Premer-Mınıstr Oljas Bektenov Jetisý oblysyna jumys sapary barysynda óńir ekonomıkasynyń 7%-yn quraıtyn kólik-logıstıka salasynyń damýymen tanysty, – dep habarlaıdy Dalanews.kz.
Birinshi jartyjyldyq qorytyndysy boıynsha oblysta avtokólikpen júk tasymaldaýdyń jyl basyndaǵy 55,7%-dan 6 aıda 101,1%-ǵa deıin ósý úrdisi baıqalady.
Nur Zholy Customs Service halyqaralyq kólik-logıstıka ortalyǵynyń aýmaǵynda Úkimet basshysy Cross-Docking tehnologıasyn qoldaný arqyly kólik quraldaryn esepke alýdyń avtomattandyrylǵan júıesimen tanysty.
Ortalyqtyń jumysy tranzıtti jeńildetý ári jedeldetý úshin jańa tehnologıalardy engizý arqyly júk aınalymyn arttyrýǵa baǵyttalǵan.
Bul nysan ekonomıkany monopolıadan aryltý aıasynda memleketke qaıtaryldy. Bıylǵy qańtar aıynda ortalyq aýmaǵynda Dostyk Customs Service ýaqytsha saqtaý qoımasy ashyldy, ol «Alakól» avtokólik ótkizý beketinde júkterdi tıimdi ári jyldam kedendik óńdeýge jáne ótkizý qabiletin arttyrýǵa yqpal etedi. Búgingi tańda ortalyqtyń ótkizý qabileti táýligine 150-200 avtokólikti, qoımanyń ortasha táýliktik júk aınalymy 200-250 tonnany quraıdy. Júk aınalymynyń áleýeti – jylyna 1,2 mln tonna taýar.
Sondaı-aq, Dostyq kentinde túrli tabandy temir joldarmen jabdyqtalǵan Dostyk TransTerminal kópfýnksıonaldy júkterdi aýystyryp tıeý termınaly tekserildi. Úkimet basshysyna 2021 jyldyń 7 aıynda 66,2 myń JFB konteıneri (jıyrma fýttyq balamasy) tıelse, bıyl osy kezeńde 101 myń konteıner qaıta tıelip, 35%-ǵa óskeni baıandaldy. Jalpy, bıylǵy boljam 180 myń JFB konteınerin quraıdy.
Dostyk TransTerminal kópfýnksıonaldy júkterdi aýystyryp tıeý termınalynyń qosymsha alańyn jáne 50 jumys ornyn qura otyryp, 3,2 mlrd teńgege qýattylyǵy jylyna 160 myń JFB konteınerin quraıtyn mamandandyrylǵan tehnıka salý jobasyn iske asyrý josparlanǵan.
Sondaı-aq Premer-Mınıstr «Alakól» keden beketiniń qyzmetimen, júk kólik quraldaryn tasymaldaýdyń qoldanystaǵy shemasymen jáne ótkizý beketin jańǵyrtý barysymen tanysty. Jańǵyrtý sheńberinde jeke tulǵalardy, júkti, taýarlar men kólik quraldaryn baqylaý, sondaı-aq baılanys, derekter berý jáne almasý tehnologıalary engiziletin bolady. Jalpy, ótkizý qabileti táýligine 200-250 júk kóliginen 1000-ǵa deıin ulǵaıtylady. Nysan bıyl qyrkúıek aıynyń sońynda paıdalanýǵa beriledi dep josparlanyp otyr.
Úkimet basshysy kólik-logıstıka áleýetin odan ári damytýdy jáne ósip kele jatqan júk aǵynyn qanaǵattandyrý úshin ınfraqurylym qýatyn arttyrýdy baqylaýda ustaýdy tapsyrdy. Ótken jyly Qytaı men Qazaqstan arasyndaǵy ekijaqty taýar aınalymy 30%-ǵa artyp, $31,5 mlrd-qa jetti. Kedendik rásimderdi jeńildetý Qazaqstannyń óńirdegi negizgi tranzıttik kólik dálizi retindegi pozısıasyn odan ári nyǵaıtýǵa serpin beredi. Tıimdiligi dáleldengen Cross-Docking sıaqty zamanaýı sıfrlyq sheshimderdi basqa óńirlerde de iske qosý kerek ekeni atap ótildi.
– Memleket basshysy atap ótkendeı, ornyqty ekonomıkalyq ósimdi qamtamasyz etý úshin básekelestik artyqshylyqtarymyzdy paıdalaný mańyzdy. Bizde Qazaqstandy Eýrazıanyń negizgi tranzıttik habtarynyń birine aınaldyrýǵa barlyq jaǵdaı jasalǵan. Biz Qazaqstannyń teńizge shyǵa almaıtynyn jıi aıtamyz, alaıda Qytaı biz úshin muhıt ispettes. Osy baǵytta kúsh-jigerimizdi biriktirip, tutas tranzıttik qozǵalysty qamtamasyz etýimiz kerek.
Biz tranzıttik dálizdi óte belsendi damytyp jatyrmyz: Ázirbaıjan, Grýzıadaǵy áriptesterimizben kelisimder bar. Ári qaraı da jumys isteımiz. “Dostyq – Moıynty” temirjol qatynasyn keńeıtý damýǵa jańa serpin beredi. Biz bıznestiń keńeıtýge daıyn ekenin kórip otyrmyz, áli de qarajat salýǵa nıet etýshiler bar. Munyń bári tranzıttik júk kólemin birneshe ese arttyrýǵa múmkindik beredi, – dep atap ótti Oljas Bektenov.
