Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetten bilim alyp, ǵumyryn osy jerdiń órkendeýine arnaǵan, jalpy ulttyq fılosofıanyń damýyna aıanbaı úles qosyp, ǵylymda óz jolyn qalyptastyryp, jeke akademıalyq mektep asha bilgen qazaq balasyna tán darhan minezdi ǵalym fılosofıa ǵylymdarynyń doktory, profesor Qatyrshat Shapaǵatuly Shúlembaev kózi tiri bolsa 85 ke kelgen bolar edi.
Ol 1937 jyly 5 naýryzda Pavlodar oblysy Baıanaýyl aýdanynda ustazdar januıasynda dúnıege kelgen. Ǵalymnyń shyqqan tegine kóńil aýdarar bolsaq, Shúlembaevtar áýletiniń úsh býyny bala oqytý isimen, ıaǵnı ustazdyqpen shuǵyldanǵan eken. Jastarǵa bilim berý baǵytyndaǵy jemisti eńbekteri úshin óz aýyldastarynyń ortasynda bedeldi, eldiń rızashylyǵyna bólenip júrgen jandar bolǵan. Qazaq aýylyndaǵy muǵalimge, oqytýshyǵa degen qurmet osyndaı atadan balaǵa mıras bolǵan ustazdar áýletiniń eńbekteriniń arqasynda qalyptasýda.
Sonymen qatar, onyń ósken ortasy balalyq shaǵynan Qatyrshat Shapaǵatulyna zıalylyq pen danalyqty, adamgershilik pen bilimge qushtarlyqty úıretti. Ol oǵan áser etpeı qoımady. Sol sebepten de ol erte kezden-aq halyqtyń aýyz ádebıetine, ańyzdar men qıssalarǵa qumar bolyp ósti. Nátıjesinde ony fılosofıalyq ǵylymǵa qaraı beıimdedi.
Óziniń týyp ósken januıasy men ómirge aralasa bastaǵan kezdegi qoǵamdyq qatynastar jáne álemge aty shyqqan Baıanaýyldyń ásem tabıǵaty Qatyrshat Shapaǵatulyna adamgershilik jáne qorshaǵan ortadaǵy ásemdik pen kórkemdikterdi túsiný máselelerin qoıyp alǵyr perzentti adaldyqqa tárbıeledi. Kóńili árdaıym aqıqatqa tez jetsem, qubylystardyń tereń mánin tapsam degen qushtarlyq alǵashynda aýyz ádebıetine jetelep, ony fılosofıanyń úlken soqpaǵyna qaraı siltedi.
Mektepte oqyǵan kezeńi aýyrtpalyqty soǵys jyldaryna tap kelse de Qatyrshat Shapaǵatuly bilimge degen qushtarlyq pen ónerge degen daryndylyqty kórsete bildi. Sol kezdiń ózinde-aq dombyra úırenip, án saldy, mekteptegi kórkemonerpazdar úıirmesin basqaryp, ártúrli soǵys jaıly, sol kezdegi ómir jaıly spektáklder qoıdy, Osy kezderde erte paıda bolǵan talanttyń nyshandary belgili bola bastaǵan, onyń kýási dep sol kezdegi respýblıkalyq «Qazaqstan pıoneri» gazetindegi shyqqan óleń joldaryn aıtýǵa bolady, sonymen qatar Qatyrshattyń «Pıoner» jýrnalyna jibergen tyrnaqaldy shyǵarmalaryna jazǵan halyq jazýshysy Muzafar Álimbaevtyń resenzıalary ǵalymnyń jeke arhıvinde áli kúnge deıin saqtaýly eken.
Adam boıyndaǵy tabıǵı daryn jas kezinde-aq belgili bolady ǵoı. Aýyldaǵy jetijyldyq mektepti bitirgennen keıin, ónerge, mýzykaǵa umtylý Qatyrshat Shapaǵatulyn Pavlodar mýzykalyq mektebine túsýge jeteledi, emtıhan qabyldaǵan ustazdardyń aıtýyna qaraǵanda bul qadamynda da úlken tabystarǵa jete bastaǵan. Degenmen Qatyrshat Shapaǵatulyn atadan balaǵa jalǵasqan ata kásibine degen qushtarlyq Pavlodar pedagogıkalyq ýchılıshesiniń stýdenti bolýyna sebep boldy.
Aty atalǵan ýchılısheni úzdik bitirgen ol ustazdyq bilimin odan áride tereńdetý úshin 1955 jyldyń jazynda arman qýyp Almatyǵa keldi. Qujattaryn qazaq joǵarǵy oqýynyń qara shańyraǵy Abaı atyndaǵy Qazaq Pedagogıkalyq Instıtýtynyń tarıh-fılologıa fakúltetine tapsyrady. Qatyrshat Shapaǵatulyn halyqtyq mýzyka, kórkemóner, ásirese aýyz ádebıeti jáne sol salalardaǵy alǵashqy zertteýler men shyǵarmalardy tereń ıgerýge oqýda úzdik bolýǵa yqpal etti. Onyń belsendiligi qoǵamdyq ómirge aralasýy, jeke tulǵalyq qasetterin elge keńinen tanytty. Qatyrshat ınstıtýt qabyrǵasynda júrip-aq alǵyrlyǵymen, izdengishtigimen kózge tústi. Onyń stýdenttik ómiri ınstıtýt tirshiligimen aralasyp jatty. Joǵary oqý ornyndaǵy komsomol komıteti hatshysynyń orynbasary qyzmetin qosa atqardy. Óz dostarymen únemi pikir alysyp, stýdentterdiń óz ýaqytyn tıimdi paıdalanýdyń joldaryn izdep, ony kópshilik talqylaýyna usynyp, zamandastaryna úlgi bola bildi.
Ejelgi Gresıanyń oıshyly Platonnyń «keıbir oqýshylaryma qamshy kerek bolsa, Arıstotelge aýyzdyq kerek edi» - degenindeı aýyldyq jerdegi januıa mektebinde ábden shyńdalǵan oqýshy, odan stýdent, ári aspırant bolǵan Qatyrshat Shapaǵatulynyń ustazdary da osyndaı pikirde boldy. Ol týraly onyń zamandastary jıi aıtatyn.
Instıtýtta oqyǵan jyldary Qatyrshat Shúlembaevtyń zıaly azamat retinde qalyptasýyna zor áserin tıgizgen ustazy - sol kezdegi KazPI-diń rektory, qazaq halqynyń birtýar azamaty, Keńester Odaǵynyń Batyry Málik Ǵabdýllın boldy. Sol kezderi rektordyń stýdentter jatahanasyna kelip shahmat oınap, stýdenttermen birge tabaqtas bolyp otyryp shákirtterine aıtqan dáristeri men aqyl-keńesteri ózine óte úlken áser etkenin Qatyrshat Shapaǵatuly ózinen keıingi shákirtterine jıi-jıi aıtyp júrdi.
Abaı atyndaǵy Qazaq pedagogıkalyq ınstıtýtynyń tarıh-fılologıa fakúltetin támamdaǵan soń 1959-60 jyldary – Abaı atyndaǵy Qazaq pedagogıkalyq ınstıtýtynyń orys jáne shetel ádebıeti kafedrasynyń oqytýshysy qyzmetinen ustazdyq jolyn bastaıdy. 1959 jyly oqý ornyn úzdik bitirgen uıymdastyrý qabileti zor jigit, Almaty qalasyndaǵy Frýnze (qazirgi Medeý) aýdandyq komsomol komıtetiniń birinshi hatshysy bolyp saılanady. Ol endi óz ómirinde úlken betburys bolǵanyn, komsomol turmysyna basshylyq etýdiń ońaı sharýa emes ekenin biledi. Ártúrli adamdarmen aralasyp, tildesý, olardyń jan-syryna úńilip, muń-muqtajyn tyndap, odan qortyndy shyǵarý Qatyrshat Shapaǵatulynyń ómirge degen jańa kózqarastaryn qalyptastyrdy. Ómiriniń bir belesi retinde Qatyrshat Shapaǵatuly ol jumysty da abyroıly atqarady. Sodan keıin 1961-64 jyldary Qazaqstandaǵy Ortalyq memlekettik murajaıdyń ǵylymı qyzmetkeri bolyp jumys jasady. Bul qyzmette ol óziniń janynyń tarıhqa, ǵylymı zertteýge jaqyn ekenin sezedi. Buryn uǵynsa da mán bermeıtin keıbir jáıtterdi kóńilge túıip, sarapqa salady. Áli de bolsa tereń zerttelmegen, qupıaǵa toly adamnyń rýhanı dúnıesin bilýge degen qushtarlyq Qatyrshatty ǵylym jolyna qaraı jeteledi.
Týǵanynan zerek jan óz bilimin endi ǵylymmen jalǵastyrýdy kózdep ózi joǵary bilim alǵan oqý ornynda 1964-67 jyldary aspırantýrada oqyp ony támamdaıdy. Bul ýaqyt jeke tulǵanyń qalyptasýyna erekshe yqpal etetin almaǵaıyp kezeń edi. Bir jaǵynan Keńestik ıdeologıanyń qyspaǵy, ekinshi jaǵynan birneshe tildi jetik meńgergen, ári qazaqtyń salt-dástúrinen taımaǵan jan úshin úlken evolúsıalyq qyspaqqa tóze otyryp, ózin qalyptastyra aldy deýge bolady. Ol Keńestik aqparattyq maıdanynyń aldyńǵy shebinde júrýge tap boldy. Memleket degen alyp apparattyń meńzep kórsetken ıdeologıasy sheńberinde jumys jasaı otyryp, ǵylymı jetistikterge qol jetkizdi. Ol kezdegi ǵylymnyń negizine aınalǵan ateızm máselesine den qoıady. Ol ony qazaq halqynyń ómir saltymen dinı senim-nanymdarymen jáne ateısik tárbıemen baılanystyrap zertteıdi jáne ǵylymı ateızm ıdeıasy komýnızmniń onyń quramdas bóligi retinde oǵan shyn júrekten sengen edi.
Qatyrshat Shapaǵatuly Shúlembaevtyń azamat jáne ǵalym bolyp qalyptasýy ótken ǵasyrdyń 70-shi jyldaryna sáıkes keldi. Osydan bastap ómiriniń sońyna deıin osy ýnıversıtette qyzmet jasady. 1970 jyly fılosofıadan Qazaqstandaǵy din tanýdyń paıda bolýy jáne onyń damý joldary «Qazaqstandaǵy ıslam dini» atty kandıdattyq dısertasıa jazyp, ony sátti qorǵap shyqty. Túrli ǵalymdar izdenýshiniń eńbegi dintanýǵa qosylǵan zor jańalyq dep tabylyp, onyń bul eńbegi ǵylymǵa qosqan eleýli úlesi retinde baǵalandy.
Qatyrshat Shapaǵatuly jıyrma jyldan astam Qazaq pedagogıkalyq ınstıtýtynyń fılosofıa kafedrasyn basqardy, birneshe jyl tarıh fakúltetiniń dekany boldy. Sondaı-aq, ınstıtýttyń partkom sekretarynyń orynbasary qyzmetin qosa atqardy. Osymen toqtalyp qoımaı Qatyrshat Respýblıkalyq «Bilim» qoǵamynyń belsendi lektorlarynyń biri bolyp sanaldy. Qatyrshat Shúlembaev ótkizgen árbir leksıa kóńilge qonymdylyǵymen, ómirge janasymdylyǵymen stýdentterdiń júregine jaqsy uıalaıdy. Osy eńbeginiń baǵasy retinde «Bilim» qoǵamy «Belsendi qyzmeti úshin» úzdik belgimen nagardtalsa, oqytýshylyq eńbegi elenip Qazaqstan Respýblıkasynyń halyq-aǵartý mınıstrligi «Ybyraı Altynsarın» medalimen marapattady.
1985 jyly ol áleýmettik ǵylymdar akademıasynda doktorlyq dısertasıany sátti qorǵap, fılosofıa ǵylymdarynyń doktory dárejesin aldy. Sol kezde Reseı jáne basqa respýblıkalardyń ǵalymdary Qazaqstan fılosofynyń zertteýlerin joǵary baǵalady. Bul kezeńde Qatyrshat Shapaǵatuly naǵyz ǵalym bolyp qalyptasyp úlgerdi de endi ol ustazdyqpen qatar ǵylymı tvorchestvomen aınalysýǵa bet burǵan edi. Ol sabaq bere júrip ǵylymmen tereń aınalysyp, aspıranttardyń ǵylymı zertteýlerine óz qolǵabysyn tıgizdi.
Qatyrshat Shapaǵatulynyń ǵylymı jáne pedagogıkalyq qyzmetindegi mańyzdy kezeń onyń 1975 jyly orys tilinde jaryq kórgen «Magı, bogı ı deıstvıtelnost monografıasy boldy. Onyń qalamy ushtalyp, ǵylymı maqalalar men qatar ıslam dini boıynsha monografıalar jazady. Árıne, sol kezdiń suranysyna sáıkes jaýap beretin zertteý jumysynyń ózinde týǵan halqynyń salt-dástúrin óte tereń biletindigi kórinip turdy. Sonyń túıtkildi máselelerine erekshe kóńil bólip ǵylymı taldaýlar jasady. Din máselesine kelgende: «Dinniń tamyry, ony qorektendiretin kózder adam ómirinde izdelýi kerek»- dese, al qazaq halqynyń basty ereksheligin: «Qazaqtardyń kóshpeli ómir-salty surapyl tabıǵatpen, únemi sheksiz muqtajdyqpen jáne taıpa aralyq kúreste jazbasha ádebıettiń paıda bolýyna yqpal etpedi, biraq sulýlyq, ádemilik, erkin jáne gúldengen ómir týraly óz armandaryn qazaqtar kóptegen aýyzsha shyǵarmashylyqtarynda eskertkish etip qaldyrdy»- dep kórsetti. Q.Sh. Shúlembaev klasıkalyq fılosofıalyq murany uǵyný problemasyn ǵylymı bilim berýdiń negizgi mindeti retinde, al fılosofıany ótken men qazirgi zamannyń dıalogy úshin keń jol ashatyn pán retinde qarastyrdy.
«Tradısıı ı obychaı, – pısal Q.Shýlembaev, – ıavláútsá zerkalom obraza jıznı lúdeı…» [7]. I dalee: «Obychaı po soderjanıý razdeláútsá na ıskonno narodnye ı relıgıoznye… Relıgıoznye obychaı poıavláútsá ıstorıcheskı pozje…» [8]. I eto – ochen vajnoe zamechanıe, tak kak, po moemý glýbokomý ýbejdenıý, lúboe gosýdarstvo ı lúboe obshestvo v selom v dannom voprose doljny opıratsá na nasıonalno-relıgıoznye tradısıı, nezavısımo ot togo, ıavláetsá gosýdarstvo svetskım ılı net, ıbo praktıcheskı vse relıgıı (eslı, konechno, eto relıgıı, a ne kakıe-to psevdorelıgıoznye formırovanıa, v kotoryh sosıalnoe ı kúltýrnoe povedenıe vyhodıt za ramkı obsheprınátyh norm) delaıýt ýpor na slojıvshıesá ý nıh serkovnye tradısıı, prı etom ýchıtyvaıýt ı nasıonalnye obychaı.
Ol óziniń «Obraz jıznı. Relıgıa. Ateızm» atty zertteýinde: «Salt-dástúrler, – dep jazdy Q.Shúlembaev, - adamdardyń ómir saltynyń aınasy bolyp tabylady...» Budan ári: mazmuny boıynsha ádet-ǵuryptar bastapqy halyqtyq jáne dinı bolyp bólinedi... dinı ádet-ǵuryptar tarıhı túrde keıinirek paıda bolady...». Bul óte mańyzdy eskertý, óıtkeni meniń tereń senimim boıynsha, kez-kelgen memleket jáne kez-kelgen qoǵam, bul máselede, memleket zaıyrly ma, joq pa, ulttyq-dinı dástúrlerge súıenýi kerek, óıtkeni barlyq derlik dinder (eger, árıne, bul dinder emes Áleýmettik jáne mádenı minez-qulyq jalpy qabyldanǵan normalardan asatyn jalǵan dinı qurylymdar) ulttyq ádet-ǵuryptardy eskere otyryp, olarda qalyptasqan shirkeý dástúrlerine basa nazar aýdarady.
1975-80 jyldary –tarıh fakúltetiniń dekany bolyp qyzmet atqardy. Ol týraly onyń shákirtteri sol kezderdi saǵyna eske alady. Búginde tarıh ǵylymynyń doktory, profesor B.Berlibaev: Qatyrshat Shapaǵatulynyń adamı qasıetterin «naǵyz demokrat ekenin, qazaqtyń án-kúıimen, ónerimen bite qaınasqan salt-dástúrdi jaqsy biletin naǵyz qazaqshyl tulǵa ekenin, stýdentterge úlken ákelik meıirim, qamqorshy ekenin» aıtady.
1972-98 jyldary – fılosofıa kafedrasynyń meńgerýshisi bolyp jemisti qyzmet atqardy. Qatyrshat Shúlembaevtyń basshylyǵymen Abaı atyndaǵy QazPI fılosofıa kafedrasy irgeli ǵylymı-zertteý ortalyǵyna aınaldy. Sol jyldary Qazaqstanda Orta Azıa aýmaǵynda ózindik orny bar úlken fılosofıalyq mektep paıda boldy. Ol respýblıkadaǵy dintaný ǵylymı mektebiniń negizin qalaýshy boldy. Eger búkil álemdi dúr silkindirgen dinı qaıta órleý dáýirin eske alsaq, Katyrshat Shapaǵatulynyń ǵylymı shyǵarmashylyǵyna degen suranys bizge túsinikti bolady. Onyń qanshalyqty názik, ótkir, ózekti máselelermen aınalysqany belgili bolady. Shákirt tárbıelep óziniń jeke mektebin qalyptastyrý baǵytyndaǵy eńbegi de jemissiz emes. Qatyrshat Shúlembaev 20-astam ǵylym kandıdattaryn, 2 ǵylym doktoryn daıyndady. Olar Qazaqstan Respýblıkasynyń ár oblystarynda jemisti eńbek etip, ustaz ósıetin ári qaraı jalǵastyrýda. Ǵylymı mekteptiń negizgi baǵyttaryn anyqtaýda profesor Q.Sh.Shúlembaev mańyzdy ról atqardy. Bul mektep úlken dintanýshy ǵalymdar, profesorlar A.F.Okýlov, D.M.Ýgrınovıch, V.I.Garadja, A.Gordıenko sıaqty mamandar men ǵylymı-pikir talastyń jáne dostyq keńesterdiń barysynda Qazaqstan Respýblıkasynyń áleýmettik, rýhanı-mádenı damýynyń ózindik erekshelikterin paıdalana otyryp júzege asty. Respýblıkadaǵy bul mekteptiń búgingi tańdaǵy belgili ókilderi retinde ǵylym doktorlary Ǵ. Esim, qazir akademık, profesor A.V. Nıkıforov, qandaı da bir jolmen, onyń stýdentteri jáne izbasarlary A. I. Artemev, K. K. Begalınova, N. L. Seıtahmetova, N.G. Aıýpov, Ia. F. Trofımov jáne basqalardy atap ótýge bolady. Onyń zertteýleri men eńbekterinde qazaq halqynyń rýhanı-mádenı erekshelikteri, olardyń ýaqyt boıynsha damýy, senim erekshelikteri keńinen, jan-jaqty kórinis tapty. Al rýhtarǵa degen senim (arýaq) jáne Qudaı aldynda taǵzym olarǵa buryn zerttelmegen baǵyttardyń kómegimen ǵylymı turǵydan túsindirildi. Bul jyldary Q.Sh. Shúlembaevpen shyǵarylǵan dintaný máselesi boıynsha oqýlyqtar respýblıkanyń gýmanıtarlyq bilim berý júıesi úshin úlken teorıalyq jáne ádistemelik mańyzǵa ıe boldy.
Táýelsizdik eldegi kózi ashyq, kókiregi oıaý azamattarǵa tyń ıdeıalar men ulttyń bolashaǵy úshin qyzmet jasaýǵa múmkindik syılady. Osyǵan oraı táýelsizdiktiń alǵashqy jyldary basqaplar men qatar Qadyrshat Shapaǵatuly úshin úlken evolúsıalyq kózqaras alyp keldi. Ol óziniń burynǵy tvorchestvolyq baǵytyn ózgertip, jańa zaman talabyna saı beıimdele aldy.
Ateısik dúnıetanymdaǵy daǵdarystyq qubylysqa qaramastan, sosıalısik qoǵam men komýnıstik ıdeologıanyń kúıreýine baılanysty Qatyrshat Shapaǵatuly dintanýdyń damý perspektıvalaryn kórdi. Ol, atap aıtqanda, jastardyń álemdik dinder men dintaný tarıhyn onyń dúnıetanymdyq baǵyty úshin zertteýdiń mańyzdylyǵy men qajettiligin dáleldedi. Sebebi ártúrli dinderdi ustanatyn nemese olarǵa beı-jaı qaramaıtyn ártúrli halyqtar arasyndaǵy beıbitshilik pen kelisimdi saqtaý mańyzdy bolatyn kóp ultty jáne kóp konfesıaly memlekette ómir súrip jatqanymyzdy nazarynan shyǵarmady.
Ol komýnıstik parıanyń qatarynan óz erkimen ketti. Ol óz tvorchestvosynda qazaq dalasynan shyqqan jáne musylman áleminde óz oryny bar tarıhı ǵulama tulǵalardy zertteýge úlken kóńil bóldi. Onyń bastamasymen «Ál-Farabı ýaqyt dıalogynda», «Ulyqbek: tarıh jáne qazirgi zaman» - atty iri halyqaralyq ǵylymı-praktıkalyq konferensıalardy uıymdastyryp sonyń basy qasynda boldy. Q.Sh. Shúlembaevtyń tóraǵalyǵymen ótken «Qazaqstannyń ornyqty damýy»- halyqaralyq konferensıasy respýblıkanyń ǵylymı jáne qoǵamdyq ómirindegi mańyzdy oqıǵaǵa aınaldy.
Qatyrshat Shapaǵatuly Shúlembaev qoǵamdyq jumystardy uıymdastyrýda erekshe qabilettiligin kórsete bildi. Qatyrshat Shapaǵatulynyń qoǵamnyń bolashaǵyn boljaý baǵytyndaǵy úlken jemisiniń kórsetkishteriniń biri ózi qalyptastyryp, negizin qalaǵan Qazaqstan Áleýmettik Ǵylymdar Akademıasy. Naryqtyq qatynastardyń qalyptasyp kele jatqan kezinde, ǵylymı zertteýlerge memleketten qarjy bólýdiń jyldan-jylǵa kemip kele jatqanyn aldyn-ala boljaǵan ol ózin-ózi qarjylandyratyn Akademıanyń negizin qalady. Bul Akademıanyń ómirsheńdigi az ǵana ýaqyt ótse de, qoǵamda alyp otyrǵan ornymen, ótkizip jatqan birneshe Halyqaralyq Ǵylymı-tájirbıelik konferensıalarynda Respýblıkamyzdyń zıaly qaýymynyń kópshiligi qatynasyp ózderiniń oılaryn ortaǵa salyp, kóptegen saıası áleýmettik máselelerdiń búgini men erteńin jalpy bolashaǵyn topshylaǵan eńbekteri kýá bola aldy.
Profesor Q.Sh. Shúlembaev shyǵarmashylyǵyndaǵy mańyzdy máselelerdiń biri –ýnıversıtettik bilim berýdegi fılosofıanyń máni men mańyzy týraly, fılosofıany jáne áleýmettik-gýmanıtarlyq pánderdi oqytýdyń sapasy týraly másele boldy. Q.Sh. Shúlembaev oqytýdaǵy sapaly kontentti jaqsartý týraly ǵana emes, bilim berýdi halyqaralyq joǵary standarttaýdyń qajettiligi týraly suraq qoıa otyryp, oılaýdyń logıkalyq mádenıeti konteksinde júzege asyrylatyn fılosofıany oqytý úshin ádisnamalyq tásilderdi ázirledi. Osyǵan baılanysty ol órkenıetti álemdik prosesti, kóp mádenıetti ártúrlilikti, kóp ortalyqty, plúralızmdi eskere otyryp, áleýmettik-gýmanıtarlyq pánderdi oqytýda irgeli reformalardy qajet dep sanady. Bilim berý prosesi júzege asyrylǵan semantıkalyq qurylymdardyń tanymdyq sátsizdigi jańa tásilderdi, tujyrymdamalardy, tipti gýmanıtarıstıkadaǵy irgeli kózqarastardy qaıta qaraýdy qajet etti. Batys Ǵylymı-bilim berý prosesteriniń margınaldylyǵy men artta qalýyn boldyrmaý úshin álemdik bilim berý dıskýrsyna ıntegrasıa qajet, biraq óziniń mádenı-bilim berý biregeıligi men mádenı egemendigin saqtaý úshin óziniń mádenı dástúrin saqtaý kerek dep sanady. «Dástúr men ınovasıanyń organıkalyq tepe-teńdigine qalaı qol jetkizýge bolady?» - degenge ol bul máseleni asa mańyzdy másele dep sanady. Al onyń sheshimin qazirgi ǵylymı prosesterdi damytýdyń jańa úrdisterin anyqtaýda jáne olardy bizdiń bilim berý-ǵylymı tájirıbemizde qoldanýdan kórdi. Tek osylaı ǵana jahandyq keńistiktegi fılosofıalyq baǵyttarmen dıalog jaǵdaıynda qazaqstandyq fılosofıalyq dıskýrsty júzege asyrýǵa bolady- dep eseptedi. Bilim jáne aqparat – olardyń ózara tolyqtyrylýy – profesor K.Sh. Shýlembaevtyń shyǵarmashylyq qyzmetinde óz negizdemesin alǵan taǵy da bir óte mańyzdy másele.
Ýnıversıtettiń damýyna táýelsizdiktiń tańsárisinde ýnıversıtet pen mektep arasyn baılanystyrýǵa atsalysqan Q.Sh. Shúlembaev basqaryp otyrǵan kafedranyń janynan ashylǵan lıseıdiń alǵan orny erekshe. Ony kadrlarmen qamtamasyz etýde jáne qalyptastyrýǵa úlken eńbek etti. Onda 35 profesor, 75 dosent jumys istedi.
Qatyrshat Shapaǵatuly birneshe jyl doktorlyq dısertasıalyq keńestiń tóraǵasy boldy. Sonymen qatar, bilim berý júıesine arnalǵan mańyzdy úzdiksiz bilim berý jobasyn engizý boıynsha eksperımentti basqardy. Óziniń shyǵarmashylyq qalamynan shyqqan 3 jeke monografıasy men joǵarǵy mektep stýdentterine arnalǵan 2 oqýlyǵy jáne 150-den astam ǵylymı kitapshalary men maqalalary Qatyrshat Shapaǵatulyn jańa tabystarǵa jeteledi.
Osyndaı tvorchestvolyq tabysqa toly ómiriniń jańa belesine kóterilip kele jatqan ustaz-ǵalym kútpegen jerden ómirden ozdy. Ómiriniń sońǵy jyldaryda ol keńes berip otyrǵan 4 doktoranty jáne jetekshilik etetin 2 aspıranty boldy. Olar ustazdarynyń isin ári qaraı jalǵastyrdy. İzdenýshiler Ia. Trofımov jáne A.Kopelıovıch, N.Fokına, O.Pýzanov sıaqty doktoranttary jetekshileriniń basshylyǵymen ǵylymı monografıalyq eńbekterin shyǵardy. Joǵarǵy bilikti mamandar daıarlaý barysynda belgili ǵalym fılosofıa ǵylymdarynyń doktory, profesor Qazaqstan Áleýmettik Ǵylymdar Akademıasynyń akademıgi Qatyrshat Shúlembaevtyń eńbegi óte joǵary. Ol az ǵana ǵumyr keshsede óziniń ǵylymı mektebin qalyptastyryp úlgerdi dep aıtsa bolady. Sebebi táýelsizdik oǵan úlken múmkindikter syılaǵan edi.
Halqy men eli úshin talmaı jasaǵan qyzmeti ásirese Abaı atyndaǵy Ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtettegi ustazdar daıarlaý salasyndaǵy qajyrly eńbegi Qatyrshat Shapaǵatulyn umytýǵa bolmaıtyn ustaz retinde este saqtary sózsiz. Jyl saıynǵy ótkiziletin «Q.Sh.Shúlembaev oqýlary» onyń kýási desek bolady. Sol basqosýda shákirtteri men áriptesteri Qatyrshat Shapaǵatulynyń basty adamgershilik qasıeti men qatar ǵylymı-shyǵarmashylyq eńbekterin taldap, ózin saǵyna eske alady. Olar Q.Sh. Shúlembaev egerde tiri bolǵanda onyń shyǵatyn asýlarynyń bıik ári shyǵarmashylyq jolynda úlken tabystarǵa jetetinine senimderi mol. Shyndyǵyndada ol solaı bolar edi.
J.Q. Sımtıkov, saıası ǵylymdarynyń doktory, Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıteti, «Saıasattaný jáne áleýmettik-fılosofıalyq pánder» kafedrasynyń meńgerýshisi
