«... «Abaı joly» epopeıasy arqyly qazirgi qazaq prozasy kúlli dúnıe júzi ádebı klasıkanyń shyrqaý shyńyna shyqty. Bul da az, álemniń basqa elderinde de oǵan teń keletin shyǵarma tabý qıyn. Bul,meniń oıymsha, HH ǵasyrdaǵy eń úzdik shyǵarmalardyń biri...»»
Fransýz jazýshysy Lýı Aragon.
Qazaq halqy erteden aq ónerge, bilimge, salt-dástúrge baı halyq bolyp qalyptasqan bolatyn. Ár qıly zamanda basynan ótkergen qıyn-qystaý zamandarǵa qaramastan, óz qundylyqtaryn saqtap qalǵan qaısar halyq ekeni barshaǵa málim. Sol basty qundylyqtarymyzdyń biri- ádebıetimiz ekeni belgili. Qazaq ádebıetiniń damýy men onyń kelesi urpaqtarǵa saqtalýy jolynda qazaǵymyzdyń kóptegen aǵartýshy ǵalymdary men jazýshy,aqyndary ter tóge eńbek etip, tarıhta esimderi altyn áriptermen jazyldy. Tarıhymyz ben ádet-ǵuryp, salt-dástúrimizdi ushtastyra bilgen shoqtyǵy bıik shyǵarmalardyń biri - «Abaı joly» romany.Qazaqtyń uly jazýshysy Muhtar Áýezov óziniń osy epopeıasy arqyly HH ǵasyrdaǵy qazaq ádebıetine úlken jańalyq ákeldi. Kitaptyń alǵashqy basylymy 1942 jyly, ekinshi tomy 1947jyly, al úshinshi jáne tórtinshi tomdary 1952,1956 jyldary jaryq kórdi.Buryn sońdy qazaq ádebıeti tarıhynda oryn almaǵan týyndy álemdi tań qaldyryp,dúnıe júzindegi sarapshylardyń tarapynan asa joǵary baǵalandy. Qazaqtyń asa baı ári kórkem tilimen órnektelip jazylǵan bul shyǵarma qazaqtyń bar bolmysyn barynsha ashyp kórsetip, halqymyzdyń barsha álemge tanylýyna túrtki boldy. Atalǵan romannyń basty keıipkeri qazaqtyń mańdaıyna bitken juldyzy, qazaq jazba ádebıeteniń, ádebı tiliniń negizin salýshy, aǵartýshy, uly aqyn –Abaı Qunanbaev. Áýezovtyń ulttyq tilmen kórkem sýretteı bilgen bilimdi súıgen, ádildikti súıgen Abaı beınesinen úlgi tutar tulǵa retinde odan asqan adam joq ekendigin uǵynýǵa bolady.Óz zamanynda ákeniń emes, halyqtyń uly bola bilgen ol qazirgi jastarymyzǵa atanyń emes, el qamyn jegen, halyqtyń muń-muqtajyna kóńil bóle bilgen, ultjandy azamat bolý kerektigin uqtyrǵandaı. «Abaı joly» romanynda qazaqtyń uly tulǵasy Abaıdyń ónegeli ómiri baıandalýymen qatar, qazaq halqynyń tárbıeliligi, salt-dástúrge beriktigi, dana halyq ekendigi sýretteledi. Kamerýn jazýshysy: «Men buryn qazaqtar týraly estimegenmin,endi olardy óte jaqsy bilemin. Sebebi, Muhtar Áýezovtyń kitabyn oqydym, qazaqtyń uly aqyny Abaımen tanystym. Shyǵarmany oqı otyryp, Abaımen birge ómir súrip,qazaq dalasynyń aýasymen tynystaǵandaı kúı keshtim» dep óz tańdanysyn bildirgen bolatyn. Álem oqyrmandarynyń óte úlken qyzyǵýshylyǵyn týdyrǵan roman qazirde 116 tilge aýdarylyp shyqty. Qazirgi tańda elimizde bolashaq jastarymyzdy osyndaı uly tulǵalardyń úlgi tutar ómir jolymen tanystyrýda, qazaqı salt-dástúrimiz ben ádet-ǵurypymyzdy túsindirýde, qazaq ádebıetin odan ári damytý jolynda túrli jobalar daıyndalyp, is-sharalar ótkizilýde. Osy jolda Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq Ýnıversıtetiniń bıologıa jáne bıotehnologıa fakúltetiniń bıofızıka jáne bıomedısına kafedrasynyń oqytýshylary da óz úlesterin qosty. Kafedra oqytýshylarynyń uıymdastýymen stýdentter arasynda «100 kitap» jobasy aıasynda «Abaı joly» romany atty ádebı kesh ótkizildi. Atalǵan is-shara stýdentterge qazaq ádebıetinde ǵana emes, sonymen qatar álem ádebıetinde asa qurmetti orynǵa ıe, qazaqtyń uly tulǵasy Abaıdyń ónegeli ómirin tanystyryp, «Abaı joly» romanynyń, jalpy qazaq ádebıetiniń mańyzdylyǵy men teńdesiz baǵasyn jete túsindirýge baǵyttaldy. «100 kitap» jobasyna saı ótkizilgen sharada stýdentter basty keıipkerimiz Abaıdyń ómirimen tereńirek tanysyp, «Abaı joly» romanyna taldaý jasady. Keshke qatysýshylar óz oı pikirlerin bildire otyryp, qyzyqty aqparattarmen almasty. Álem tańdanysyn týdyrǵan týyndynyń negizgi mazmunyna nazar qoıylyp, qorytyndysynda tilin,dinin,tarıhyn, salt-dástúrin, ádet-ǵurpyn, el mádenıetin saqtaı bilgen halyq qana irgesi berik, alyp elge aınalatyndyǵy túsindirildi.Sonymen qatar,stýdentter men oqytýshylar arasynda taqyrypqa saı suqbat júrip, kórgeni men tájirıbesi mol ustazdar qaı jerde bolmasyn uly tulǵa Abaı syndy adamgershilikti, ádilettilikti qoldaý árqashan da jetistikke jetkizetinin aıtyp, ómirlik aqyl keńesterimen bólisti. Jetpis jyldan assa da óz mańyzdylyǵyn joǵaltpaǵan «Abaı joly» syndy ádebı baılyqtarymyzdyń budan keıin de óz baǵasyn joǵaltpaı, qazirgi ýaqytqa deıin saqtalǵany sekildi kelesi urpaqta da jalǵasyn tabýy úshin jáne elimizdiń bolashaǵy bolyp tabylatyn jastarymyzdy ultjandylyqqa baýlýda osyndaı tárbıelik máni zor jobalardyń jıi uıymdastyrylyp turýy nur ústine nur bolary sózsiz.
bıologıa jáne bıotehnologıa fakúlteti
bıofızıka jáne bıomedısına
kafedrasynyń oqytýshylary:
b.ǵ.d., profesor – Mýrzahmetova M.K.,
edvaızer, PhD – Jamanbaeva G.T.
PhD- Ydyrys Á.
