Dintaný ǵylymynyń dińgegi
Abai atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogikalyq ýniversitetten bilim alyp, ǵumyryn osy jerdiń órkendeýine arnaǵan, jalpy ulttyq filosofiianyń damýyna aianbai úles qosyp, ǵylymda óz jolyn qalyptastyryp, jeke akademiialyq mektep asha bilgen qazaq balasyna tán darhan minezdi ǵalym filosofiia ǵylymdarynyń doktory, professor Qatyrshat Shapaǵatuly Shúlembaev kózi tiri bolsa 85 ke kelgen bolar edi.
Ol 1937 jyly 5 naýryzda Pavlodar oblysy Baianaýyl aýdanynda ustazdar januiasynda dúniege kelgen. Ǵalymnyń shyqqan tegine kóńil aýdarar bolsaq, Shúlembaevtar áýletiniń úsh býyny bala oqytý isimen, iaǵni ustazdyqpen shuǵyldanǵan eken. Jastarǵa bilim berý baǵytyndaǵy jemisti eńbekteri úshin óz aýyldastarynyń ortasynda bedeldi, eldiń rizashylyǵyna bólenip júrgen jandar bolǵan. Qazaq aýylyndaǵy muǵalimge, oqytýshyǵa degen qurmet osyndai atadan balaǵa miras bolǵan ustazdar áýletiniń eńbekteriniń arqasynda qalyptasýda.
Sonymen qatar, onyń ósken ortasy balalyq shaǵynan Qatyrshat Shapaǵatulyna ziialylyq pen danalyqty, adamgershilik pen bilimge qushtarlyqty úiretti. Ol oǵan áser etpei qoimady. Sol sebepten de ol erte kezden-aq halyqtyń aýyz ádebietine, ańyzdar men qissalarǵa qumar bolyp ósti. Nátijesinde ony filosofiialyq ǵylymǵa qarai beiimdedi.
Óziniń týyp ósken januiasy men ómirge aralasa bastaǵan kezdegi qoǵamdyq qatynastar jáne álemge aty shyqqan Baianaýyldyń ásem tabiǵaty Qatyrshat Shapaǵatulyna adamgershilik jáne qorshaǵan ortadaǵy ásemdik pen kórkemdikterdi túsiný máselelerin qoiyp alǵyr perzentti adaldyqqa tárbieledi. Kóńili árdaiym aqiqatqa tez jetsem, qubylystardyń tereń mánin tapsam degen qushtarlyq alǵashynda aýyz ádebietine jetelep, ony filosofiianyń úlken soqpaǵyna qarai siltedi.
Mektepte oqyǵan kezeńi aýyrtpalyqty soǵys jyldaryna tap kelse de Qatyrshat Shapaǵatuly bilimge degen qushtarlyq pen ónerge degen daryndylyqty kórsete bildi. Sol kezdiń ózinde-aq dombyra úirenip, án saldy, mekteptegi kórkemonerpazdar úiirmesin basqaryp, ártúrli soǵys jaily, sol kezdegi ómir jaily spektaklder qoidy, Osy kezderde erte paida bolǵan talanttyń nyshandary belgili bola bastaǵan, onyń kýási dep sol kezdegi respýblikalyq «Qazaqstan pioneri» gazetindegi shyqqan óleń joldaryn aitýǵa bolady, sonymen qatar Qatyrshattyń «Pioner» jýrnalyna jibergen tyrnaqaldy shyǵarmalaryna jazǵan halyq jazýshysy Muzafar Álimbaevtyń retsenziialary ǵalymnyń jeke arhivinde áli kúnge deiin saqtaýly eken.
Adam boiyndaǵy tabiǵi daryn jas kezinde-aq belgili bolady ǵoi. Aýyldaǵy jetijyldyq mektepti bitirgennen keiin, ónerge, mýzykaǵa umtylý Qatyrshat Shapaǵatulyn Pavlodar mýzykalyq mektebine túsýge jeteledi, emtihan qabyldaǵan ustazdardyń aitýyna qaraǵanda bul qadamynda da úlken tabystarǵa jete bastaǵan. Degenmen Qatyrshat Shapaǵatulyn atadan balaǵa jalǵasqan ata kásibine degen qushtarlyq Pavlodar pedagogikalyq ýchilishesiniń stýdenti bolýyna sebep boldy.
Aty atalǵan ýchilisheni úzdik bitirgen ol ustazdyq bilimin odan áride tereńdetý úshin 1955 jyldyń jazynda arman qýyp Almatyǵa keldi. Qujattaryn qazaq joǵarǵy oqýynyń qara shańyraǵy Abai atyndaǵy Qazaq Pedagogikalyq Institýtynyń tarih-filologiia fakýltetine tapsyrady. Qatyrshat Shapaǵatulyn halyqtyq mýzyka, kórkemóner, ásirese aýyz ádebieti jáne sol salalardaǵy alǵashqy zertteýler men shyǵarmalardy tereń igerýge oqýda úzdik bolýǵa yqpal etti. Onyń belsendiligi qoǵamdyq ómirge aralasýy, jeke tulǵalyq qasetterin elge keńinen tanytty. Qatyrshat institýt qabyrǵasynda júrip-aq alǵyrlyǵymen, izdengishtigimen kózge tústi. Onyń stýdenttik ómiri institýt tirshiligimen aralasyp jatty. Joǵary oqý ornyndaǵy komsomol komiteti hatshysynyń orynbasary qyzmetin qosa atqardy. Óz dostarymen únemi pikir alysyp, stýdentterdiń óz ýaqytyn tiimdi paidalanýdyń joldaryn izdep, ony kópshilik talqylaýyna usynyp, zamandastaryna úlgi bola bildi.
Ejelgi Gretsiianyń oishyly Platonnyń «keibir oqýshylaryma qamshy kerek bolsa, Aristotelge aýyzdyq kerek edi» - degenindei aýyldyq jerdegi januia mektebinde ábden shyńdalǵan oqýshy, odan stýdent, ári aspirant bolǵan Qatyrshat Shapaǵatulynyń ustazdary da osyndai pikirde boldy. Ol týraly onyń zamandastary jii aitatyn.
Institýtta oqyǵan jyldary Qatyrshat Shúlembaevtyń ziialy azamat retinde qalyptasýyna zor áserin tigizgen ustazy - sol kezdegi KazPI-diń rektory, qazaq halqynyń birtýar azamaty, Keńester Odaǵynyń Batyry Málik Ǵabdýllin boldy. Sol kezderi rektordyń stýdentter jatahanasyna kelip shahmat oinap, stýdenttermen birge tabaqtas bolyp otyryp shákirtterine aitqan dáristeri men aqyl-keńesteri ózine óte úlken áser etkenin Qatyrshat Shapaǵatuly ózinen keiingi shákirtterine jii-jii aityp júrdi.
Abai atyndaǵy Qazaq pedagogikalyq institýtynyń tarih-filologiia fakýltetin támamdaǵan soń 1959-60 jyldary – Abai atyndaǵy Qazaq pedagogikalyq institýtynyń orys jáne shetel ádebieti kafedrasynyń oqytýshysy qyzmetinen ustazdyq jolyn bastaidy. 1959 jyly oqý ornyn úzdik bitirgen uiymdastyrý qabileti zor jigit, Almaty qalasyndaǵy Frýnze (qazirgi Medeý) aýdandyq komsomol komitetiniń birinshi hatshysy bolyp sailanady. Ol endi óz ómirinde úlken betburys bolǵanyn, komsomol turmysyna basshylyq etýdiń ońai sharýa emes ekenin biledi. Ártúrli adamdarmen aralasyp, tildesý, olardyń jan-syryna úńilip, muń-muqtajyn tyndap, odan qortyndy shyǵarý Qatyrshat Shapaǵatulynyń ómirge degen jańa kózqarastaryn qalyptastyrdy. Ómiriniń bir belesi retinde Qatyrshat Shapaǵatuly ol jumysty da abyroily atqarady. Sodan keiin 1961-64 jyldary Qazaqstandaǵy Ortalyq memlekettik murajaidyń ǵylymi qyzmetkeri bolyp jumys jasady. Bul qyzmette ol óziniń janynyń tarihqa, ǵylymi zertteýge jaqyn ekenin sezedi. Buryn uǵynsa da mán bermeitin keibir jáitterdi kóńilge túiip, sarapqa salady. Áli de bolsa tereń zerttelmegen, qupiiaǵa toly adamnyń rýhani dúniesin bilýge degen qushtarlyq Qatyrshatty ǵylym jolyna qarai jeteledi.
Týǵanynan zerek jan óz bilimin endi ǵylymmen jalǵastyrýdy kózdep ózi joǵary bilim alǵan oqý ornynda 1964-67 jyldary aspirantýrada oqyp ony támamdaidy. Bul ýaqyt jeke tulǵanyń qalyptasýyna erekshe yqpal etetin almaǵaiyp kezeń edi. Bir jaǵynan Keńestik ideologiianyń qyspaǵy, ekinshi jaǵynan birneshe tildi jetik meńgergen, ári qazaqtyń salt-dástúrinen taimaǵan jan úshin úlken evoliýtsiialyq qyspaqqa tóze otyryp, ózin qalyptastyra aldy deýge bolady. Ol Keńestik aqparattyq maidanynyń aldyńǵy shebinde júrýge tap boldy. Memleket degen alyp apparattyń meńzep kórsetken ideologiiasy sheńberinde jumys jasai otyryp, ǵylymi jetistikterge qol jetkizdi. Ol kezdegi ǵylymnyń negizine ainalǵan ateizm máselesine den qoiady. Ol ony qazaq halqynyń ómir saltymen dini senim-nanymdarymen jáne ateistik tárbiemen bailanystyrap zertteidi jáne ǵylymi ateizm ideiasy kommýnizmniń onyń quramdas bóligi retinde oǵan shyn júrekten sengen edi.
Qatyrshat Shapaǵatuly Shúlembaevtyń azamat jáne ǵalym bolyp qalyptasýy ótken ǵasyrdyń 70-shi jyldaryna sáikes keldi. Osydan bastap ómiriniń sońyna deiin osy ýniversitette qyzmet jasady. 1970 jyly filosofiiadan Qazaqstandaǵy din tanýdyń paida bolýy jáne onyń damý joldary «Qazaqstandaǵy islam dini» atty kandidattyq dissertatsiia jazyp, ony sátti qorǵap shyqty. Túrli ǵalymdar izdenýshiniń eńbegi dintanýǵa qosylǵan zor jańalyq dep tabylyp, onyń bul eńbegi ǵylymǵa qosqan eleýli úlesi retinde baǵalandy.
Qatyrshat Shapaǵatuly jiyrma jyldan astam Qazaq pedagogikalyq institýtynyń filosofiia kafedrasyn basqardy, birneshe jyl tarih fakýltetiniń dekany boldy. Sondai-aq, institýttyń partkom sekretarynyń orynbasary qyzmetin qosa atqardy. Osymen toqtalyp qoimai Qatyrshat Respýblikalyq «Bilim» qoǵamynyń belsendi lektorlarynyń biri bolyp sanaldy. Qatyrshat Shúlembaev ótkizgen árbir lektsiia kóńilge qonymdylyǵymen, ómirge janasymdylyǵymen stýdentterdiń júregine jaqsy uialaidy. Osy eńbeginiń baǵasy retinde «Bilim» qoǵamy «Belsendi qyzmeti úshin» úzdik belgimen nagardtalsa, oqytýshylyq eńbegi elenip Qazaqstan Respýblikasynyń halyq-aǵartý ministrligi «Ybyrai Altynsarin» medalimen marapattady.
1985 jyly ol áleýmettik ǵylymdar akademiiasynda doktorlyq dissertatsiiany sátti qorǵap, filosofiia ǵylymdarynyń doktory dárejesin aldy. Sol kezde Resei jáne basqa respýblikalardyń ǵalymdary Qazaqstan filosofynyń zertteýlerin joǵary baǵalady. Bul kezeńde Qatyrshat Shapaǵatuly naǵyz ǵalym bolyp qalyptasyp úlgerdi de endi ol ustazdyqpen qatar ǵylymi tvorchestvomen ainalysýǵa bet burǵan edi. Ol sabaq bere júrip ǵylymmen tereń ainalysyp, aspiranttardyń ǵylymi zertteýlerine óz qolǵabysyn tigizdi.
Qatyrshat Shapaǵatulynyń ǵylymi jáne pedagogikalyq qyzmetindegi mańyzdy kezeń onyń 1975 jyly orys tilinde jaryq kórgen «Magi, bogi i deistvitelnost» monografiiasy boldy. Onyń qalamy ushtalyp, ǵylymi maqalalar men qatar islam dini boiynsha monografiialar jazady. Árine, sol kezdiń suranysyna sáikes jaýap beretin zertteý jumysynyń ózinde týǵan halqynyń salt-dástúrin óte tereń biletindigi kórinip turdy. Sonyń túitkildi máselelerine erekshe kóńil bólip ǵylymi taldaýlar jasady. Din máselesine kelgende: «Dinniń tamyry, ony qorektendiretin kózder adam ómirinde izdelýi kerek»- dese, al qazaq halqynyń basty ereksheligin: «Qazaqtardyń kóshpeli ómir-salty surapyl tabiǵatpen, únemi sheksiz muqtajdyqpen jáne taipa aralyq kúreste jazbasha ádebiettiń paida bolýyna yqpal etpedi, biraq sulýlyq, ádemilik, erkin jáne gúldengen ómir týraly óz armandaryn qazaqtar kóptegen aýyzsha shyǵarmashylyqtarynda eskertkish etip qaldyrdy»- dep kórsetti. Q.Sh. Shúlembaev klassikalyq filosofiialyq murany uǵyný problemasyn ǵylymi bilim berýdiń negizgi mindeti retinde, al filosofiiany ótken men qazirgi zamannyń dialogy úshin keń jol ashatyn pán retinde qarastyrdy.
«Traditsii i obychai, – pisal Q.Shýlembaev, – iavliaiýtsia zerkalom obraza jizni liýdei…» [7]. I dalee: «Obychai po soderjaniiý razdeliaiýtsia na iskonno narodnye i religioznye… Religioznye obychai poiavliaiýtsia istoricheski pozje…» [8]. I eto – ochen vajnoe zamechanie, tak kak, po moemý glýbokomý ýbejdeniiý, liýboe gosýdarstvo i liýboe obshestvo v tselom v dannom voprose doljny opiratsia na natsionalno-religioznye traditsii, nezavisimo ot togo, iavliaetsia gosýdarstvo svetskim ili net, ibo prakticheski vse religii (esli, konechno, eto religii, a ne kakie-to psevdoreligioznye formirovaniia, v kotoryh sotsialnoe i kýltýrnoe povedenie vyhodit za ramki obshepriniatyh norm) delaiýt ýpor na slojivshiesia ý nih tserkovnye traditsii, pri etom ýchityvaiýt i natsionalnye obychai.
Ol óziniń «Obraz jizni. Religiia. Ateizm» atty zertteýinde: «Salt-dástúrler, – dep jazdy Q.Shúlembaev, - adamdardyń ómir saltynyń ainasy bolyp tabylady...» Budan ári: mazmuny boiynsha ádet-ǵuryptar bastapqy halyqtyq jáne dini bolyp bólinedi... dini ádet-ǵuryptar tarihi túrde keiinirek paida bolady...». Bul óte mańyzdy eskertý, óitkeni meniń tereń senimim boiynsha, kez-kelgen memleket jáne kez-kelgen qoǵam, bul máselede, memleket zaiyrly ma, joq pa, ulttyq-dini dástúrlerge súienýi kerek, óitkeni barlyq derlik dinder (eger, árine, bul dinder emes Áleýmettik jáne mádeni minez-qulyq jalpy qabyldanǵan normalardan asatyn jalǵan dini qurylymdar) ulttyq ádet-ǵuryptardy eskere otyryp, olarda qalyptasqan shirkeý dástúrlerine basa nazar aýdarady.
1975-80 jyldary –tarih fakýltetiniń dekany bolyp qyzmet atqardy. Ol týraly onyń shákirtteri sol kezderdi saǵyna eske alady. Búginde tarih ǵylymynyń doktory, professor B.Berlibaev: Qatyrshat Shapaǵatulynyń adami qasietterin «naǵyz demokrat ekenin, qazaqtyń án-kúiimen, ónerimen bite qainasqan salt-dástúrdi jaqsy biletin naǵyz qazaqshyl tulǵa ekenin, stýdentterge úlken ákelik meiirim, qamqorshy ekenin» aitady.
1972-98 jyldary – filosofiia kafedrasynyń meńgerýshisi bolyp jemisti qyzmet atqardy. Qatyrshat Shúlembaevtyń basshylyǵymen Abai atyndaǵy QazPI filosofiia kafedrasy irgeli ǵylymi-zertteý ortalyǵyna ainaldy. Sol jyldary Qazaqstanda Orta Aziia aýmaǵynda ózindik orny bar úlken filosofiialyq mektep paida boldy. Ol respýblikadaǵy dintaný ǵylymi mektebiniń negizin qalaýshy boldy. Eger búkil álemdi dúr silkindirgen dini qaita órleý dáýirin eske alsaq, Katyrshat Shapaǵatulynyń ǵylymi shyǵarmashylyǵyna degen suranys bizge túsinikti bolady. Onyń qanshalyqty názik, ótkir, ózekti máselelermen ainalysqany belgili bolady. Shákirt tárbielep óziniń jeke mektebin qalyptastyrý baǵytyndaǵy eńbegi de jemissiz emes. Qatyrshat Shúlembaev 20-astam ǵylym kandidattaryn, 2 ǵylym doktoryn daiyndady. Olar Qazaqstan Respýblikasynyń ár oblystarynda jemisti eńbek etip, ustaz ósietin ári qarai jalǵastyrýda. Ǵylymi mekteptiń negizgi baǵyttaryn anyqtaýda professor Q.Sh.Shúlembaev mańyzdy ról atqardy. Bul mektep úlken dintanýshy ǵalymdar, professorlar A.F.Okýlov, D.M.Ýgrinovich, V.I.Garadja, A.Gordienko siiaqty mamandar men ǵylymi-pikir talastyń jáne dostyq keńesterdiń barysynda Qazaqstan Respýblikasynyń áleýmettik, rýhani-mádeni damýynyń ózindik erekshelikterin paidalana otyryp júzege asty. Respýblikadaǵy bul mekteptiń búgingi tańdaǵy belgili ókilderi retinde ǵylym doktorlary Ǵ. Esim, qazir akademik, professor A.V. Nikiforov, qandai da bir jolmen, onyń stýdentteri jáne izbasarlary A. I. Artemev, K. K. Begalinova, N. L. Seitahmetova, N.G. Aiýpov, Ia. F. Trofimov jáne basqalardy atap ótýge bolady. Onyń zertteýleri men eńbekterinde qazaq halqynyń rýhani-mádeni erekshelikteri, olardyń ýaqyt boiynsha damýy, senim erekshelikteri keńinen, jan-jaqty kórinis tapty. Al rýhtarǵa degen senim (arýaq) jáne Qudai aldynda taǵzym olarǵa buryn zerttelmegen baǵyttardyń kómegimen ǵylymi turǵydan túsindirildi. Bul jyldary Q.Sh. Shúlembaevpen shyǵarylǵan dintaný máselesi boiynsha oqýlyqtar respýblikanyń gýmanitarlyq bilim berý júiesi úshin úlken teoriialyq jáne ádistemelik mańyzǵa ie boldy.
Táýelsizdik eldegi kózi ashyq, kókiregi oiaý azamattarǵa tyń ideialar men ulttyń bolashaǵy úshin qyzmet jasaýǵa múmkindik syilady. Osyǵan orai táýelsizdiktiń alǵashqy jyldary basqaplar men qatar Qadyrshat Shapaǵatuly úshin úlken evoliýtsiialyq kózqaras alyp keldi. Ol óziniń burynǵy tvorchestvolyq baǵytyn ózgertip, jańa zaman talabyna sai beiimdele aldy.
Ateistik dúnietanymdaǵy daǵdarystyq qubylysqa qaramastan, sotsialistik qoǵam men kommýnistik ideologiianyń kúireýine bailanysty Qatyrshat Shapaǵatuly dintanýdyń damý perspektivalaryn kórdi. Ol, atap aitqanda, jastardyń álemdik dinder men dintaný tarihyn onyń dúnietanymdyq baǵyty úshin zertteýdiń mańyzdylyǵy men qajettiligin dáleldedi. Sebebi ártúrli dinderdi ustanatyn nemese olarǵa bei-jai qaramaityn ártúrli halyqtar arasyndaǵy beibitshilik pen kelisimdi saqtaý mańyzdy bolatyn kóp ultty jáne kóp konfessiialy memlekette ómir súrip jatqanymyzdy nazarynan shyǵarmady.
Ol kommýnistik pariianyń qatarynan óz erkimen ketti. Ol óz tvorchestvosynda qazaq dalasynan shyqqan jáne musylman áleminde óz oryny bar tarihi ǵulama tulǵalardy zertteýge úlken kóńil bóldi. Onyń bastamasymen «Ál-Farabi ýaqyt dialogynda», «Ulyqbek: tarih jáne qazirgi zaman» - atty iri halyqaralyq ǵylymi-praktikalyq konferentsiialardy uiymdastyryp sonyń basy qasynda boldy. Q.Sh. Shúlembaevtyń tóraǵalyǵymen ótken «Qazaqstannyń ornyqty damýy»- halyqaralyq konferentsiiasy respýblikanyń ǵylymi jáne qoǵamdyq ómirindegi mańyzdy oqiǵaǵa ainaldy.
Qatyrshat Shapaǵatuly Shúlembaev qoǵamdyq jumystardy uiymdastyrýda erekshe qabilettiligin kórsete bildi. Qatyrshat Shapaǵatulynyń qoǵamnyń bolashaǵyn boljaý baǵytyndaǵy úlken jemisiniń kórsetkishteriniń biri ózi qalyptastyryp, negizin qalaǵan Qazaqstan Áleýmettik Ǵylymdar Akademiiasy. Naryqtyq qatynastardyń qalyptasyp kele jatqan kezinde, ǵylymi zertteýlerge memleketten qarjy bólýdiń jyldan-jylǵa kemip kele jatqanyn aldyn-ala boljaǵan ol ózin-ózi qarjylandyratyn Akademiianyń negizin qalady. Bul Akademiianyń ómirsheńdigi az ǵana ýaqyt ótse de, qoǵamda alyp otyrǵan ornymen, ótkizip jatqan birneshe Halyqaralyq Ǵylymi-tájirbielik konferentsiialarynda Respýblikamyzdyń ziialy qaýymynyń kópshiligi qatynasyp ózderiniń oilaryn ortaǵa salyp, kóptegen saiasi áleýmettik máselelerdiń búgini men erteńin jalpy bolashaǵyn topshylaǵan eńbekteri kýá bola aldy.
Professor Q.Sh. Shúlembaev shyǵarmashylyǵyndaǵy mańyzdy máselelerdiń biri –ýniversitettik bilim berýdegi filosofiianyń máni men mańyzy týraly, filosofiiany jáne áleýmettik-gýmanitarlyq pánderdi oqytýdyń sapasy týraly másele boldy. Q.Sh. Shúlembaev oqytýdaǵy sapaly kontentti jaqsartý týraly ǵana emes, bilim berýdi halyqaralyq joǵary standarttaýdyń qajettiligi týraly suraq qoia otyryp, oilaýdyń logikalyq mádenieti konteksinde júzege asyrylatyn filosofiiany oqytý úshin ádisnamalyq tásilderdi ázirledi. Osyǵan bailanysty ol órkenietti álemdik protsesti, kóp mádenietti ártúrlilikti, kóp ortalyqty, pliýralizmdi eskere otyryp, áleýmettik-gýmanitarlyq pánderdi oqytýda irgeli reformalardy qajet dep sanady. Bilim berý protsesi júzege asyrylǵan semantikalyq qurylymdardyń tanymdyq sátsizdigi jańa tásilderdi, tujyrymdamalardy, tipti gýmanitaristikadaǵy irgeli kózqarastardy qaita qaraýdy qajet etti. Batys Ǵylymi-bilim berý protsesteriniń marginaldylyǵy men artta qalýyn boldyrmaý úshin álemdik bilim berý diskýrsyna integratsiia qajet, biraq óziniń mádeni-bilim berý biregeiligi men mádeni egemendigin saqtaý úshin óziniń mádeni dástúrin saqtaý kerek dep sanady. «Dástúr men innovatsiianyń organikalyq tepe-teńdigine qalai qol jetkizýge bolady?» - degenge ol bul máseleni asa mańyzdy másele dep sanady. Al onyń sheshimin qazirgi ǵylymi protsesterdi damytýdyń jańa úrdisterin anyqtaýda jáne olardy bizdiń bilim berý-ǵylymi tájiribemizde qoldanýdan kórdi. Tek osylai ǵana jahandyq keńistiktegi filosofiialyq baǵyttarmen dialog jaǵdaiynda qazaqstandyq filosofiialyq diskýrsty júzege asyrýǵa bolady- dep eseptedi. Bilim jáne aqparat – olardyń ózara tolyqtyrylýy – professor K.Sh. Shýlembaevtyń shyǵarmashylyq qyzmetinde óz negizdemesin alǵan taǵy da bir óte mańyzdy másele.
Ýniversitettiń damýyna táýelsizdiktiń tańsárisinde ýniversitet pen mektep arasyn bailanystyrýǵa atsalysqan Q.Sh. Shúlembaev basqaryp otyrǵan kafedranyń janynan ashylǵan litseidiń alǵan orny erekshe. Ony kadrlarmen qamtamasyz etýde jáne qalyptastyrýǵa úlken eńbek etti. Onda 35 professor, 75 dotsent jumys istedi.
Qatyrshat Shapaǵatuly birneshe jyl doktorlyq dissertatsiialyq keńestiń tóraǵasy boldy. Sonymen qatar, bilim berý júiesine arnalǵan mańyzdy úzdiksiz bilim berý jobasyn engizý boiynsha eksperimentti basqardy. Óziniń shyǵarmashylyq qalamynan shyqqan 3 jeke monografiiasy men joǵarǵy mektep stýdentterine arnalǵan 2 oqýlyǵy jáne 150-den astam ǵylymi kitapshalary men maqalalary Qatyrshat Shapaǵatulyn jańa tabystarǵa jeteledi.
Osyndai tvorchestvolyq tabysqa toly ómiriniń jańa belesine kóterilip kele jatqan ustaz-ǵalym kútpegen jerden ómirden ozdy. Ómiriniń sońǵy jyldaryda ol keńes berip otyrǵan 4 doktoranty jáne jetekshilik etetin 2 aspiranty boldy. Olar ustazdarynyń isin ári qarai jalǵastyrdy. Izdenýshiler Ia. Trofimov jáne A.Kopeliovich, N.Fokina, O.Pýzanov siiaqty doktoranttary jetekshileriniń basshylyǵymen ǵylymi monografiialyq eńbekterin shyǵardy. Joǵarǵy bilikti mamandar daiarlaý barysynda belgili ǵalym filosofiia ǵylymdarynyń doktory, professor Qazaqstan Áleýmettik Ǵylymdar Akademiiasynyń akademigi Qatyrshat Shúlembaevtyń eńbegi óte joǵary. Ol az ǵana ǵumyr keshsede óziniń ǵylymi mektebin qalyptastyryp úlgerdi dep aitsa bolady. Sebebi táýelsizdik oǵan úlken múmkindikter syilaǵan edi.
Halqy men eli úshin talmai jasaǵan qyzmeti ásirese Abai atyndaǵy Ulttyq pedagogikalyq ýniversitettegi ustazdar daiarlaý salasyndaǵy qajyrly eńbegi Qatyrshat Shapaǵatulyn umytýǵa bolmaityn ustaz retinde este saqtary sózsiz. Jyl saiynǵy ótkiziletin «Q.Sh.Shúlembaev oqýlary» onyń kýási desek bolady. Sol basqosýda shákirtteri men áriptesteri Qatyrshat Shapaǵatulynyń basty adamgershilik qasieti men qatar ǵylymi-shyǵarmashylyq eńbekterin taldap, ózin saǵyna eske alady. Olar Q.Sh. Shúlembaev egerde tiri bolǵanda onyń shyǵatyn asýlarynyń biik ári shyǵarmashylyq jolynda úlken tabystarǵa jetetinine senimderi mol. Shyndyǵyndada ol solai bolar edi.
J.Q. Simtikov, saiasi ǵylymdarynyń doktory, Abai atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogikalyq ýniversiteti, «Saiasattaný jáne áleýmettik-filosofiialyq pánder» kafedrasynyń meńgerýshisi
