Raýshan Amırdınqyzynyń ǵylym jolyna jasaǵan alǵashqy qadamy eskiniń sońy, jańanyń basy bolǵan myń toǵyz júz toqsan birinshi (1991) jyldarmen tuspa-tus keldi. Azýy alty qarys alyp ımperıa atanǵan – Keńestik júıeniń kóbesi sógilip, odaqtas respýblıkalardyń bir-birinen irgesin alshaqtata bastaǵan kez edi. Qoǵamdyq úlken ózgerister bolyp, formasıalar aýysyp, jetpis jyl qalyptasyp, qanǵa sińip, boıǵa tarap ketken ıdeologıanyń tas-talqany shyǵyp jatqan ýaqyt ekonomıkadan bastap, ǵylym-bilim, óner men mádenıet deńgeıinde de úlken daǵdarystar týǵyzyp jatty. Dál osyndaı balapan basymen, turymtaı tusymen ketip jatqan kezeńde bolashaǵy belgisiz, tumandy kóringen ǵylymnan qol úzbeı, akademık Ámen Qaıdarovtyń ǵylymı jetekshiligimen «10.02.02 – ıazykı narodov SSSR (uıǵyr tili)» mamandyǵy boıynsha «Semantıko-morfologıcheskaıa harakterıstıka glagolnyh frazeologızmov sovremennogo ýıgýrskogo ıazyka» atty kandıdattyq dısertasıasyn sátti qorǵap shyqty.
1991 jyldyń jeltoqsanyndaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsiz memleket retinde jarıalaýymen jas memlekettiń jańa damý joly bastalsa, dál osy jyly jańadan ǵana fılologıa ǵylymdarynyń kandıdaty atanǵan Avakova Raýshangúl Amırdınqyzynyń táýelsiz, derbes, azat Qazaqstandaǵy ǵylymı jańa dáýiri men ómiri bastaldy.
Jyldarǵa jyldar qosylyp, kún artqan saıyn ejelgi kóshpendiler dalasyn túrkilik rýhty oıatatyn «Máńgilik el» saryny terbete bastady. Saryarqanyń dalasy Nursultandaı nán qalaǵa aınaldy. Óz Atazańy men shekarasy bar, barlyq atrıbýttyq sımvoldary men memlekettik tili bar azat eldiń alǵashqy qadamdary ońaı bolmaǵany belgili. Bilim men ǵylym – árbir memlekettiń júregi ekenin eskersek, jańa týǵan náreste-eldiń júrek soǵysyn qalypqa keltirý de, birizdilikke túsirý de jeńildikpen kelmeıtini túsinikti. Táýelsizdik alǵannan keıin aǵartýshylyq jolynda aıanbaı eńbek etken, otandyq til bilimi ǵylymy men Joǵarǵy Mektep salasynda toqtaýsyz qyzmet jasaǵan ǵalymdar leginiń aldyńǵy tolqynynda turǵandardyń biri de, biregeıi de – Raýshangúl Amırdınqyzy Avakova jáne onyń zamandas áriptesteri boldy. Táýelsizdiktiń alǵashqy kúnderinen bastap Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ fılologıa fakúltetiniń Jalpy til bilimi kafedrasynyń dosenti, 2004 jyldan profesorlyq qyzmetin atqardy.
Qoǵam qazir Keńestik júıedegi qaısybir qubylystyń keleńsiz jaqtary týraly aqparat taratýǵa beıimdelip alǵan sıaqty. Shyntýaıtynda, sol keńestik dáýir ǵylym úshin de, ǵalym úshin de zıalylyq pen zaıyrlylyqtyń, ıntellıgensıa men ıntellektýaldy tanymnyń fýndamentaldy keshenin shegelep turyp qalyptastyryp ketti. Naǵyz ǵalymnyń kisilik kelbeti qandaı, akademıalyq deńgeı degen ne, ǵalym adamdy ózgeden erekshelep turatyn tıtýldyq standarttar qandaı degende kózimiz kórgen, dárisin tyńdaǵan profesorlar Zeınolla Qabdolov, Altaı Amanjolov, Tursynbek Kákishev aǵalarymyzdy eske túsiremiz. Ókinishke oraı, búgingi ǵylymı orta sol normatıvterdi eskere bermeıdi, qazirgi ǵylymǵa kelip jatqan jas býynǵa, jalpy qoǵamǵa naǵyz ǵalymnyń abyroı-bedeliniń tutas bir modelin usynatyn adam izdegende sózsiz Raýshan Avakova Amırdınqyzy sıaqty ǵalymdy alǵa tartamyz. Ol kisiniń boıyndaǵy sol zıalylyqty, akademıalyq mádenıetti, qarym-qatynas etıketinen bastap óziniń ǵylymdaǵy mısıasyn moraldyq turǵydan meılinshe taza oryndaýǵa tyrysatyn qasıeti tamsandyrady.
Raýshan Amırdınqyzyn ǵylymı orta, zıatker kópshilik negizinen frazeolog, túrkitanýshy retinde óte jaqsy tanıdy. Búgingi otandyq lıngvısıkalyq ortada til máseleleriniń ártúrli taqyryptarymen keshendi túrde aınalysatyn shákirtterinen turatyn óz mektebi bar, shyǵarmashyl kásibı mamandardan jasaqtalǵan jumys toby bar, ǵylymı-zertteý dárishanasy bar ǵalym. Profesor Avakova Amırdınqyzy 2003 jyly «Qazaq frazeologızmderiniń semantıkasy» taqyrybynda 10.02.02 – qazaq tili mamandyǵy boıynsha doktorlyq dısertasıa qorǵap, túrki, qazaq frazeosemantıka segmentindegi iri ǵylymı mektepterge negiz bolatyn baǵyttyń irgetasyn qalap berdi.
Raýshan Amırdınqyzy Avakovaǵa joǵary kásibı daıyndyǵyn, ǵylymı dárejesin, jumystaǵy jaýapkershiligin jáne basshylyq qyzmettegi qaǵıdashyldyǵyn, dıplomatıalyq saýattylyǵyn eskere otyryp, basshylyq tarapynan ǵalymǵa ár jyldarda mańyzdy tapsyrmalar usynyldy. Ǵalym 2005-2007 jj. Halyqaralyq joǵarǵy oqý oryndarynyń kelisimi boıynsha Máskeý lıngvısıkalyq ýnıversıtetinde «Qazaq tili ortalyǵyna» jetekshilik etip, ýnıversıtet profesory retinde Máskeý stýdentterine qazaq tilinen sabaq berdi. Máskeýlik orys ultynan turatyn stýdentterin uly Abaıdyń tilinde sóılete aldy.
Sonymen qatar, profesor R.A.Avakova Qazaqstan Respýblıkasynyń Reseıdegi elshiligimen birlestikte birqatar dıplomatıalyq mádenı-aǵartýshylyq is-sharalardyń kóshbasshysy boldy. Sol tustaǵy eńbekteri Reseı, TMD, Qazaqstandyq BAQ portaldaryndaǵy kóptegent suhbattarymen este qaldy. R.A.Avakova MMLÝ-ǵa «Sińirgen eńbegi úshin» (2018) degen tósbelgimen marapattaldy. 2007 jyly ǵalym «QR Úzdik oqytýshysy» grantynyń jeńimpazy atandy.
2008-2013 jj. Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-da tuńǵysh ret túrkitaný kafedrasyn ashyp, úlken ujymǵa jetekshilik etti, kafedra meńgerýshisi boldy. Túrkitaný salasyndaǵy alǵashqy kásibı biliktiligi bar mamandardy oqytyp shyǵardy.
Avakova Raýshan Amırdınqyzy táýelsizdik alǵannan keıingi Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń eń iri jobalarynyń biri bolǵan Halyqaralyq «Bolashak» stıpendıasynyń ıegeri bolý úlesin de bólisti. 2013-2014 j.j. Amerıka Qurama Shtattaryndaǵy Vıskonsın-Madıson ýnıversıtetinde ǵylymı taǵlymdamadan ótti. Osy tusta erekshe atap óter másele – ǵalym ózi taǵylymdamadan óte júrip, teńizdiń arǵy jaǵynda tuńǵysh ret qazaq tilindegi Halyqaralyq konferensıa uıymdastyryp, Amerıka qurlyǵyndaǵy ǵylymı elıtaǵa qazaq tilindegi baıandamalardy tyńdatty.
Búgingi tańda ǵalym «Túrkitaný jáne til teorıasy» kafedrasynyń meńgerýshisi retinde myńdaǵan til teoretıkteri men túrkitanýshylarǵa kásibı biliktilik berip, álemdik naryqta básekege laıyqty maman etip shyǵarý jolynda aıanbaı eńbek etýde. Avakova Raýshangúl Amırdınqyzy 500-den asa ǵylymı eńbekterdiń avtory, atap kórsetsek: 5 –monografıa, 4- oqýlyq; 7 – oqý quraly , 3–oqý–ádistemelik nusqaý, 2– sózdik, 30 –asa jalpy til bilimi, túrkitaný mamandyqtary páni boıynsha fýndamentaldy tıptik baǵdarlamalardyń avtory. Ǵalymnyń jetekshiligimen 13 ǵylym kandıdattary 10.02.02 – qazaq tili; 10.02.19 – til teorıasy; 10.02.20 – salystyrmaly-tarıhı, tıpologıalyq jáne salǵastyrmaly til bilimi mamandyqtary boıynsha, 2 - PhD doktory daıyndaldy. Avakova Raýshangúl Amırdınqyzy memlekettik irgeli 5 ǵylymı-zertteý jobalardyń jetekshisi boldy.
Bir basynda tektilikti, irilik pen iskerlikti asqaqtatar san qasıetter toǵysqan, sonysymen de eliniń ardaqty bir azamaty bolyp, esimi jaqsylar men jaısańdardyń qatarynda atalyp júrgen Avakova Raýshan Amırdınqyzynyń shyǵarmashylyq, ǵalymdyq kelbeti týraly arnaıy eńbekter de jazylar. Ǵalymnyń ǵylymı potensıaly týraly aıtqanda eń aldymen onyń ǵylymı ortadaǵy kisilik kelbetin atyp ketken oryndy. Raýshan Avakova Amırdınqyzynyń boıynda bir adamnyń basynda kezdese bermeıtin eki túrli tanym bar. Biri - ǵylymı qabyldaýyna jaýap beretin rasıonaldy oılaý qabileti bolsa, ekinshisi shyǵarmashylyqqa tán ǵylymı túısik, shyǵarmashylyq tanym, máseleniń sońǵy túıinin kóre bilý qabileti, ǵylymda "tvorcheskoe ozarenıe" dep aıtatyn ırasıonaldy oılaý qabileti.
Kóne túrki til biliminiń máselesin zerttegen iri tulǵalardyń biregeıleri – Ǵubaıdolla Aıdarov, ekinshisi Babash Ábilqasymov, úshinshisi Qulmat Ómiralıev, Altaı Amanjolov ekenin bilemiz. Kóne túrki tiliniń tarıhy ekiniń biri bara bermeıtin kúrdeli ǵylym ekendigin eskersek, olardyń qaldyrǵan, zerttep jatqan eńbekteri baǵa jetpes qundylyq ekenin moıyndaýymyz kerek. Ultjandy arystarymyzdyń uly shoǵyrynan dáris alyp, halqymyzdyń ısi túrkilik tarıhynyń tamyryna tereńdeı boılaýǵa umtylǵan jas ǵalymdardyń alǵy shebinde Avakova Raýshangúl Amırdınqyzy turdy. Ol Ál-Farabı (burynǵy S.M.Kırov) atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıteti fılologıa fakúltetiniń stýdenti, aspıranty bolyp júrgen kezinde-aq túrki tildes halyqtardyń til erekshelikteri men uqsastyqtaryn zerttep, alǵashqy eńbekterin jarıalaı bastady. Osylaısha túrki tiliniń tereńine boılaı túsýine bir jaǵynan balalyq shaǵynda saıasat salǵan sergeldeńder kezindegi talaı ulttyń ókilderimen taǵdyrlas, áńgimeles, syrlas bolyp, tilderin bilýi sebep bolsa, ekinshi jaǵynan, óziniń týa bitken talanty men eńbekqorlyǵy, izdenýge degen beıimdiligi sebep boldy.
Jalpy til bilimi jáne túrkitaný máseleleri, lıngvısıkalyq mádenıettaný; etnolıngvıstıka, qazaq jáne túrki tilderi frazeologıasy, sonymen qatar leksıkogorafıa teorıasy, qazaq tilin ekinshi til jáne shet tili retinde oqytý jáne t.b. til biliminiń kókeıkesti máselelerimen aınalysýda ǵalym qazaqstandyq ǵylymı mektebiniń damýyna jaǵdaı jasap keledi.
Táýelsizdiktiń týy jelbirep, azat eldiń azamattary óziniń dańǵyl jolymen, óz tarıhymen, óziniń ulttyq kodymen jańa dáýirdiń shymyldyǵyn sypyryp, ózgeshe saltanatpen bolashaqty betke alyp damyp keledi. Ázirge otyz jyldyq jas tolqyn tájirıbesi bar elimizdiń baǵyt-baǵdary aıqyndalyp qaldy. Osy jolda Avakova Raýshangúl Amırdınqyzy syndy tabıǵatynan ǵalym bitimdi tulǵalar eldiń ǵylymı potensıalyn kóteretin, ıntellektýaldyq mektebin qalyptastyratyn aldyńǵy qatar kóshbasshylar bolmaq.
Ál-Farabı at.QazUÝ fılologıa fakúlteti túrkitaný jáne til teorıasy kafedrasynyń dosenti, fılologıa ǵylymdarynyń kandıdaty J.Á. Ákimisheva,
Ál-Farabı at.QazUÝ fılologıa fakúlteti túrkitaný jáne til teorıasy kafedrasynyń dosenti, fılologıa ǵylymdarynyń kandıdaty S.B. Bektemirova
,
