– Áke, balalardyń paryzy eken, anamyzdyń ornyna ana bola alatyn bireý bolsa, eki jarty bir bútin degendeı... – Úlken uly, byltyr óz qojalyǵyn bólektep alyp, aýyldyń shetine taýyq qoradaı tam salyp ketkeni, úzildi-kesildi sóz bastady.
Sóıtken edi, qyzdarynyń úlkeni – anasynyń janazasyna bir kelip, sodan jylyna bir kelgen alys jaqqa uzatylǵan Aısalqyn kóz jasy mólt etip tysqa júgirip shyǵyp ketti.
Kishi qyzy – áli kóp nárseniń parqyna bara bermeıtin kenjesi de, úlken aǵasyna jep jiberetindeı ala kózimen ata qarady.
– Balasy jesir qalǵan ákesine úsh qaıtara aıtý kerek eken, úsh joly aıttym! – Úlkeni mińgirlep zorǵa ún qatty.
Ákeleri úndemedi. Úndegende ne deıdi? Balalar eseıip árqaısysy óz jónine ketedi eken. Kolhozdyń jumysynan kelse – úıde jalǵyz, ermekteser adam joq, ystyq-ystyq shaı usynyp, uzaq túnde yshqyr bosatatyn áıel joq degendeı...
Balalarǵa osylaı aıtyńdar dep astyrtyn aýyzdaryna sóz salyp, buıryq berip syrtta ańdyp turǵan Berdiniń aǵasy úıge ury mysyqtaı jylp etip kirip keldi.
– Á-á, ákelerińniń jolyn ashtyńdar ma?! – Aǵasy baýyryna bir qarap, balalaryna bir qarap turyp qaldy.
Berdi osynyń bárin jasap júrgen osy aǵasy ekenin topshylap turǵan. Bolmasa balalardyń aqyly qaıdan jetsin.
– Áı, Berdi! Qatyn ólse, baıy qosa ólmeıdi! Al, bireýin al! – Aǵasy óziniń óktem minezinen taımady. Sóıtti de, abyrjyp turǵan Berdige yzasy kele: – Saǵan bozashy qatyn tımese, basqa qatyn ólip keteıin tımeıdi! – dedi.
Sol eken, áńgime de sap tıyldy. Berdiniń ábden zyǵyrdany qaınady: birese jalǵyz qaldyryp tastap ketken marqum qatynyna ishten renjip til tıgizse, birese balalaryn aıady, olardyń ózine uqsap jaltaq ári kóńilshek bolyp qalǵanyna qynjyldy, birese ákesin basqa qatynǵa qımaǵan qyzdaryn túsinip te, túsine almaı da turdy. Bárinen de aǵasynyń bozashy qatyndy aıtqany namysyna tıdi. Aýyldyń qaıyn eneleri kelinderi úılerin jınamasa boldy, «bozashynyń úıindeı qylmaı sypyrmaısyń ba» dep uryssa, dostary biri-birin «bozashynyń úıinen shyqtyń ba» dep kelemejdeıtin. Berdige aǵasy dál sol bozashyny aıtpaıdy ma, qanyn qaraıtyp...
Úlken balalary úıinen alystap, kishileri ǵana qalǵanda besin óte, Berdi úıinen shyqty. Ashýǵa býlyǵyp, bozashynyń úıi jaqqa barǵysy, onyń bozasynan mas bolǵansha toıyp ishkisi keldi.
Anaý appaq quzdardan eki taý jarysyp, birimen-biri tiresip, ortadaǵy darıany biri-birinen qyzǵanyp aýylǵa deıin kúzetip keledi de, aýyl basyna jetkende taýlar bitip, ózen sol jerden ekige bóline qalyp, qaıta qosylady. Dál sol aralshyqta eki dıirmen jáne jalǵyz tam tur. Ózenniń teriskeıinde – Aqjar aýyly, kúngeı jaǵynda – Kókjar aýyly. Dál osy araldy eki aýyl bólise almaı qalǵan ba, áıteýir árqaısysy óz dıirmenin quryp, sodan jalǵyz tam salyp qoıǵan eken, onyń túpki ıesi kim, kim salǵan, onymen eshkimniń de sharýasy joq, qashan kirgenimen de isi joq bozashy áıel qonystanyp alypty. Ne osy úıde týyp, sol úıde ósken be – onysynan da eshkimniń habary bolmaǵan. Aqjarlyqtar da, kókjarlyqtar da óz dıirmenderine minis attary barlar ózenniń taıaz jerinen ótip, attary joqtar taldyń bilekteı butaqtarynan ústi-ústine asata qoıylǵan solqyldaq kópirmen jaıaýlap ótip barady.
Eki dıirmendi bozashynyń jaman tamy bólip turady. Aýyl turǵyndarynyń aldy kúıgen kirpishten úı salyp, syrtyn sylap, qyzyl jabyńqyshpen tóbesin jaba bastasa, bul bozashynyń lashyǵy atamzamandaǵydaı – tas dýal, ústinen qamystary salbyrap shyǵyp tur, syqyrlaýyq esiginen adam sálem salǵan kelindeı bas ıip, sodan keıin kiredi.
Berdi de solaı kirdi. Aýzy-murnyna muryn jaratyndaı bir kúlimsi ıis urdy. Kirgennen-aq jerkenip, qarańǵy qoraǵa kirgendeı, otyrǵan adamdardy onsha ajyrata almady.
– Armysyzdar?! – degendeı boldy. Onyń «armysyzdaryna» eshkim de «bar bolyńyz», «kelińiz» demedi. Ondaıǵa bul jerdegiler úırenbegen. Bul úıge eshkim sálem-álik aıtyp kirmeıdi. «Boza qandaı», «Tary boza ma», «Júgeri boza ma», «Jańa súzilgeni bar ma», «Áı, boza, áı» dep qana kiredi.
Berdi esik aýzynan oryn taýyp, eski bóstekke eptep jambasyn basty.
Ábden maı sińgen kúpáıkeli eki adam jerdegi legenniń ústine bózdi qoıyp, bózdiń ústindegi pispekti basqa bireýi kelip jýan qoldarymen ary-beri bylǵap, boza súzip, súzgide qalǵan dopty bir shelekke sartyldatyp tastap, sodan súzilgen jas bozany oshaqqa asyp, ony tez-tez quıa bastady.
– Áı, saǵan tarydan ba, júgeriden be?! – Artynan bir qatynnyń dóreki daýysy barq etti.
Shynynda Berdi boza ishpeýshi edi. Tary bozany da, júgeri bozany da ajyrata almaıdy. Otyra berdi. Qarsy aldynda tórt pe, bes pe adam kóringendeı boldy.
Qap-qara bolǵan, árkim tisteı berip jıekteri kertilgen aǵash aıaqqa shúpildetip quıylǵan, kóbigi byjyp turǵan bozany sozdy bireý. Maıy da, kúıesi de aralasyp, óńi bilinbeı qalǵan uzyn kóılek kıgen, qoly jaryq-jaryq shoı qara qatyn oǵan shyny usynyp tur. Nege keldi?! Nege munda otyr?! Ornynan yrǵyp turyp shyǵyp ketse she? Joq! Otyrýy kerek! Aǵasyna kórsetedi áli?! Sol bozashy qatyndy kórsetedi! Sóıtip oılap otyryp bozany túbine deıin simirip tastady. Boza juqqan aýzy-basyn jeńimen súrtip, bosaǵan shynyny áıel jaqqa taǵy sozdy. Taǵy ishti. Taǵy...
«Eı, Zeınepke Kókek jetipti, Búrkitti tastap ketipti...» Berdiniń qulaǵyna osyndaı án be, sóz be, esitildi. Kózi qarańǵyǵa biraz úırenise túskende osylaı yńyldap jatqan kisini tanydy. Aýyldasy – Samat. Bul Samat soǵysqa ketkende ol jaqtan óldi dep qara qaǵaz kelip, áıeli Zeınep jyl ótpeı-aq kolhoz tóraǵasyna tıip ketken dep júrýshi edi jurt. Soǵystan mıynan zaqym alyp kelgen Samat osylaısha kez kelgen jerde túnep, dostaryna tıisip boza aldyryp ishýdi ádetke aınaldyrǵan. Sol Samat kózine jyly kórindi. Turyp baryp qolyndaǵy bozasyn Samatqa usyndy. Ol Berdini tanydy ma, tanymady ma, shynysyn bosatyp, úırengen ánin úırengen sarynǵa saldy: «Eı, Zeınepke Kókek jetipti, Búrkitti tastap ketipti...»
– Eı, Májnún, jyrlaı ǵoı! Jyrla! Tók, armandy tók! – Arǵy jaqtan ábden ábirjigen, kómirdeı qap-qara kisi Samatty qolpashtap qoıdy.
– Óziń tók! Óziń! Bol, eı tájik! Ándet! – Samat ta qarap qalmaı, oǵan dem berdi. Berdi olardyń aldyna boza ákeldirdi. – Seketbaıdan soq!
Álgi «tájik» degeni bozadan asyqpaı jutyp, tamaǵyn ózi aıtqandaı «maılap alyp», kózin shala jumyp, ishki aýdandardyń turǵyndaryna tán jumsaq sarynǵa salyp ánin aqyryn tóge bastady da, birtindep daýysy qatqyl shyǵa berdi:
Qaraıǵan saıdan ótersiń,
Qamshydaı boıyń kórsetip,
Qaqsatyp qaıda ketersiń?
Bozarǵan saıdan ótersiń,
Botadaı boıyń kórsetip,
Bozdatyp qaıda ketersiń?
– Ákeńe myń rahmet, tájik, ólme, ólseń qaıta kelme! – Bozashynyń úıindegiler bári ánge qulaq salyp qalǵan eken, ishinen bireýi osylaısha qıqýlap qaldy. Berdi kim aıǵaılap jatqanyn túsine almady. Bir ýaqytta bozashy ókirip shyǵa keldi:
– Esenbaıdyń eseginiń artqy sıraǵyndaı bolǵan óligińe otyraıyn, tur, syrtqa sıip kel! – Bozashy ýytty ýystaı kelgen eken, sol ekpinimen shaltaıaqtap jatqan bozaqordyń bireýin bas-kóz demeı tómpeshtep, onysy az bolǵandaı julqylap arqasyna lyp etkizip kóterdi de, esikten ary laqtyryp jiberdi.
Bul tájik degenniń ómirbaıany da qyzyq. Qarateginnen bul jaqqa dýal soǵýǵa kelgenderdiń biri edi. Qoly gúl qabyrǵashy. Qarateginnen menmin degen myqty jigitterdi tańdap kelip, olardy laıshy qylyp, ózi qabyrǵa qalaıdy. Bir laı qorshaýdyń qabyrǵasyn bir aınaldyryp soǵyp ketedi, sharshamaıdy. Qarategin Tájikstanǵa qaraǵandyqtan ǵana tájik demese, ózi qyrǵyzdyń qara teıit rýynan. Qudaı boıdy da, kúshti de, ónerdi de aıamaı bergen. Bara-bara bozashynikine kelip boza iship júrip, keıin bozasyna bir nárselerdi seýip iship júrip, bozashymen de jatyp qalyp júrip, aqjarlyqtar men kókjarlyqtar aıtqandaı, «Láıli Badaqshan» bolyp ketti de, Qarategindegi úıinde sırek boı kórsetip, aqyry ol jaqqa múldem barmaı qaldy. Endi, minekı, dýalynan ózi túse qalyp altynshy sazdy qabatqa laı tastap beretin kúsh te joq, aspandy tiregen boı da joq, bir kezderi jattap alǵan ánderin qaıtalap, árkimdi toryp júrip boza ishedi. Bozashy quıryqtan teýip qýyp shyqsa, dıirmenshinikine baryp jatady, qýyp shyqpasa, osynda jata qalady. Onyń atyn da eshkim bilmeıdi, suramaıdy da, «tájik» dep qoıady. Aıtpaqshy, bir joly sol «tájiktiń» azan aıtyp shaqyrǵan esimin bozashy qatyn suraǵan, ol aıtqan, atyn «Asýbek» dese kerek. Asýda týyldy ma, kim biledi, biraq yrysy joq. Bozashy muny estip ólgenshe kúlgeni bar, «Jaman ıttiń atyn Bóribasar qoıady» dep. Ózi she? Ózin bilmeı «Eshki qoıǵa syn taǵady, quıryǵyna qyl taǵady» bolyp otyr emes pe. «Sáti kelse kelinnen buryn qyz týady» demekshi, kimnen ekenin kim bilsin, eptep-septep, pák boıy jurt kózine áli ilinbegen kezi – on úshinde bala týyp, týǵanda da ul týyp, ony jetelep baǵyp, al muny kórgen aýyldyń «buqashyqtary» bir túnep, nemese kúndiz jata qalyp ketkeni bolmasa, «Balaly baıtal alma, balasy teber ishińe» degendeı, kelip-ketkenderdiń esh qaısysynyń onymen oshaq tútetýge qulyqtary bola qoıǵan joq. Bozashy sodan «Týsań – tuıaq, týmasań – uıat» dep ózin jubatýmen qala berdi. Balasy da keıin erjetip, sheshesinen namystanyp, kóz kórmes bir jerge tentirep ketip joǵaldy.
Bozashy bolsa kezi kelgende bıdaıdan, arpadan, sulydan ýyt óndirip, jarma jaryp, boza súzip, sodan bozasyna meńdýananyń tuqymyn az-azdap qosyp júrip, qystyń uzaq túnderinde eki aýyldyń bozaqorlarynyń ermegine aınaldy. Qatynyna renjigeni de, qatyny tórkinine ketkeni de, boza qýyp ishkeni de, dostasqandary da, jaǵalasyp jarasqandary da, qumarshylar da, ańnan oljaly qaıtqandary da, joly bolmaǵany da osynda bas suǵady. Keledi de, baqyryp-daýryǵyp, sóginip-qaǵynyp, tóbelesip-tistesip, ıt bolǵany – ıt bolady, qus bolǵany – qus bolady, tym asa ketip shý shyǵarǵandardy bozashy qatyn jelkesinen bir túıip, erkekshe sybap alyp, endigári aıaq baspaıtyndaı etip aıdap shyǵady.
Endi, mine, jańa kisi – byltyr qatyny óldi degen Berdi kelip otyr. Munysy da anaý sulap jatqandarǵa uqsap bir aıǵa jetpeı bozaqor atqa qonady da... Bozashy osylaı jap-jaqsy kelip, óz úıinen oryn tapqandardyń myńyn dese ótirik bolar, júzdeıin kórdi. Búgin endi mynaýsy tıisedi. Tıisse tıissin, tıispeıtin nesi qalyp edi?..
– Áı, kel beri, boza súzis! – Bozashy kózi jumylyp, uıqynyń jeteginde bara jatqan Berdini oqys oıatyp jiberdi. – Shesh, anaý shoqaıyńdy, molaǵa qaqqan qazyqtaı bolmaı eńkeı! – Berdi qaq mańdaıyndaǵy maımyldyń erkegindeı bolǵan neme qandaı qımyl jasasa, qosyla jasap, boza men dopty aıyryp, peshke jańqa jaǵyp, jany tynbady. Bozaqorlardyń yrdý-dyrdýy, áni, aıqaı-shýy da bara-bara kúsheıe berdi.
Nelikten ekeni belgisiz, bozashy qatyn Berdiniń kózine áıel bolyp kóringisi keldi. Urǵashylyq túısigi basyna teýip, as bólmesine baryp qoljýǵyshpen beti-qolyn jýyp, júzine bal jaǵyp, shashyn da aırandap, artynan basmamen jýyp, sandyqqa salyp qoıǵan jerden dúrıa kóılegin, qyzyl bylǵary qyrym etigin, shalbaryn, kestelengen kamzolyn, monshaǵyn, júzigin alyp, olardy kelistire kıdi de, bir kúnde myń kiretin bozaqorlardyń bólmesine basqasha bolyp kirip bardy.
– Bul jer sizderge meımanhana emes, ketińder! – dedi bir kezde kútpegen jerden Bozashy. Bári tańǵala qarady. Onyń bal-bul jaınaǵan júzinen bir jylýlyq nury tógilgendeı...
Muny Berdi ǵana baıqady...
Ábdikerim Muratov
Qyrǵyzdyń jazýshysy, pedagogıka ǵylymdarynyń doktory, profesor. 1956 jyly 17-mamyrda Qyrǵyzstannyń Osh oblysynda dúnıege kelgen. 1976 jyly Osh memlekettik pedagogıkalyq ınstıtýtynyń fılologıa fakúltetin aıaqtaǵan. Birneshe prozalyq kitaptardyń avtory qazir Bishkek qalasynda turady.
Qyrǵyz tilinen aýdarǵan Gúlnur Qyranbaıqyzy.
