn, alty teleskopıalyq satylarmen jaraqtalǵan, ushaqtyń barlyq túrlerin qabyldaı alatyn jáne bir mezgilde 750 jolaýshyny ótkizýge múmkindigi bar Astana áýejaıynyń jańa halyqaralyq termınaly qoldanysqa berildi. Ulystyń Uly kúni 22 naýryzda Esil ózeniniń sol jaǵalaýynda taǵy bir eńseli ǵımarat «Nur Astana» meshiti paıdalanýǵa berildi.
Sáýir aıynyń ortasynda Syrtqy ister mınıstrligi ǵımaraty ashyldy. Sonymen qatar, bes juldyzdy Rixos President Hotel Astana qonaq úıi paıdalanýǵa berildi. Nebári toǵyz aıdyń ishinde salynyp bitken atalǵan ǵımarat Rixos Group halyqaralyq qonaq úıler jelisi men Túrkıanyń Sembol İnşaat kompanıasynyń Qazaqstannyń Elordasyndaǵy alǵashqy iri jobalarynyń biri boldy. Al 10 maýsymda Astana kúnine arnalǵan merekelik is-sharalarǵa jalǵasty. Astana qalasyndaǵy ǵashyq jandarǵa arnalǵan birden-bir romantıkalyq orta «Jastar saıabaǵy» ashylyp, aǵash otyrǵyzyldy. Sol kúni TMD-nyń iri qalalarynyń basshylary, qoǵam ókilderi jáne sheteldik qonaqtar qatysýymen Astana qalasyndaǵy Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetiniń organ zalynyń saltanatty ashylýy ótti. Jeltoqsanda Ortalyq Azıadaǵy balamasyz ári eń iri sáýlet jobasy «Han shatyr» oıyn-saýyq ortalyǵynyń irgetasyn qalaý rásimi ótse, artynsha jańa sırk ǵımaraty ashyldy. Jurtshylyq sırkte ótken «Kún balalary» atty teatrlandyrylǵan qoıylymdy, jańa sırk baǵdarlamalary men pırotehnıkalyq shoýdy tamashalady. 2005 jyly barlyq memlekettik apparat Astananyń sol jaǵalaýynda ornalasqan jańa ákimshilik ortalyqqa qonystandy. Qala Elorda mártebesin alǵan jeti jyl ishinde turǵyndarynyń sany ósip alty júz myń adamǵa jýyqtady. Jáne bul jyly 1200 oryndyq – bes, 400 oryndyq bir orta mektep, 208 jáne 240 oryndyq eki balabaqsha paıdalanýǵa berildi.
17 naýryzda «Astana qalasyn turaqty damytýdyń 2030 jylǵa deıingi strategıalyq jospary týraly» Jarlyq kúshine endi. Mamyr aıynyń basynda Astananyń 2006-2010 jyldarǵa arnalǵan áleýmettik-ekonomıkalyq damý baǵdarlamasy bekitilip, jańa ýnıversıtettiń, ındýstrıaldy parktiń, medısına klasteriniń, salynatyn kópirlerdiń jobalary tanystyryldy. 6 shildede Astana kúnine arnalǵan merekelik is-sharalar ótip, Esil ózeniniń qos jaǵalaýyn jalǵaıtyn, sol jaǵalaýdaǵy negizgi kólik aǵyndarynyń túıisindegi M-1 jol kópiri men Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Senatynyń jańa ǵımaraty saltanatty túrde ashyldy.
1 qyrkúıekte saltanatty túrde Beıbitshilik jáne kelisim saraıy ashyldy. Atalǵan rásimge Ortalyq Azıa memleketteri basshylarynyń beıresmı kezdesýine kelgen Ózbekstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Islam Kárimov, Qyrǵyz Respýblıkasynyń Prezıdenti Qurmanbek Bakıev jáne Tájikstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Emomalı Rahmonov qatysty. Atalǵan saraıda 12-13 qyrkúıekte álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń İİ sezi ótip, onda 20-dan astam elden 43 delegasıa bas qosty. 2006 jyldyń qyrkúıek aıynda Astanada forýmdy ótkizý úshin arnaıy salynǵan ǵımarat - Beıbitshilik jáne kelisim saraıynda «Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń» ekinshi sezi ótti. Sezge Eýropa, Amerıka, Afrıka jáne Taıaý Shyǵystyń 26 elinen 25 din basshysy men 14 qurmetti qonaq qatysty. Forýmǵa qatysýshylardyń jalpy sany 160 adamnan asty. Budan basqa, forýmǵa qurmetti qonaq retinde tanymal saıasatkerler, halyqaralyq uıymdardyń, memleketterdiń basshylary keldi. Jalpy osy jyldary elimizde birinshi bolyp, Astanada qurylys klasteri quryldy. Onyń basshylyǵy kezinde ásirese, kez-kelgen adam jalpyǵa birdeı senim negizinde ýáde bere otyryp turǵyndardan aqsha jınap,úı salatyn ortaq qurylys keń taraldy. Elimizdiń astanasynda qurylǵan bul bıznes dúnıejúzilik qarjy daǵdarysy kelgenshe órkendedi. Sonymen qatar,sol kezeńde Parlament «Astananyń mártebesi týraly» Zańǵa jerdi alyp qoıýǵa qatysty túzetýler qabyldady. Investorlardyń keıde qurylys jumystaryn tym baıaý júrgizetinine turǵyndardyń kóńili tolmady. Sondyqtan da, jerdi qaıtarý rásimderiniń merzimin qysqartýdy usyndy. Bul kezeńde astanalyq turǵyndardyń tozǵan turǵyn úılerdi buzý jónindegi sheshim men bastysy usynylǵan ótem aqyǵa kelispeýshilikterimen tikeleı jumys isteýge týra keldi. Astanaǵa halyqtyń jan jaqtan aǵylyp kelýine baılanysty Elorda halqy kúrt ósti. Osy máselelermen qatar, bárinen de qyzý talqylanǵany - jerdi aýksıondar arqyly satý tásilimen jaǵymsyz ıis taralatyn Taldy kólmen kúres boldy. Mine, osyndaı kúrdeli máselelerdi sheshýde batyl qadamdar qabyldaý - Elorda kelbetin qalyptastyrýda ózindik órnek - qoltańba qalyptasty deýge ábden bolady.
Aıhanym Bolatbekqyzy
