Bozashy qatyn
– Áke, balalardyń paryzy eken, anamyzdyń ornyna ana bola alatyn bireý bolsa, eki jarty bir bútin degendei... – Úlken uly, byltyr óz qojalyǵyn bólektep alyp, aýyldyń shetine taýyq qoradai tam salyp ketkeni, úzildi-kesildi sóz bastady.
Sóitken edi, qyzdarynyń úlkeni – anasynyń janazasyna bir kelip, sodan jylyna bir kelgen alys jaqqa uzatylǵan Aisalqyn kóz jasy mólt etip tysqa júgirip shyǵyp ketti.
Kishi qyzy – áli kóp nárseniń parqyna bara bermeitin kenjesi de, úlken aǵasyna jep jiberetindei ala kózimen ata qarady.
– Balasy jesir qalǵan ákesine úsh qaitara aitý kerek eken, úsh joly aittym! – Úlkeni mińgirlep zorǵa ún qatty.
Ákeleri úndemedi. Úndegende ne deidi? Balalar eseiip árqaisysy óz jónine ketedi eken. Kolhozdyń jumysynan kelse – úide jalǵyz, ermekteser adam joq, ystyq-ystyq shai usynyp, uzaq túnde yshqyr bosatatyn áiel joq degendei...
Balalarǵa osylai aityńdar dep astyrtyn aýyzdaryna sóz salyp, buiryq berip syrtta ańdyp turǵan Berdiniń aǵasy úige ury mysyqtai jylp etip kirip keldi.
– Á-á, ákelerińniń jolyn ashtyńdar ma?! – Aǵasy baýyryna bir qarap, balalaryna bir qarap turyp qaldy.
Berdi osynyń bárin jasap júrgen osy aǵasy ekenin topshylap turǵan. Bolmasa balalardyń aqyly qaidan jetsin.
– Ái, Berdi! Qatyn ólse, baiy qosa ólmeidi! Al, bireýin al! – Aǵasy óziniń óktem minezinen taimady. Sóitti de, abyrjyp turǵan Berdige yzasy kele: – Saǵan bozashy qatyn timese, basqa qatyn ólip keteiin timeidi! – dedi.
Sol eken, áńgime de sap tiyldy. Berdiniń ábden zyǵyrdany qainady: birese jalǵyz qaldyryp tastap ketken marqum qatynyna ishten renjip til tigizse, birese balalaryn aiady, olardyń ózine uqsap jaltaq ári kóńilshek bolyp qalǵanyna qynjyldy, birese ákesin basqa qatynǵa qimaǵan qyzdaryn túsinip te, túsine almai da turdy. Bárinen de aǵasynyń bozashy qatyndy aitqany namysyna tidi. Aýyldyń qaiyn eneleri kelinderi úilerin jinamasa boldy, «bozashynyń úiindei qylmai sypyrmaisyń ba» dep uryssa, dostary biri-birin «bozashynyń úiinen shyqtyń ba» dep kelemejdeitin. Berdige aǵasy dál sol bozashyny aitpaidy ma, qanyn qaraityp...
Úlken balalary úiinen alystap, kishileri ǵana qalǵanda besin óte, Berdi úiinen shyqty. Ashýǵa býlyǵyp, bozashynyń úii jaqqa barǵysy, onyń bozasynan mas bolǵansha toiyp ishkisi keldi.
Anaý appaq quzdardan eki taý jarysyp, birimen-biri tiresip, ortadaǵy dariiany biri-birinen qyzǵanyp aýylǵa deiin kúzetip keledi de, aýyl basyna jetkende taýlar bitip, ózen sol jerden ekige bóline qalyp, qaita qosylady. Dál sol aralshyqta eki diirmen jáne jalǵyz tam tur. Ózenniń teriskeiinde – Aqjar aýyly, kúngei jaǵynda – Kókjar aýyly. Dál osy araldy eki aýyl bólise almai qalǵan ba, áiteýir árqaisysy óz diirmenin quryp, sodan jalǵyz tam salyp qoiǵan eken, onyń túpki iesi kim, kim salǵan, onymen eshkimniń de sharýasy joq, qashan kirgenimen de isi joq bozashy áiel qonystanyp alypty. Ne osy úide týyp, sol úide ósken be – onysynan da eshkimniń habary bolmaǵan. Aqjarlyqtar da, kókjarlyqtar da óz diirmenderine minis attary barlar ózenniń taiaz jerinen ótip, attary joqtar taldyń bilektei butaqtarynan ústi-ústine asata qoiylǵan solqyldaq kópirmen jaiaýlap ótip barady.
Eki diirmendi bozashynyń jaman tamy bólip turady. Aýyl turǵyndarynyń aldy kúigen kirpishten úi salyp, syrtyn sylap, qyzyl jabyńqyshpen tóbesin jaba bastasa, bul bozashynyń lashyǵy atamzamandaǵydai – tas dýal, ústinen qamystary salbyrap shyǵyp tur, syqyrlaýyq esiginen adam sálem salǵan kelindei bas iip, sodan keiin kiredi.
Berdi de solai kirdi. Aýzy-murnyna muryn jaratyndai bir kúlimsi iis urdy. Kirgennen-aq jerkenip, qarańǵy qoraǵa kirgendei, otyrǵan adamdardy onsha ajyrata almady.
– Armysyzdar?! – degendei boldy. Onyń «armysyzdaryna» eshkim de «bar bolyńyz», «kelińiz» demedi. Ondaiǵa bul jerdegiler úirenbegen. Bul úige eshkim sálem-álik aityp kirmeidi. «Boza qandai», «Tary boza ma», «Júgeri boza ma», «Jańa súzilgeni bar ma», «Ái, boza, ái» dep qana kiredi.
Berdi esik aýzynan oryn taýyp, eski bóstekke eptep jambasyn basty.
Ábden mai sińgen kúpáikeli eki adam jerdegi legenniń ústine bózdi qoiyp, bózdiń ústindegi pispekti basqa bireýi kelip jýan qoldarymen ary-beri bylǵap, boza súzip, súzgide qalǵan dopty bir shelekke sartyldatyp tastap, sodan súzilgen jas bozany oshaqqa asyp, ony tez-tez quia bastady.
– Ái, saǵan tarydan ba, júgeriden be?! – Artynan bir qatynnyń dóreki daýysy barq etti.
Shynynda Berdi boza ishpeýshi edi. Tary bozany da, júgeri bozany da ajyrata almaidy. Otyra berdi. Qarsy aldynda tórt pe, bes pe adam kóringendei boldy.
Qap-qara bolǵan, árkim tistei berip jiekteri kertilgen aǵash aiaqqa shúpildetip quiylǵan, kóbigi byjyp turǵan bozany sozdy bireý. Maiy da, kúiesi de aralasyp, óńi bilinbei qalǵan uzyn kóilek kigen, qoly jaryq-jaryq shoi qara qatyn oǵan shyny usynyp tur. Nege keldi?! Nege munda otyr?! Ornynan yrǵyp turyp shyǵyp ketse she? Joq! Otyrýy kerek! Aǵasyna kórsetedi áli?! Sol bozashy qatyndy kórsetedi! Sóitip oilap otyryp bozany túbine deiin simirip tastady. Boza juqqan aýzy-basyn jeńimen súrtip, bosaǵan shynyny áiel jaqqa taǵy sozdy. Taǵy ishti. Taǵy...
«Ei, Zeinepke Kókek jetipti, Búrkitti tastap ketipti...» Berdiniń qulaǵyna osyndai án be, sóz be, esitildi. Kózi qarańǵyǵa biraz úirenise túskende osylai yńyldap jatqan kisini tanydy. Aýyldasy – Samat. Bul Samat soǵysqa ketkende ol jaqtan óldi dep qara qaǵaz kelip, áieli Zeinep jyl ótpei-aq kolhoz tóraǵasyna tiip ketken dep júrýshi edi jurt. Soǵystan miynan zaqym alyp kelgen Samat osylaisha kez kelgen jerde túnep, dostaryna tiisip boza aldyryp ishýdi ádetke ainaldyrǵan. Sol Samat kózine jyly kórindi. Turyp baryp qolyndaǵy bozasyn Samatqa usyndy. Ol Berdini tanydy ma, tanymady ma, shynysyn bosatyp, úirengen ánin úirengen sarynǵa saldy: «Ei, Zeinepke Kókek jetipti, Búrkitti tastap ketipti...»
– Ei, Májnún, jyrlai ǵoi! Jyrla! Tók, armandy tók! – Arǵy jaqtan ábden ábirjigen, kómirdei qap-qara kisi Samatty qolpashtap qoidy.
– Óziń tók! Óziń! Bol, ei tájik! Ándet! – Samat ta qarap qalmai, oǵan dem berdi. Berdi olardyń aldyna boza ákeldirdi. – Seketbaidan soq!
Álgi «tájik» degeni bozadan asyqpai jutyp, tamaǵyn ózi aitqandai «mailap alyp», kózin shala jumyp, ishki aýdandardyń turǵyndaryna tán jumsaq sarynǵa salyp ánin aqyryn tóge bastady da, birtindep daýysy qatqyl shyǵa berdi:
Qaraiǵan saidan ótersiń,
Qamshydai boiyń kórsetip,
Qaqsatyp qaida ketersiń?
Bozarǵan saidan ótersiń,
Botadai boiyń kórsetip,
Bozdatyp qaida ketersiń?
– Ákeńe myń rahmet, tájik, ólme, ólseń qaita kelme! – Bozashynyń úiindegiler bári ánge qulaq salyp qalǵan eken, ishinen bireýi osylaisha qiqýlap qaldy. Berdi kim aiǵailap jatqanyn túsine almady. Bir ýaqytta bozashy ókirip shyǵa keldi:
– Esenbaidyń eseginiń artqy siraǵyndai bolǵan óligińe otyraiyn, tur, syrtqa siip kel! – Bozashy ýytty ýystai kelgen eken, sol ekpinimen shaltaiaqtap jatqan bozaqordyń bireýin bas-kóz demei tómpeshtep, onysy az bolǵandai julqylap arqasyna lyp etkizip kóterdi de, esikten ary laqtyryp jiberdi.
Bul tájik degenniń ómirbaiany da qyzyq. Qarateginnen bul jaqqa dýal soǵýǵa kelgenderdiń biri edi. Qoly gúl qabyrǵashy. Qarateginnen menmin degen myqty jigitterdi tańdap kelip, olardy laishy qylyp, ózi qabyrǵa qalaidy. Bir lai qorshaýdyń qabyrǵasyn bir ainaldyryp soǵyp ketedi, sharshamaidy. Qarategin Tájikstanǵa qaraǵandyqtan ǵana tájik demese, ózi qyrǵyzdyń qara teiit rýynan. Qudai boidy da, kúshti de, ónerdi de aiamai bergen. Bara-bara bozashynikine kelip boza iship júrip, keiin bozasyna bir nárselerdi seýip iship júrip, bozashymen de jatyp qalyp júrip, aqjarlyqtar men kókjarlyqtar aitqandai, «Láili Badaqshan» bolyp ketti de, Qarategindegi úiinde sirek boi kórsetip, aqyry ol jaqqa múldem barmai qaldy. Endi, mineki, dýalynan ózi túse qalyp altynshy sazdy qabatqa lai tastap beretin kúsh te joq, aspandy tiregen boi da joq, bir kezderi jattap alǵan ánderin qaitalap, árkimdi toryp júrip boza ishedi. Bozashy quiryqtan teýip qýyp shyqsa, diirmenshinikine baryp jatady, qýyp shyqpasa, osynda jata qalady. Onyń atyn da eshkim bilmeidi, suramaidy da, «tájik» dep qoiady. Aitpaqshy, bir joly sol «tájiktiń» azan aityp shaqyrǵan esimin bozashy qatyn suraǵan, ol aitqan, atyn «Asýbek» dese kerek. Asýda týyldy ma, kim biledi, biraq yrysy joq. Bozashy muny estip ólgenshe kúlgeni bar, «Jaman ittiń atyn Bóribasar qoiady» dep. Ózi she? Ózin bilmei «Eshki qoiǵa syn taǵady, quiryǵyna qyl taǵady» bolyp otyr emes pe. «Sáti kelse kelinnen buryn qyz týady» demekshi, kimnen ekenin kim bilsin, eptep-septep, pák boiy jurt kózine áli ilinbegen kezi – on úshinde bala týyp, týǵanda da ul týyp, ony jetelep baǵyp, al muny kórgen aýyldyń «buqashyqtary» bir túnep, nemese kúndiz jata qalyp ketkeni bolmasa, «Balaly baital alma, balasy teber ishińe» degendei, kelip-ketkenderdiń esh qaisysynyń onymen oshaq tútetýge qulyqtary bola qoiǵan joq. Bozashy sodan «Týsań – tuiaq, týmasań – uiat» dep ózin jubatýmen qala berdi. Balasy da keiin erjetip, sheshesinen namystanyp, kóz kórmes bir jerge tentirep ketip joǵaldy.
Bozashy bolsa kezi kelgende bidaidan, arpadan, sulydan ýyt óndirip, jarma jaryp, boza súzip, sodan bozasyna meńdýananyń tuqymyn az-azdap qosyp júrip, qystyń uzaq túnderinde eki aýyldyń bozaqorlarynyń ermegine ainaldy. Qatynyna renjigeni de, qatyny tórkinine ketkeni de, boza qýyp ishkeni de, dostasqandary da, jaǵalasyp jarasqandary da, qumarshylar da, ańnan oljaly qaitqandary da, joly bolmaǵany da osynda bas suǵady. Keledi de, baqyryp-daýryǵyp, sóginip-qaǵynyp, tóbelesip-tistesip, it bolǵany – it bolady, qus bolǵany – qus bolady, tym asa ketip shý shyǵarǵandardy bozashy qatyn jelkesinen bir túiip, erkekshe sybap alyp, endigári aiaq baspaityndai etip aidap shyǵady.
Endi, mine, jańa kisi – byltyr qatyny óldi degen Berdi kelip otyr. Munysy da anaý sulap jatqandarǵa uqsap bir aiǵa jetpei bozaqor atqa qonady da... Bozashy osylai jap-jaqsy kelip, óz úiinen oryn tapqandardyń myńyn dese ótirik bolar, júzdeiin kórdi. Búgin endi mynaýsy tiisedi. Tiisse tiissin, tiispeitin nesi qalyp edi?..
– Ái, kel beri, boza súzis! – Bozashy kózi jumylyp, uiqynyń jeteginde bara jatqan Berdini oqys oiatyp jiberdi. – Shesh, anaý shoqaiyńdy, molaǵa qaqqan qazyqtai bolmai eńkei! – Berdi qaq mańdaiyndaǵy maimyldyń erkegindei bolǵan neme qandai qimyl jasasa, qosyla jasap, boza men dopty aiyryp, peshke jańqa jaǵyp, jany tynbady. Bozaqorlardyń yrdý-dyrdýy, áni, aiqai-shýy da bara-bara kúsheie berdi.
Nelikten ekeni belgisiz, bozashy qatyn Berdiniń kózine áiel bolyp kóringisi keldi. Urǵashylyq túisigi basyna teýip, as bólmesine baryp qoljýǵyshpen beti-qolyn jýyp, júzine bal jaǵyp, shashyn da airandap, artynan basmamen jýyp, sandyqqa salyp qoiǵan jerden dúriia kóilegin, qyzyl bylǵary qyrym etigin, shalbaryn, kestelengen kamzolyn, monshaǵyn, júzigin alyp, olardy kelistire kidi de, bir kúnde myń kiretin bozaqorlardyń bólmesine basqasha bolyp kirip bardy.
– Bul jer sizderge meimanhana emes, ketińder! – dedi bir kezde kútpegen jerden Bozashy. Bári tańǵala qarady. Onyń bal-bul jainaǵan júzinen bir jylýlyq nury tógilgendei...
Muny Berdi ǵana baiqady...
Ábdikerim Muratov
Qyrǵyzdyń jazýshysy, pedagogika ǵylymdarynyń doktory, professor. 1956 jyly 17-mamyrda Qyrǵyzstannyń Osh oblysynda dúniege kelgen. 1976 jyly Osh memlekettik pedagogikalyq institýtynyń filologiia fakýltetin aiaqtaǵan. Birneshe prozalyq kitaptardyń avtory qazir Bishkek qalasynda turady.
Qyrǵyz tilinen aýdarǵan Gúlnur Qyranbaiqyzy.
