Aǵartýshylyq is – abyroily is
Raýshan Amirdinqyzynyń ǵylym jolyna jasaǵan alǵashqy qadamy eskiniń sońy, jańanyń basy bolǵan myń toǵyz júz toqsan birinshi (1991) jyldarmen tuspa-tus keldi. Azýy alty qarys alyp imperiia atanǵan – Keńestik júieniń kóbesi sógilip, odaqtas respýblikalardyń bir-birinen irgesin alshaqtata bastaǵan kez edi. Qoǵamdyq úlken ózgerister bolyp, formatsiialar aýysyp, jetpis jyl qalyptasyp, qanǵa sińip, boiǵa tarap ketken ideologiianyń tas-talqany shyǵyp jatqan ýaqyt ekonomikadan bastap, ǵylym-bilim, óner men mádeniet deńgeiinde de úlken daǵdarystar týǵyzyp jatty. Dál osyndai balapan basymen, turymtai tusymen ketip jatqan kezeńde bolashaǵy belgisiz, tumandy kóringen ǵylymnan qol úzbei, akademik Ámen Qaidarovtyń ǵylymi jetekshiligimen «10.02.02 – iazyki narodov SSSR (uiǵyr tili)» mamandyǵy boiynsha «Semantiko-morfologicheskaia harakteristika glagolnyh frazeologizmov sovremennogo ýigýrskogo iazyka» atty kandidattyq dissertatsiiasyn sátti qorǵap shyqty.
1991 jyldyń jeltoqsanyndaǵy Qazaqstan Respýblikasynyń Táýelsiz memleket retinde jariialaýymen jas memlekettiń jańa damý joly bastalsa, dál osy jyly jańadan ǵana filologiia ǵylymdarynyń kandidaty atanǵan Avakova Raýshangúl Amirdinqyzynyń táýelsiz, derbes, azat Qazaqstandaǵy ǵylymi jańa dáýiri men ómiri bastaldy.
Jyldarǵa jyldar qosylyp, kún artqan saiyn ejelgi kóshpendiler dalasyn túrkilik rýhty oiatatyn «Máńgilik el» saryny terbete bastady. Saryarqanyń dalasy Nursultandai nán qalaǵa ainaldy. Óz Atazańy men shekarasy bar, barlyq atribýttyq simvoldary men memlekettik tili bar azat eldiń alǵashqy qadamdary ońai bolmaǵany belgili. Bilim men ǵylym – árbir memlekettiń júregi ekenin eskersek, jańa týǵan náreste-eldiń júrek soǵysyn qalypqa keltirý de, birizdilikke túsirý de jeńildikpen kelmeitini túsinikti. Táýelsizdik alǵannan keiin aǵartýshylyq jolynda aianbai eńbek etken, otandyq til bilimi ǵylymy men Joǵarǵy Mektep salasynda toqtaýsyz qyzmet jasaǵan ǵalymdar leginiń aldyńǵy tolqynynda turǵandardyń biri de, biregeii de – Raýshangúl Amirdinqyzy Avakova jáne onyń zamandas áriptesteri boldy. Táýelsizdiktiń alǵashqy kúnderinen bastap Ál-Farabi atyndaǵy QazUÝ filologiia fakýltetiniń Jalpy til bilimi kafedrasynyń dotsenti, 2004 jyldan professorlyq qyzmetin atqardy.
Qoǵam qazir Keńestik júiedegi qaisybir qubylystyń keleńsiz jaqtary týraly aqparat taratýǵa beiimdelip alǵan siiaqty. Shyntýaitynda, sol keńestik dáýir ǵylym úshin de, ǵalym úshin de ziialylyq pen zaiyrlylyqtyń, intelligentsiia men intellektýaldy tanymnyń fýndamentaldy keshenin shegelep turyp qalyptastyryp ketti. Naǵyz ǵalymnyń kisilik kelbeti qandai, akademiialyq deńgei degen ne, ǵalym adamdy ózgeden erekshelep turatyn titýldyq standarttar qandai degende kózimiz kórgen, dárisin tyńdaǵan professorlar Zeinolla Qabdolov, Altai Amanjolov, Tursynbek Kákishev aǵalarymyzdy eske túsiremiz. Ókinishke orai, búgingi ǵylymi orta sol normativterdi eskere bermeidi, qazirgi ǵylymǵa kelip jatqan jas býynǵa, jalpy qoǵamǵa naǵyz ǵalymnyń abyroi-bedeliniń tutas bir modelin usynatyn adam izdegende sózsiz Raýshan Avakova Amirdinqyzy siiaqty ǵalymdy alǵa tartamyz. Ol kisiniń boiyndaǵy sol ziialylyqty, akademiialyq mádenietti, qarym-qatynas etiketinen bastap óziniń ǵylymdaǵy missiiasyn moraldyq turǵydan meilinshe taza oryndaýǵa tyrysatyn qasieti tamsandyrady.
Raýshan Amirdinqyzyn ǵylymi orta, ziiatker kópshilik negizinen frazeolog, túrkitanýshy retinde óte jaqsy tanidy. Búgingi otandyq lingvistikalyq ortada til máseleleriniń ártúrli taqyryptarymen keshendi túrde ainalysatyn shákirtterinen turatyn óz mektebi bar, shyǵarmashyl kásibi mamandardan jasaqtalǵan jumys toby bar, ǵylymi-zertteý dárishanasy bar ǵalym. Professor Avakova Amirdinqyzy 2003 jyly «Qazaq frazeologizmderiniń semantikasy» taqyrybynda 10.02.02 – qazaq tili mamandyǵy boiynsha doktorlyq dissertatsiia qorǵap, túrki, qazaq frazeosemantika segmentindegi iri ǵylymi mektepterge negiz bolatyn baǵyttyń irgetasyn qalap berdi.
Raýshan Amirdinqyzy Avakovaǵa joǵary kásibi daiyndyǵyn, ǵylymi dárejesin, jumystaǵy jaýapkershiligin jáne basshylyq qyzmettegi qaǵidashyldyǵyn, diplomatiialyq saýattylyǵyn eskere otyryp, basshylyq tarapynan ǵalymǵa ár jyldarda mańyzdy tapsyrmalar usynyldy. Ǵalym 2005-2007 jj. Halyqaralyq joǵarǵy oqý oryndarynyń kelisimi boiynsha Máskeý lingvistikalyq ýniversitetinde «Qazaq tili ortalyǵyna» jetekshilik etip, ýniversitet professory retinde Máskeý stýdentterine qazaq tilinen sabaq berdi. Máskeýlik orys ultynan turatyn stýdentterin uly Abaidyń tilinde sóilete aldy.
Sonymen qatar, professor R.A.Avakova Qazaqstan Respýblikasynyń Reseidegi elshiligimen birlestikte birqatar diplomatiialyq mádeni-aǵartýshylyq is-sharalardyń kóshbasshysy boldy. Sol tustaǵy eńbekteri Resei, TMD, Qazaqstandyq BAQ portaldaryndaǵy kóptegent suhbattarymen este qaldy. R.A.Avakova MMLÝ-ǵa «Sińirgen eńbegi úshin» (2018) degen tósbelgimen marapattaldy. 2007 jyly ǵalym «QR Úzdik oqytýshysy» grantynyń jeńimpazy atandy.
2008-2013 jj. Ál-Farabi atyndaǵy QazUÝ-da tuńǵysh ret túrkitaný kafedrasyn ashyp, úlken ujymǵa jetekshilik etti, kafedra meńgerýshisi boldy. Túrkitaný salasyndaǵy alǵashqy kásibi biliktiligi bar mamandardy oqytyp shyǵardy.
Avakova Raýshan Amirdinqyzy táýelsizdik alǵannan keiingi Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń eń iri jobalarynyń biri bolǵan Halyqaralyq «Bolashak» stipendiiasynyń iegeri bolý úlesin de bólisti. 2013-2014 j.j. Amerika Qurama Shtattaryndaǵy Viskonsin-Madison ýniversitetinde ǵylymi taǵlymdamadan ótti. Osy tusta erekshe atap óter másele – ǵalym ózi taǵylymdamadan óte júrip, teńizdiń arǵy jaǵynda tuńǵysh ret qazaq tilindegi Halyqaralyq konferentsiia uiymdastyryp, Amerika qurlyǵyndaǵy ǵylymi elitaǵa qazaq tilindegi baiandamalardy tyńdatty.
Búgingi tańda ǵalym «Túrkitaný jáne til teoriiasy» kafedrasynyń meńgerýshisi retinde myńdaǵan til teoretikteri men túrkitanýshylarǵa kásibi biliktilik berip, álemdik naryqta básekege laiyqty maman etip shyǵarý jolynda aianbai eńbek etýde. Avakova Raýshangúl Amirdinqyzy 500-den asa ǵylymi eńbekterdiń avtory, atap kórsetsek: 5 –monografiia, 4- oqýlyq; 7 – oqý quraly , 3–oqý–ádistemelik nusqaý, 2– sózdik, 30 –asa jalpy til bilimi, túrkitaný mamandyqtary páni boiynsha fýndamentaldy tiptik baǵdarlamalardyń avtory. Ǵalymnyń jetekshiligimen 13 ǵylym kandidattary 10.02.02 – qazaq tili; 10.02.19 – til teoriiasy; 10.02.20 – salystyrmaly-tarihi, tipologiialyq jáne salǵastyrmaly til bilimi mamandyqtary boiynsha, 2 - PhD doktory daiyndaldy. Avakova Raýshangúl Amirdinqyzy memlekettik irgeli 5 ǵylymi-zertteý jobalardyń jetekshisi boldy.
Bir basynda tektilikti, irilik pen iskerlikti asqaqtatar san qasietter toǵysqan, sonysymen de eliniń ardaqty bir azamaty bolyp, esimi jaqsylar men jaisańdardyń qatarynda atalyp júrgen Avakova Raýshan Amirdinqyzynyń shyǵarmashylyq, ǵalymdyq kelbeti týraly arnaiy eńbekter de jazylar. Ǵalymnyń ǵylymi potentsialy týraly aitqanda eń aldymen onyń ǵylymi ortadaǵy kisilik kelbetin atyp ketken oryndy. Raýshan Avakova Amirdinqyzynyń boiynda bir adamnyń basynda kezdese bermeitin eki túrli tanym bar. Biri - ǵylymi qabyldaýyna jaýap beretin ratsionaldy oilaý qabileti bolsa, ekinshisi shyǵarmashylyqqa tán ǵylymi túisik, shyǵarmashylyq tanym, máseleniń sońǵy túiinin kóre bilý qabileti, ǵylymda "tvorcheskoe ozarenie" dep aitatyn irratsionaldy oilaý qabileti.
Kóne túrki til biliminiń máselesin zerttegen iri tulǵalardyń biregeileri – Ǵubaidolla Aidarov, ekinshisi Babash Ábilqasymov, úshinshisi Qulmat Ómiraliev, Altai Amanjolov ekenin bilemiz. Kóne túrki tiliniń tarihy ekiniń biri bara bermeitin kúrdeli ǵylym ekendigin eskersek, olardyń qaldyrǵan, zerttep jatqan eńbekteri baǵa jetpes qundylyq ekenin moiyndaýymyz kerek. Ultjandy arystarymyzdyń uly shoǵyrynan dáris alyp, halqymyzdyń isi túrkilik tarihynyń tamyryna tereńdei boilaýǵa umtylǵan jas ǵalymdardyń alǵy shebinde Avakova Raýshangúl Amirdinqyzy turdy. Ol Ál-Farabi (burynǵy S.M.Kirov) atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýniversiteti filologiia fakýltetiniń stýdenti, aspiranty bolyp júrgen kezinde-aq túrki tildes halyqtardyń til erekshelikteri men uqsastyqtaryn zerttep, alǵashqy eńbekterin jariialai bastady. Osylaisha túrki tiliniń tereńine boilai túsýine bir jaǵynan balalyq shaǵynda saiasat salǵan sergeldeńder kezindegi talai ulttyń ókilderimen taǵdyrlas, áńgimeles, syrlas bolyp, tilderin bilýi sebep bolsa, ekinshi jaǵynan, óziniń týa bitken talanty men eńbekqorlyǵy, izdenýge degen beiimdiligi sebep boldy.
Jalpy til bilimi jáne túrkitaný máseleleri, lingvistikalyq mádeniettaný; etnolingvistika, qazaq jáne túrki tilderi frazeologiiasy, sonymen qatar leksikogorafiia teoriiasy, qazaq tilin ekinshi til jáne shet tili retinde oqytý jáne t.b. til biliminiń kókeikesti máselelerimen ainalysýda ǵalym qazaqstandyq ǵylymi mektebiniń damýyna jaǵdai jasap keledi.
Táýelsizdiktiń týy jelbirep, azat eldiń azamattary óziniń dańǵyl jolymen, óz tarihymen, óziniń ulttyq kodymen jańa dáýirdiń shymyldyǵyn sypyryp, ózgeshe saltanatpen bolashaqty betke alyp damyp keledi. Ázirge otyz jyldyq jas tolqyn tájiribesi bar elimizdiń baǵyt-baǵdary aiqyndalyp qaldy. Osy jolda Avakova Raýshangúl Amirdinqyzy syndy tabiǵatynan ǵalym bitimdi tulǵalar eldiń ǵylymi potentsialyn kóteretin, intellektýaldyq mektebin qalyptastyratyn aldyńǵy qatar kóshbasshylar bolmaq.
Ál-Farabi at.QazUÝ filologiia fakýlteti túrkitaný jáne til teoriiasy kafedrasynyń dotsenti, filologiia ǵylymdarynyń kandidaty J.Á. Ákimisheva,
Ál-Farabi at.QazUÝ filologiia fakýlteti túrkitaný jáne til teoriiasy kafedrasynyń dotsenti, filologiia ǵylymdarynyń kandidaty S.B. Bektemirova
,
