Sondyqtan aldaǵy jyly jastarǵa arnalǵan páter kóbirek salynýy qajet degen sheshim qabyldandy. Sońǵy jyldary paıdalanýǵa berilgen turǵyn úılerdiń - qulaǵan plıtkalary, sý basqan turaqtary, órt qaýipsizdigi máseleleri men lıftilerdiń bolmaýy tárizdi syn kótermeıtin sapasy da nazardan tys qalǵan joq. Kemshilikterdi joıý úshin qurylys salýshylar men páter ıeleri kooperatıvterine tapsyrma berildi.
Shahardaǵy turmysy tómen otbasylarǵa ákimshilik tarapynan 2019 oqý jylyna óte qajetti ári kútpegen tosyn syı jasaldy. Qala ákimshiligi oqý jyly bastalar aldynda turmysy tómen otbasylardyń mektep jasyndaǵy balalarynyń sanyn naqtylady. Sodan keıin ol balalar úshin mektep formasy men basqa da kerek-jaraqtardy satyp alýǵa qala búdjetinen 200 mıllıon teńge bólinip, olar sertıfıkat túrinde ata-analarǵa tabystaldy. «Atameken» palatasymen birlesip, otandyq kıim-keshek óndirýshi birneshe fabrıka da belgilendi. Sertıfıkat ıeleri kıim-keshekti tek sol dúkenderden ǵana alýy kerek. Al atalǵan fabrıkalar kıim sapasyna jaýap beredi. Osylaısha turmysy tómen otbasylardyń balalary arzan ári sapaly mektep formasymen jáne basqa da bilim alýǵa kerek zattarmen qamtamasyz etildi. Otandyq ónim óndirýshige de tapsyrys berilip, qoldaý kórsetildi.
2019 jyly qalada alty mektep salynyp, bes myń bala orynmen qamtylyp, úsh mektepte úsh aýysymmen oqytý máselesi sheshildi. Degenmende ákimshilikke qaraıtyn seksen segiz mekteptiń segizinde oryn jetpegendikten úsh aýysymmen oqý úrdisi saqtaldy. Oǵan basty sebep, qala halqynyń ishki mıgrasıa esebinen shamadan tys ósýi edi. Ony sheshý úshin aldaǵy bes jyl ishinde búdjettiń esebinen qyryq mektep salynýy kerek degen keshendi jospar bekitildi. Qala halqynyń shamadan tys ósýinen mektep jasyndaǵy astanalyqtar sanynyń kóbeıýi mekteppen qatar, muǵalimge degen suranysty arttyrdy. Al ustazdyń jaǵdaıy jasalmasa bilim sapasy jaıly aıtýdyń ózi artyq. Bul rette óskeleń urpaqqa sapaly bilim berý úshin muǵalimderdi yntalandyrý máselesi nazardan tys qalǵan joq. Oqytýshy quramyn baspanamen qamtamasyz etý maqsatynda eki júz jetpis bes muǵalimge turǵyn úı qurylys jınaq bankine alǵashqy jarna bolatyn bir mıllıon teńgelik sertfıkat berildi. Tek jas muǵalimderge arnalǵan úsh júz elý oryndyq jataqhanasy bar «Jas ustaz» ortalyǵynyń qurylysy aıaqtaldy.
Budan bólek, kópbalaly otbasy, az qamtylǵan otbasy nemese múmkindigi shekteýli bala tárbıelep jatqan ana tárizdi kómekke muqtaj jandarǵa kómek kórsetý maqsatynda «Januıa» otbasyn qoldaý ortalyǵy ashyldy. Ol jerde joǵaryda atalǵan sanatqa jatatyndardy jumysqa ornalastyrýmen aınalysty. Al arnaýly bilimi joqtardy ortalyq arqyly oqytyp, dıplom alǵan soń jumysqa ornalastyrdy. Jeke isin ashqysy kelgenderge de barynsha qoldaý kórsetildi.
Qala basshysynyń tikeleı qadaǵalaýymen densaýlyq saqtaý salasynda da birqatar mańyzdy másele sheshimin tapty. 2019 jyly «Úıdegi dáriger» baǵdarlamasy boıynsha Elordada emhanalar men aýrýhanalardan alys ornalasqan aýdandarda 12 medısınalyq pýnkt ashyldy. Sonymen qatar, seksen tórt kóliginiń 63% tozǵan jedel járdem qyzmetine qosymsha elý eki avtomobıl satyp alyndy. Elordadaǵy dárigerler men medbıkeler tapshylyǵyn joıý maqsatynda mamandardyń ıpoteka arqyly baspana satyp alý úshin aldyn ala tólemge arnalǵan bir mıllıon teńgeniń sertıfıkaty berildi. Tekserý barysynda onǵa jýyq saıabaqtyń balansta joq, ıaǵnı, bylaı aıtqanda ıesiz ekenin anyqtap, bári balansqa alyndy. Baqtardy halyqtyń demalysyn ótkizýine qolaıly bolý úshin olardyń ózderi syndyrǵan aǵashtar, oryndyqtardy qalpyna qaıta keltirdi. Demalǵandy unatqanymen, jınaýdy jaqsy kórmeıtin turǵyndardyń sanasyna jetkizý, mádenıetti qalyptastyrý, tazalyqqa shaqyrý maqsatynda eko-chellendj uıymdastyrylyp, ár senbi saıyn ózen-kólderdiń jaǵalaýyna tazalaý júrgizildi. Kóptegen másele sheship, qalǵandary baqylaýǵa alyndy. Azamattardy qabyldaý qalalyq aýdan ákimdikteri men «Januıa» otbasylyq ınstıtýtyn qoldaý ortalyǵynda da ótkizildi. Onda 14,8 myń másele boıynsha 7 myńǵa jýyq adam júginip, 11,4 myń keńes berildi, 3,5 myńnan astam másele birden sol mezette, sol jerde sheshildi. Qaladaǵy erekshe qajettilikteri bar azamattar úshin eki ońaltý ortalyǵy, ıpodrom negizinde ıppoterapıa sabaqtaryna arnalǵan jabyq arena salý, jańa turǵyn úı kesheniniń birinshi qabattarynda emhana, balabaqsha, ońaltý ortalyqtary, polısıa bekinisi sıaqty áleýmettik nysandar ashý keler jyldyń enshisine qaldyryldy. Invataksı sany jyl basynan beri eki esege artyp, jıyrma ekiden qyryq altyǵa deıin jetti.
Elordada 2020 jyldyń qysy salystyrmaly túrde alǵanda jyly boldy. Biraq qar ádettegiden shamamen 3,5 ese kóp tústi. Bul mezgilde qalanyń komýnaldyq qyzmeti bel sheshpeı jumys istedi. Astana qalasynyń el aldynda júrgen jastary da komýnaldyq qyzmet jumysshylaryna qoldaý kórsetý maqsatynda «Biz birgemiz» chellendjin bastady. Halyqtyń qostaýymen qalany qar qursaýynan qutqarý jumysy qys boıy oıdaǵydaı júrdi. Bul kúnderde ákimdik qar tazalaýmen qatar, kóktemde bolýy múmkin sý tasqynyna qarsy daıyndyqty da pysyqtap, júrgizdi.
Elordada turatyn erekshe qajettilikteri bar jıyrma jeti myń adam nazardan tys qalmady. Olardy qashanda moraldyq jáne materıaldyq qoldaý qajettigi tıisti organdarǵa tapsyryldy. Osynyń arqasynda kóktemniń alǵashqy kúnimen tuspa-tus keletin mereke-alǵys aıtý kúninde demeýshilik qarajat esebinen Elordada ınvataksı parki halyqaralyq standarttarǵa saı taǵy on arnaıy kólikpen kóbeıtildi. Kóktemniń alǵashqy aıynyń ortasynda álemdi jaılaǵan pandemıadan saqtaný jáne qorǵaný maqsatynda Qazaqstan, onyń ishinde el astanasy da karantınge jabyldy. Halyqtyń júrip-turýyna shekteý qoıyldy. Shekteýmen birge turǵyndar tirshiliginiń tini – búkil óndiris oshaqtary jumysyn ýaqytsha toqtatty. Endi qala basshylyǵy aldynda az qamtylǵan jáne ýaqytsha qıyndyqtarǵa tap bolǵan adamdardy qoldaý sharalaryn jasaý mindeti turdy. Elorda ákimdigi bul tótennen kelgen tótenshe jaǵdaıda da tabandylyq tanytyp, júktelgen jaýapkershilik pen qoıylǵan mindetti múltiksiz atqardy. Tótenshe jaǵdaı kezinde senip tapsyrylǵan aýmaqtaǵy turǵyndardy, olardyń qaýipsizdigin saqtaı otyryp, ómir súrýge birinshi kezekte qajetti zattarmen jetkilikti mólsherde qamtamasyz etýdi uıymdastyrý ońaı sharýa emes. Sonymen birge negizgi jumysty da qatar alyp júrý kerek. Qala ákimshiligi bul máseleni de nazardan tys qaldyrǵan joq. Al onyń ishindegi bastysy áleýmettik turǵyn úı máselesi erekshe nazarda boldy. 2019 jyldan bastap rezervi belsendi túrde daıyndalatyn bul salanyń jumysy qysta barlyq qujattary qarastyrylǵandyqtan qurylys maýsymy bastalǵan bette iske kiristi. Shahar basshysynyń jospary boıynsha Elordada 2020 jyly segiz myńnan astam páter salynyp, onyń bir myńnan astamy búdjettik sala qyzmetkerleri - dáriger, muǵalim jáne basqalar arasynda bólindi. Jaldamaly turǵyn úı baǵdarlamasy da jalǵasyn tapqan.
Ýaqyt talabyn jete túsinip, jedel sheshim qabyldaý barysynda shahar búdjetin aýqymdy yqshamdaý jumystaryn júrgizip, qala búdjetin 32 mlrd teńgege ońtaılandyryldy. Ol vedimistik baǵynystaǵy uıymdardyń basshylyǵyn qysqartý, birqatar kásiporyndardy taratý nemese senimgerlik basqarýǵa berý, mádenı is-sharalardy azaıtý arqyly júzege asyryldy. Qarajat naqty áleýmettik máselelerdi sheshýge, qalanyń ınfraqurylymyn jaqsartýǵa, shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaýǵa, jumyspen qamtý máselelerine jáne qoǵamdy tolǵandyratyn basqa da salalarǵa baǵyttaldy. Atap aıtqanda: 14,5 mıllıard teńge ekonomıkanyń naqty sektoryn jáne ınfraqurylymdy qoldaýǵa, 3,6 mıllıard teńge bilim berýdi, densaýlyq saqtaýdy jáne áleýmettik kómekti damytýǵa, 3 mıllıardtan astam teńge shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaýǵa (áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlaryna baǵany ustap turý úshin nesıeler boıynsha paıyzdyq mólsherlemeni sýbsıdıalaý) baǵyttaldy. «Astanaenergoservıs» AQ qaıta qurý barysynda jyldyq jınaqta 1 mıllıard teńge únemdedi. Qarajat qysqy komýnaldyq jabdyqtardy satyp alýǵa jumsaldy. Elimizdi qaterli indet qyspaqqa alǵan shaqta qolda bardy meılinshe únemdegen abzal. Osyny basshylyqqa alyp, «Astana Invest» JSHS men «Astana Konvenshn Búro» JSHS, «Astana Energıa Bólshek Kompanıasy» JSHS jáne «Astana Qalalyq Jaryq» JSHS mekemelerin biriktirý týraly sheshim qabyldandy. Sondaı-aq «Astana LRT» JSHS, «№1 avtobýs parki»AQ, «Jezkıik»AQ sıaqty birqatar kólik kompanıalaryn bir shańyraq astyna toptastyrý josparlandy. Biriktirilgen kompanıalardan túsetin jyldyq únem shamamen 700 mıllıon teńge eken. Budan bólek, basqa ákimshilik shyǵyndar sıaqty ǵımarattardy jalǵa alý qunyn tómendetý jergilikti búdjetti 1 mıllıard teńgege deıin jeńildetýge múmkindik beredi. Sonymen qatar búginde tenıs ortalyǵy, ózenge arnalǵan múlik (qaıyqtar) tárizdi qymbat nysandardy senimgerlik basqarýǵa berý jumystary júrgizilip jatyr.
Sońǵy kezderdegi álemdegi ekonomıkalyq tyǵyryq kezeńi - Elordanyń qala tarıhyndaǵy eń bir talmaýyr tusy, qıyn-qystaý ýaqyty. Burynǵydaı qazynadan bas shahardyń damýyna dep bólinetin qarajat pen óńirlerdiń qala kúnine jasaıtyn tartý taralǵysy da sap tıyldy. El ekonomıkasyna túsken salmaq, álemdi jaılaǵan áleýmettik tyǵyryq álegi - aldymen el lokomotıvi Elordamyzǵa tıgizer áseri osydan-aq belgili bolar. Degenmende, jas kelse iske dep, tyǵyryqtan shyǵar joba-josparyn syzyp, áli de aldan kezdeser kedergilerge tas-túıin daıyn Elordanyń óz ustanymy bar. Qoldaǵy bardy únemdi, ári tıimdi paıdalana otyryp, Qazaqstannyń bas shahary – Astana qalasyn zaman kóshinen qaldyrmaı damyta berý basty mindet.
Aıhanym Bolatbekqyzy
