Elordadaǵy asa ózekti máseleniń biri-úleskerler problemasy. 2018 jyldyń sońynda 11 úi qoldanysqa berilip, 13 500-ge jýyq úlesker 2 500-ge azaidy. Sonymen qatar, 2019 jyldyń sońynda jas otbasylarǵa 1050 jaldamaly páter kilti tabys etildi. Atalǵan jobaǵa 6500-ge jýyq jastyń qujat tapsyrýy suranystyń joǵarylyǵyn kórsetti.
Sondyqtan aldaǵy jyly jastarǵa arnalǵan páter kóbirek salynýy qajet degen sheshim qabyldandy. Sońǵy jyldary paidalanýǵa berilgen turǵyn úilerdiń - qulaǵan plitkalary, sý basqan turaqtary, órt qaýipsizdigi máseleleri men liftilerdiń bolmaýy tárizdi syn kótermeitin sapasy da nazardan tys qalǵan joq. Kemshilikterdi joiý úshin qurylys salýshylar men páter ieleri kooperativterine tapsyrma berildi.
Shahardaǵy turmysy tómen otbasylarǵa ákimshilik tarapynan 2019 oqý jylyna óte qajetti ári kútpegen tosyn syi jasaldy. Qala ákimshiligi oqý jyly bastalar aldynda turmysy tómen otbasylardyń mektep jasyndaǵy balalarynyń sanyn naqtylady. Sodan keiin ol balalar úshin mektep formasy men basqa da kerek-jaraqtardy satyp alýǵa qala biýdjetinen 200 million teńge bólinip, olar sertifikat túrinde ata-analarǵa tabystaldy. «Atameken» palatasymen birlesip, otandyq kiim-keshek óndirýshi birneshe fabrika da belgilendi. Sertifikat ieleri kiim-keshekti tek sol dúkenderden ǵana alýy kerek. Al atalǵan fabrikalar kiim sapasyna jaýap beredi. Osylaisha turmysy tómen otbasylardyń balalary arzan ári sapaly mektep formasymen jáne basqa da bilim alýǵa kerek zattarmen qamtamasyz etildi. Otandyq ónim óndirýshige de tapsyrys berilip, qoldaý kórsetildi.
2019 jyly qalada alty mektep salynyp, bes myń bala orynmen qamtylyp, úsh mektepte úsh aýysymmen oqytý máselesi sheshildi. Degenmende ákimshilikke qaraityn seksen segiz mekteptiń segizinde oryn jetpegendikten úsh aýysymmen oqý úrdisi saqtaldy. Oǵan basty sebep, qala halqynyń ishki migratsiia esebinen shamadan tys ósýi edi. Ony sheshý úshin aldaǵy bes jyl ishinde biýdjettiń esebinen qyryq mektep salynýy kerek degen keshendi jospar bekitildi. Qala halqynyń shamadan tys ósýinen mektep jasyndaǵy astanalyqtar sanynyń kóbeiýi mekteppen qatar, muǵalimge degen suranysty arttyrdy. Al ustazdyń jaǵdaiy jasalmasa bilim sapasy jaily aitýdyń ózi artyq. Bul rette óskeleń urpaqqa sapaly bilim berý úshin muǵalimderdi yntalandyrý máselesi nazardan tys qalǵan joq. Oqytýshy quramyn baspanamen qamtamasyz etý maqsatynda eki júz jetpis bes muǵalimge turǵyn úi qurylys jinaq bankine alǵashqy jarna bolatyn bir million teńgelik sertfikat berildi. Tek jas muǵalimderge arnalǵan úsh júz elý oryndyq jataqhanasy bar «Jas ustaz» ortalyǵynyń qurylysy aiaqtaldy.
Budan bólek, kópbalaly otbasy, az qamtylǵan otbasy nemese múmkindigi shekteýli bala tárbielep jatqan ana tárizdi kómekke muqtaj jandarǵa kómek kórsetý maqsatynda «Januia» otbasyn qoldaý ortalyǵy ashyldy. Ol jerde joǵaryda atalǵan sanatqa jatatyndardy jumysqa ornalastyrýmen ainalysty. Al arnaýly bilimi joqtardy ortalyq arqyly oqytyp, diplom alǵan soń jumysqa ornalastyrdy. Jeke isin ashqysy kelgenderge de barynsha qoldaý kórsetildi.
Qala basshysynyń tikelei qadaǵalaýymen densaýlyq saqtaý salasynda da birqatar mańyzdy másele sheshimin tapty. 2019 jyly «Úidegi dáriger» baǵdarlamasy boiynsha Elordada emhanalar men aýrýhanalardan alys ornalasqan aýdandarda 12 meditsinalyq pýnkt ashyldy. Sonymen qatar, seksen tórt kóliginiń 63% tozǵan jedel járdem qyzmetine qosymsha elý eki avtomobil satyp alyndy. Elordadaǵy dárigerler men medbikeler tapshylyǵyn joiý maqsatynda mamandardyń ipoteka arqyly baspana satyp alý úshin aldyn ala tólemge arnalǵan bir million teńgeniń sertifikaty berildi. Tekserý barysynda onǵa jýyq saiabaqtyń balansta joq, iaǵni, bylai aitqanda iesiz ekenin anyqtap, bári balansqa alyndy. Baqtardy halyqtyń demalysyn ótkizýine qolaily bolý úshin olardyń ózderi syndyrǵan aǵashtar, oryndyqtardy qalpyna qaita keltirdi. Demalǵandy unatqanymen, jinaýdy jaqsy kórmeitin turǵyndardyń sanasyna jetkizý, mádenietti qalyptastyrý, tazalyqqa shaqyrý maqsatynda eko-chellendj uiymdastyrylyp, ár senbi saiyn ózen-kólderdiń jaǵalaýyna tazalaý júrgizildi. Kóptegen másele sheship, qalǵandary baqylaýǵa alyndy. Azamattardy qabyldaý qalalyq aýdan ákimdikteri men «Januia» otbasylyq institýtyn qoldaý ortalyǵynda da ótkizildi. Onda 14,8 myń másele boiynsha 7 myńǵa jýyq adam júginip, 11,4 myń keńes berildi, 3,5 myńnan astam másele birden sol mezette, sol jerde sheshildi. Qaladaǵy erekshe qajettilikteri bar azamattar úshin eki ońaltý ortalyǵy, ippodrom negizinde ippoterapiia sabaqtaryna arnalǵan jabyq arena salý, jańa turǵyn úi kesheniniń birinshi qabattarynda emhana, balabaqsha, ońaltý ortalyqtary, politsiia bekinisi siiaqty áleýmettik nysandar ashý keler jyldyń enshisine qaldyryldy. Invataksi sany jyl basynan beri eki esege artyp, jiyrma ekiden qyryq altyǵa deiin jetti.
Elordada 2020 jyldyń qysy salystyrmaly túrde alǵanda jyly boldy. Biraq qar ádettegiden shamamen 3,5 ese kóp tústi. Bul mezgilde qalanyń kommýnaldyq qyzmeti bel sheshpei jumys istedi. Astana qalasynyń el aldynda júrgen jastary da kommýnaldyq qyzmet jumysshylaryna qoldaý kórsetý maqsatynda «Biz birgemiz» chellendjin bastady. Halyqtyń qostaýymen qalany qar qursaýynan qutqarý jumysy qys boiy oidaǵydai júrdi. Bul kúnderde ákimdik qar tazalaýmen qatar, kóktemde bolýy múmkin sý tasqynyna qarsy daiyndyqty da pysyqtap, júrgizdi.
Elordada turatyn erekshe qajettilikteri bar jiyrma jeti myń adam nazardan tys qalmady. Olardy qashanda moraldyq jáne materialdyq qoldaý qajettigi tiisti organdarǵa tapsyryldy. Osynyń arqasynda kóktemniń alǵashqy kúnimen tuspa-tus keletin mereke-alǵys aitý kúninde demeýshilik qarajat esebinen Elordada invataksi parki halyqaralyq standarttarǵa sai taǵy on arnaiy kólikpen kóbeitildi. Kóktemniń alǵashqy aiynyń ortasynda álemdi jailaǵan pandemiiadan saqtaný jáne qorǵaný maqsatynda Qazaqstan, onyń ishinde el astanasy da karantinge jabyldy. Halyqtyń júrip-turýyna shekteý qoiyldy. Shekteýmen birge turǵyndar tirshiliginiń tini – búkil óndiris oshaqtary jumysyn ýaqytsha toqtatty. Endi qala basshylyǵy aldynda az qamtylǵan jáne ýaqytsha qiyndyqtarǵa tap bolǵan adamdardy qoldaý sharalaryn jasaý mindeti turdy. Elorda ákimdigi bul tótennen kelgen tótenshe jaǵdaida da tabandylyq tanytyp, júktelgen jaýapkershilik pen qoiylǵan mindetti múltiksiz atqardy. Tótenshe jaǵdai kezinde senip tapsyrylǵan aýmaqtaǵy turǵyndardy, olardyń qaýipsizdigin saqtai otyryp, ómir súrýge birinshi kezekte qajetti zattarmen jetkilikti mólsherde qamtamasyz etýdi uiymdastyrý ońai sharýa emes. Sonymen birge negizgi jumysty da qatar alyp júrý kerek. Qala ákimshiligi bul máseleni de nazardan tys qaldyrǵan joq. Al onyń ishindegi bastysy áleýmettik turǵyn úi máselesi erekshe nazarda boldy. 2019 jyldan bastap rezervi belsendi túrde daiyndalatyn bul salanyń jumysy qysta barlyq qujattary qarastyrylǵandyqtan qurylys maýsymy bastalǵan bette iske kiristi. Shahar basshysynyń jospary boiynsha Elordada 2020 jyly segiz myńnan astam páter salynyp, onyń bir myńnan astamy biýdjettik sala qyzmetkerleri - dáriger, muǵalim jáne basqalar arasynda bólindi. Jaldamaly turǵyn úi baǵdarlamasy da jalǵasyn tapqan.
Ýaqyt talabyn jete túsinip, jedel sheshim qabyldaý barysynda shahar biýdjetin aýqymdy yqshamdaý jumystaryn júrgizip, qala biýdjetin 32 mlrd teńgege ońtailandyryldy. Ol vedomstvolyq baǵynystaǵy uiymdardyń basshylyǵyn qysqartý, birqatar kásiporyndardy taratý nemese senimgerlik basqarýǵa berý, mádeni is-sharalardy azaitý arqyly júzege asyryldy. Qarajat naqty áleýmettik máselelerdi sheshýge, qalanyń infraqurylymyn jaqsartýǵa, shaǵyn jáne orta biznesti qoldaýǵa, jumyspen qamtý máselelerine jáne qoǵamdy tolǵandyratyn basqa da salalarǵa baǵyttaldy. Atap aitqanda: 14,5 milliard teńge ekonomikanyń naqty sektoryn jáne infraqurylymdy qoldaýǵa, 3,6 milliard teńge bilim berýdi, densaýlyq saqtaýdy jáne áleýmettik kómekti damytýǵa, 3 milliardtan astam teńge shaǵyn jáne orta biznesti qoldaýǵa (áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlaryna baǵany ustap turý úshin nesieler boiynsha paiyzdyq mólsherlemeni sýbsidiialaý) baǵyttaldy. «Astanaenergoservis» AQ qaita qurý barysynda jyldyq jinaqta 1 milliard teńge únemdedi. Qarajat qysqy kommýnaldyq jabdyqtardy satyp alýǵa jumsaldy. Elimizdi qaterli indet qyspaqqa alǵan shaqta qolda bardy meilinshe únemdegen abzal. Osyny basshylyqqa alyp, «Astana Invest» JShS men «Astana Konvenshn Biýro» JShS, «Astana Energiia Bólshek Kompaniiasy» JShS jáne «Astana Qalalyq Jaryq» JShS mekemelerin biriktirý týraly sheshim qabyldandy. Sondai-aq «Astana LRT» JShS, «№1 avtobýs parki»AQ, «Jezkiik»AQ siiaqty birqatar kólik kompaniialaryn bir shańyraq astyna toptastyrý josparlandy. Biriktirilgen kompaniialardan túsetin jyldyq únem shamamen 700 million teńge eken. Budan bólek, basqa ákimshilik shyǵyndar siiaqty ǵimarattardy jalǵa alý qunyn tómendetý jergilikti biýdjetti 1 milliard teńgege deiin jeńildetýge múmkindik beredi. Sonymen qatar búginde tennis ortalyǵy, ózenge arnalǵan múlik (qaiyqtar) tárizdi qymbat nysandardy senimgerlik basqarýǵa berý jumystary júrgizilip jatyr.
Sońǵy kezderdegi álemdegi ekonomikalyq tyǵyryq kezeńi - Elordanyń qala tarihyndaǵy eń bir talmaýyr tusy, qiyn-qystaý ýaqyty. Burynǵydai qazynadan bas shahardyń damýyna dep bólinetin qarajat pen óńirlerdiń qala kúnine jasaityn tartý taralǵysy da sap tiyldy. El ekonomikasyna túsken salmaq, álemdi jailaǵan áleýmettik tyǵyryq álegi - aldymen el lokomotivi Elordamyzǵa tigizer áseri osydan-aq belgili bolar. Degenmende, jas kelse iske dep, tyǵyryqtan shyǵar joba-josparyn syzyp, áli de aldan kezdeser kedergilerge tas-túiin daiyn Elordanyń óz ustanymy bar. Qoldaǵy bardy únemdi, ári tiimdi paidalana otyryp, Qazaqstannyń bas shahary – Astana qalasyn zaman kóshinen qaldyrmai damyta berý basty mindet.
Bolatbek Tólepbergen,
Prezidenttiń BAQ salasyndaǵy syilyǵynyń laýreaty,
Halyqaralyq «Alash» ádebi syilyǵynyń laýreaty,
Memlekettik «Daryn» jastar syilyǵynyń laýreaty
Elorda shejiresi: Jańa beleste
