Biz ne deimiz?
«Osylardan (úndeýlerden) ne uqtyq?
Birinshiden, ol júieni tóńkermei tynbaitynyn ańǵartyp otyr. Buǵan birjolata bekingen. Tas túiin sailanǵan. Onyń stsenariii boiynsha saiasi kúrestiń sońy qazirgi júieniń kúireýimen aiaqtalýy tiis.
Ol ózin osy júieniń kózi tiri jalǵyz opponenti sanaidy, óitkeni. Ózine osyndai missiia júktelgen dep esepteidi.
Biraq bul úshin ol bilik basyna kelý kerek qoi?.. Dəl osy arada onyń dúnietanymy isi qazaqtyń memleketke, tilge, dilge qatysty ustanymymen úilese ma degen saýal týyndaidy. Úilese me, shynymen?
Joq. Ókinishke orai, joq. Úilespeidi. Onyń jazbalarynda qazaq týraly bir aýyz sóz joq. Bar bolǵan kúnniń ózinde keraǵar. Qazaqtyń múddesine qaishy. Qaishy bolmasa da, səikespeitin sətteri kóp.
Muhtar til bilmeidi. Memlekettik tilge qatysty kózqarasy túzý ekenine kúmənimiz bar. Kúni keshe latyn tiline qarsy shyqty. Qazaq tiline qatysty əleýmettik jelide jazylǵan jazbalarynyń birinde til úirengisi kelmeitinderdiń taptaýryn pikirin qaitalady.
Muhtarǵa til kerek emes, anyǵy. Sol siiaqty qazaq məselesi de Ábliazovty sońǵy kezekte mazalaýy múmkin. Ol qazaqtan sondai alys adam. Endeshe onyń bilikke kelýinen qazaqqa qandai paida bar?..».
Budan burynǵy Ábliazov týraly maqalamyzda («Qazaq Ábliazovty qoldai ma?» red.) osyndai pikir bildirgenimiz bar edi.
Sarym ne deidi?
Ábliazovtyń it terisin basyna qaptap, ashyq synap júrgen saiasattanýshynyń biri – Aidos Sarym
Muhtardyń kezekti úndeýin estigen Sarym qalys qalýdy qalamaǵan syńaily. Ol bylai depti:
«Ái, Muhtar?! 23-inde halyqqa taǵy da alańǵa shyǵyńdar dep úgittep jatqanǵa uqsaisyń. Barmaimyn buǵan, basqalarǵa da osyndai keńes beremin. Nege?
Munyń úsh sebebi bar.
Birinshiden
Ábliazov men úshin sózine júginetin, pikirin tyńdaityn abyroi-bedeli bar tulǵanyń sanatyna jatpaidy. Tulǵa da emes, tulǵa bolmaǵan da. Ózin oppozitsiia serkesi retinde kórsetkisi keledi. Ol eshqashan oppozitsiia kósemi bolmaǵan. Oppozitsiia onyń jekemenshigi emes, árbirden soń.
Talas týdyrmas aqiqat: Muhtar da qazirgi júieniń bir bólshegi. Qazirgi júieniń jemisi. Onyń ózi de qylmysker.
Qazirgi bilikti synamas buryn, aldymen óziniń bylyqtaryn ashyp aitsyn. Memleketti, eldi qalai tonaǵanyn kózqaraqty qaýym jaqsy biledi. Moiyndaý da erlik. Biraq, Muhtardyń boiynda mundai qabilet joq.
Ekinshiden
Ábliazovtyń úgit-nasihatynyń baǵyty pen baǵdary, maqsaty men mazmuny múlde unamaidy maǵan. Túsiniksiz. Túk máni joq popýlistik uran.
Qazir HHI ǵasyr. Al ol bolsa ne deidi? Tegin bilim, tegin meditsina, bailardyn bailyǵyn tartyp alý, tegin úlestirý týraly jalǵan urandardy jalaýlatyp júr. Kim senedi buǵan? Munyń oryndalaryna kim senedi?
Bir kezderi bolshevikter de dál osylai ýáde bergen. «Qoi ústine boztorǵai jumyrtqalaityn zaman ornatamyz» degen olar. Aqyr sońy ne boldy? Qanshama kúnásiz beibaq atyldy, soǵys, atys-shabys, ashtyqqa ulasty...
Kapitalist Ábliazov halyqty bolshevikterdiń uranymen aldamaq pa sonda? Ábliazov Qazaqstanda neobolshevizm qurmaq oiy bar ma, qalai?
Úshinshiden
Eń mańyzdysy bul. Muhtar qazirgi kúni halyqty 23 maýsymda alańǵa shyǵýǵa janyn salyp úgittep jatyr. Ózi it arqasy qiianda, jumsaq divanda jaiǵasyp otyr qudai biledi. Arandap qalmaiyq! Aldanyp qalmaiyq!
Bul kún politseiler men memlekettik qyzmetkerler kásibi merekesin toilaityn ýaqytpen tuspa-tus kelip tur. Demek, túsinikti. Muhtardyń maqsaty túsinikti. Eń aldymen arandatý. Ańqaý halyqty politseilerge aidap salý.
Onyń dál osy kúndi tańdaýy tegin emes sondyqtan da. Halyqty politsiiamen shaǵystyryp, artyn atysqa, qantógiske ulastyrý ǵana. Ózge muraty joq. Qurǵan jospary da soǵan sáikes keledi.
Abaqtyǵa qamalǵan, politsiiamen soqtyǵysqan kinásiz halyqtyń sany neǵurlym kóp bolǵan saiyn soǵurlym Muhtardyń jany kire túsedi.
Onyń buǵan eshbir moraldyq quqyǵy joq árbirden soń. Jerdiń túbindegi Parijde otyr aýzyna kelgendi kókip. Bilik pen halyqty itshe talastyryp qoiyp ózi syrttai baqylamaqshy. Bilikti qoishy, qarapaiym qazaq japa shegedi budan. Ainalyp kelgen azabyn qazaq tartady, Muhtar emes.
Erteń sol alańǵa shyqqandardyń arasynda bireýi jazataiym bolsa, onyń qunyn Muhtar moinyna ala ma? Ólse de almaidy. Iá, onyń sózine, onyń uranyna, onyń aktsiiasyna senetinder bar. Kóp bolýy da múmkin. Biraq olardy oilaityn Ábliazov joq. Ańǵal halyqtyń kóńil-kúiin utymdy paidalanyp qalǵysy keledi. Bar bolǵany sol.
Ainalyp kelgende, ózderińiz bilesizder. Eshkimniń jolyna bógeý, aýzyna qaqpaq qoia almaimyn. Biraq, meniń ustanym osy. Muhtardy qoldamaimyn. Ol uiymdastyrǵan aktsiiaǵa barmaimyn. Basqalarǵa da osyndai keńes beremin.
Ábliazovtyń aitqanyna aldanyp qańǵyǵan oqtyń qurbany bolǵym kelmeidi.
AL BILIK ShE?
Biliktiń is-qimyly múldem túsiniksiz. Áreket atymen joq, anyǵy. Qorǵaný bar. Qarsy pikir bildirý joq.
Ábliazovqa aqparattyq toitarys berýdiń ornyna internetti buǵattap tastap otyr. Muhtardy bulai jeńe almaisyń, bilik. Kerisinshe, ashyq saiasat ustan.
Muhtar seniń bylyǵyńdy áshkerelese, sen Muhtardyń bylyǵyn ait. Ol seni synady ma, seni ony syna. Pikirtalas uiymdastyr.
Mitingilerge tyiym salýdyń ornyna, miting týraly zańyńdy ózgert. Jumsart. Halqyńa qarai iil. Saiasi alańyńdy aiqara ash.
Áitpese utylasyń. Ońbai utylasyń. Halyqqa ishtegi býlyqqan ashý-yzasyn aqtaratyn alań kerek. Qazaqstannyń árbir qalasynda kez-kelgen adam kóterilip bilikke, jalpy qoǵamdaǵy jaǵdaiǵa qatysy oi-pikirin bildire alatyn Gaid-park aýadai qajet qazirgi ýaqytta.
Jalǵyz «Nur Otanmen» alysqa uzamaisyń. Básekege oryn ber. Bir emes, on partiia bolsyn parlamentte. Budan utpasań, utylmaisyń.
Iá, Sarym solai deidi.
Saiasattanýshy buǵan deiin de Ábliazovpen kúrestegi biliktiń qateligin betine basqan.
Ábliazov ta, bilik te ońyp turǵan joq
«Men úshin aidan anyq eki dúnie bar» degen bolatyn Sarym Feibsýktegi paraqshasynda.
«Alǵashqysy, Ábliazov ury. Saiasatty jamylyp, saiasi kúresti syltaýratyp aqtaǵysy keledi ózin. Ol úshin eldiń tankiniń tabanyna taptalǵany, qańǵyǵan oqtyń qurbany bolǵany nemese aiyppul tólep ábigerge túskeni tiimdi.
Ol eshkimge zańger jaldap bermeidi. Eshkimdi qutqarmaidy ol. Esesine Parijde otyryp eldiń esebinen jarnamasyn jasaidy.
Ekinshisi, Ábliazovtyń sózine senip, sońyna ergenderdi quryqtaý qatelik. Olar beibit mitingige shyqty. Bizdiń politseiler burynǵy ádetine basyp, álgilerdiń qolyna kisen saldy. Bul – aqymaqshylyq.
Kremldiń paradtary men mitingilerine keńpeiildik tanytqan bilik ulttyq, ishki máselege arnalǵan sherýge nelikten shekteý qoiýy tiis?
Bilik pen Ábliazovtyń arasyndaǵy teketires qoǵamdyq-saiasi ómirdegi ózdiginen bolatyn tabiǵi ózgeristerge kedergi keltirýde.
Anyǵy, bilik te, Ábliazov ta ońyp turǵan joq. Birinen biri ótedi bular. Aýrýy asqynǵan ekeýiniń de. Al qoǵam tańdaýdyń aldynda tur».
Daiyndaǵan, Dýman BYQAI
