Biz ne deımiz?
«Osylardan (úndeýlerden) ne uqtyq?
Birinshiden, ol júıeni tóńkermeı tynbaıtynyn ańǵartyp otyr. Buǵan birjolata bekingen. Tas túıin saılanǵan. Onyń senarıi boıynsha saıası kúrestiń sońy qazirgi júıeniń kúıreýimen aıaqtalýy tıis.
Ol ózin osy júıeniń kózi tiri jalǵyz oponenti sanaıdy, óıtkeni. Ózine osyndaı mısıa júktelgen dep esepteıdi.
Biraq bul úshin ol bılik basyna kelý kerek qoı?.. Dál osy arada onyń dúnıetanymy ısi qazaqtyń memleketke, tilge, dilge qatysty ustanymymen úılese ma degen saýal týyndaıdy. Úılese me, shynymen?
Joq. Ókinishke oraı, joq. Úılespeıdi. Onyń jazbalarynda qazaq týraly bir aýyz sóz joq. Bar bolǵan kúnniń ózinde keraǵar. Qazaqtyń múddesine qaıshy. Qaıshy bolmasa da, sáıkespeıtin sátteri kóp.
Muhtar til bilmeıdi. Memlekettik tilge qatysty kózqarasy túzý ekenine kúmánimiz bar. Kúni keshe latyn tiline qarsy shyqty. Qazaq tiline qatysty áleýmettik jelide jazylǵan jazbalarynyń birinde til úırengisi kelmeıtinderdiń taptaýryn pikirin qaıtalady.
Muhtarǵa til kerek emes, anyǵy. Sol sıaqty qazaq máselesi de Áblázovty sońǵy kezekte mazalaýy múmkin. Ol qazaqtan sondaı alys adam. Endeshe onyń bılikke kelýinen qazaqqa qandaı paıda bar?..».
Budan burynǵy Áblázov týraly maqalamyzda («Qazaq Áblázovty qoldaı ma?» red.) osyndaı pikir bildirgenimiz bar edi.
Sarym ne deıdi?
Áblázovtyń ıt terisin basyna qaptap, ashyq synap júrgen saıasattanýshynyń biri – Aıdos Sarym
Muhtardyń kezekti úndeýin estigen Sarym qalys qalýdy qalamaǵan syńaıly. Ol bylaı depti:
«Áı, Muhtar?! 23-inde halyqqa taǵy da alańǵa shyǵyńdar dep úgittep jatqanǵa uqsaısyń. Barmaımyn buǵan, basqalarǵa da osyndaı keńes beremin. Nege?
Munyń úsh sebebi bar.
Birinshiden
Áblázov men úshin sózine júginetin, pikirin tyńdaıtyn abyroı-bedeli bar tulǵanyń sanatyna jatpaıdy. Tulǵa da emes, tulǵa bolmaǵan da. Ózin opozısıa serkesi retinde kórsetkisi keledi. Ol eshqashan opozısıa kósemi bolmaǵan. Opozısıa onyń jekemenshigi emes, árbirden soń.
Talas týdyrmas aqıqat: Muhtar da qazirgi júıeniń bir bólshegi. Qazirgi júıeniń jemisi. Onyń ózi de qylmysker.
Qazirgi bılikti synamas buryn, aldymen óziniń bylyqtaryn ashyp aıtsyn. Memleketti, eldi qalaı tonaǵanyn kózqaraqty qaýym jaqsy biledi. Moıyndaý da erlik. Biraq, Muhtardyń boıynda mundaı qabilet joq.
Ekinshiden
Áblázovtyń úgit-nasıhatynyń baǵyty pen baǵdary, maqsaty men mazmuny múlde unamaıdy maǵan. Túsiniksiz. Túk máni joq popýlısik uran.
Qazir HHİ ǵasyr. Al ol bolsa ne deıdi? Tegin bilim, tegin medısına, baılardyn baılyǵyn tartyp alý, tegin úlestirý týraly jalǵan urandardy jalaýlatyp júr. Kim senedi buǵan? Munyń oryndalaryna kim senedi?
Bir kezderi bólshevıkter de dál osylaı ýáde bergen. «Qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaıtyn zaman ornatamyz» degen olar. Aqyr sońy ne boldy? Qanshama kúnásiz beıbaq atyldy, soǵys, atys-shabys, ashtyqqa ulasty...
Kapıtalıs Áblázov halyqty bólshevıkterdiń uranymen aldamaq pa sonda? Áblázov Qazaqstanda neobolshevızm qurmaq oıy bar ma, qalaı?
Úshinshiden
Eń mańyzdysy bul. Muhtar qazirgi kúni halyqty 23 maýsymda alańǵa shyǵýǵa janyn salyp úgittep jatyr. Ózi ıt arqasy qıanda, jumsaq dıvanda jaıǵasyp otyr qudaı biledi. Arandap qalmaıyq! Aldanyp qalmaıyq!
Bul kún polıseıler men memlekettik qyzmetkerler kásibı merekesin toılaıtyn ýaqytpen tuspa-tus kelip tur. Demek, túsinikti. Muhtardyń maqsaty túsinikti. Eń aldymen arandatý. Ańqaý halyqty polıseılerge aıdap salý.
Onyń dál osy kúndi tańdaýy tegin emes sondyqtan da. Halyqty polısıamen shaǵystyryp, artyn atysqa, qantógiske ulastyrý ǵana. Ózge muraty joq. Qurǵan jospary da soǵan sáıkes keledi.
Abaqtyǵa qamalǵan, polısıamen soqtyǵysqan kinásiz halyqtyń sany neǵurlym kóp bolǵan saıyn soǵurlym Muhtardyń jany kire túsedi.
Onyń buǵan eshbir moraldyq quqyǵy joq árbirden soń. Jerdiń túbindegi Parıjde otyr aýzyna kelgendi kókip. Bılik pen halyqty ıtshe talastyryp qoıyp ózi syrttaı baqylamaqshy. Bılikti qoıshy, qarapaıym qazaq japa shegedi budan. Aınalyp kelgen azabyn qazaq tartady, Muhtar emes.
Erteń sol alańǵa shyqqandardyń arasynda bireýi jazataıym bolsa, onyń qunyn Muhtar moınyna ala ma? Ólse de almaıdy. Iá, onyń sózine, onyń uranyna, onyń aksıasyna senetinder bar. Kóp bolýy da múmkin. Biraq olardy oılaıtyn Áblázov joq. Ańǵal halyqtyń kóńil-kúıin utymdy paıdalanyp qalǵysy keledi. Bar bolǵany sol.
Aınalyp kelgende, ózderińiz bilesizder. Eshkimniń jolyna bógeý, aýzyna qaqpaq qoıa almaımyn. Biraq, meniń ustanym osy. Muhtardy qoldamaımyn. Ol uıymdastyrǵan aksıaǵa barmaımyn. Basqalarǵa da osyndaı keńes beremin.
Áblázovtyń aıtqanyna aldanyp qańǵyǵan oqtyń qurbany bolǵym kelmeıdi.
AL BILİK SHE?
Bıliktiń is-qımyly múldem túsiniksiz. Áreket atymen joq, anyǵy. Qorǵaný bar. Qarsy pikir bildirý joq.
Áblázovqa aqparattyq toıtarys berýdiń ornyna ınternetti buǵattap tastap otyr. Muhtardy bulaı jeńe almaısyń, bılik. Kerisinshe, ashyq saıasat ustan.
Muhtar seniń bylyǵyńdy áshkerelese, sen Muhtardyń bylyǵyn aıt. Ol seni synady ma, seni ony syna. Pikirtalas uıymdastyr.
Mıtıńilerge tyıym salýdyń ornyna, mıtıń týraly zańyńdy ózgert. Jumsart. Halqyńa qaraı ıil. Saıası alańyńdy aıqara ash.
Áıtpese utylasyń. Ońbaı utylasyń. Halyqqa ishtegi býlyqqan ashý-yzasyn aqtaratyn alań kerek. Qazaqstannyń árbir qalasynda kez-kelgen adam kóterilip bılikke, jalpy qoǵamdaǵy jaǵdaıǵa qatysy oı-pikirin bildire alatyn Gaıd-park aýadaı qajet qazirgi ýaqytta.
Jalǵyz «Nur Otanmen» alysqa uzamaısyń. Básekege oryn ber. Bir emes, on partıa bolsyn parlamentte. Budan utpasań, utylmaısyń.
Iá, Sarym solaı deıdi.
Saıasattanýshy buǵan deıin de Áblázovpen kúrestegi bıliktiń qateligin betine basqan.
Áblázov ta, bılik te ońyp turǵan joq
«Men úshin aıdan anyq eki dúnıe bar» degen bolatyn Sarym Feıbsýktegi paraqshasynda.
«Alǵashqysy, Áblázov ury. Saıasatty jamylyp, saıası kúresti syltaýratyp aqtaǵysy keledi ózin. Ol úshin eldiń tankiniń tabanyna taptalǵany, qańǵyǵan oqtyń qurbany bolǵany nemese aıyppul tólep ábigerge túskeni tıimdi.
Ol eshkimge zańger jaldap bermeıdi. Eshkimdi qutqarmaıdy ol. Esesine Parıjde otyryp eldiń esebinen jarnamasyn jasaıdy.
Ekinshisi, Áblázovtyń sózine senip, sońyna ergenderdi quryqtaý qatelik. Olar beıbit mıtıńige shyqty. Bizdiń polıseıler burynǵy ádetine basyp, álgilerdiń qolyna kisen saldy. Bul – aqymaqshylyq.
Kremldiń paradtary men mıtıńilerine keńpeıildik tanytqan bılik ulttyq, ishki máselege arnalǵan sherýge nelikten shekteý qoıýy tıis?
Bılik pen Áblázovtyń arasyndaǵy teketires qoǵamdyq-saıası ómirdegi ózdiginen bolatyn tabıǵı ózgeristerge kedergi keltirýde.
Anyǵy, bılik te, Áblázov ta ońyp turǵan joq. Birinen biri ótedi bular. Aýrýy asqynǵan ekeýiniń de. Al qoǵam tańdaýdyń aldynda tur».
Daıyndaǵan, Dýman BYQAI
