Redaksıaǵa Edige Aqjoldın esimdi oqyrmannan hat kelip tústi. Zeınetker aqsaqal búgingi joǵary bıliktiń is-áreketin oılasa, tún uıqysynyń tórt bólinetinin jetkizip, ásirese, elde traıbalızm dertiniń ýshyǵyp turǵanyn ashyna jazypty. Avtor óz maqalasynda belgili bir rýlardyń jáne iri qyzmet atqaratyn shendi-shekpendilerdiń esim-soılaryn anyq kórsetip, iri klandar arasyndaǵy talas-tartystyń túp qaınary – rýshyldyq, jershildik degen baılam jasapty. Maqalany qysqartyp jarıalap otyrmyz. Eger qarsy taraptyń aıtar ýáji bolsa, márhabat!
Men úmitinen úreıi mol zeınetker adammyn. Ýaqyt ozǵan saıyn qýanyshyńnan ókinishiń ulǵaıa beredi eken. Eldiń erteńi ne bolar eken dep bas qatyrsam boldy, júregim shanshı beredi. Neshe túrli ósek-aıańǵa toly aqparatty oqyp, tyńdap otyryp, ózimshe dolbar jasaımyn da, óz oıymnan ózim shoshımyn. Nege deısizder ǵoı?
Aıtaıyn nege úreılenetinimdi. Buryn bizde jalpaq jurttyń qarasy men tóresine ortaq ar-uıat degen uǵym bar edi. Búgin sol uǵymdy belinen basa janshyp tastap, keri ketip bara jatqanymyzdy baıqadym. Baıqadym da, kúdigimdi ıisi qazaqpen bólisýdi nıet ettim.
«Kókelerdiń» qudireti
Qazir bizdiń júıede rýlastyq, jerlestik derti asqynyp tur. Kúni keshe kóptiń biri bop júrgen áldebir bozókpe aıaq astynan belgili bir qyzmetke, mansapqa ıe bolyp, dúrdıip shyǵa keledi. Ondaı biliksiz, bilimsiz basshydan ońar sala bolsyn ba? Sonysyna qaramaı, bir qyzmetten bir qyzmetke aýysyp, aı sanap ósip, jyl sanap kóterilip kete beredi. Sońynan estımiz. Muny kim qulaǵynan súırep júr deseńiz, áldebir joǵary qyzmette «kókeleri» bar bolyp shyǵady. Tiregi bardyń tilin kim almasyn?! «Kókesine» sengen «atqaminer» aınalasyn bir shybyqpen aıdap, ózine unamaıtyndardy qısha sypyryp, mańyna kileń «láppaı, taqsyr» deıtinder men jaǵympazdardy jınaıdy. Endigi onyń jańa ermegi – bolashaqta aıaǵynan shalýy múmkin qarsylastaryn tuqyrtý. Qaryn toıǵan, sózi de ózine tán ortada ótimdi bolǵasyn, «irgesin keńeıtip», ústemdigin arttyrýǵa bar kúshin salýǵa kirisedi. Mine, solardyń eń basty oıyny – ózge rýdyń ózi sekildi bolashaqtan úmitti, bilimdi-bilikti azamattaryn attan qulatyp, bıik beleske shyǵarmaý úshin qolynan kelgenniń bárin jasaıdy.
Ár jerden bir tóbe kórsetip, tórdiń tóbesinde otyrǵan ózge rýdyń, basqa júzdiń «bógdelerin» alastaýǵa baryn salady. Ózektesine ókpesi bolsa da, ókpeden túımeıdi. Ortaq múdde úshin astyrtyn jalǵasady. Nıet pen tilek tabysady. Maqsat pen múdde qabysady. Bótenderdi ysyrý, qamatý naýqany bastalyp ketedi. Bul sumdyq qubyjyqtyń aty – traıbalızm!
Kópshilikke osy qubyjyqtyń maǵynasyn dál jetkizý úshin ensıklopedıadaǵy oryssha túsinigin keltireıin:
– forma obshestvenno-polıtıcheskoı plemennoı obosoblennostı, vyrajaıýshaıasá v formırovanıı organov gosýdarstvennoı vlastı na osnove rodo-plemennyh svázeı.
Traıbalızm prepátstvýet sýshestvovanıý demokratıcheskıh ınstıtýtov ı nanosıt ýsherb ravnopravıý grajdan. Traıbalızm prıvodıt k ýsılenıý mejplemennoı vrajdy, neredko vylıvaıýsheısá v grajdanskıe voıny».
Sonymen, traıbalızm degen soıqan tirligińiz búkil memlekettik bılikti bir ǵana rýdyń ýysyna qystyra salatyn júgensizdik eken...
Bıligi ósken saıyn óktemdigin kúsheıte túsetinderdiń bir ǵana klandyq túrmen birigip ketýi ozbyrlyqtyń ǵalamat qasiretinen de taıyndyrmaıdy. Tamyr-tanystyqtan góri rýlyq týystyq retpen qan-jyndary aralasyp ketken joǵary laýazym ıeleri eshteńeden jasqanbaıdy. Ári eshkimnen seskenbeıdi. Sol sebepti de jony jumyrlana dóńgelengen, judyryqtaı jumylǵan top bar anaý bılik basynda. Ol top – óz ishindegilerdi ǵana ozdyrar, ózgelerdi tozdyrar klan. Iá, kádimgi klan!
Memleket basshysy N.Nazarbaevty «tarazynyń basyn teń ustaıdy», «qandaı da bir rýǵa kóp basymdyq bere qoımaıdy» deýshi edi. Kúni keshege deıin solaı bolyp kelgen-di. Biraq sońǵy ýaqytta jaǵdaı ózgerdi.
Qazir bıliktegi basym top – dýlattar. Basymdyǵyn sezgender qolynan kelgen soń qonyshynan basýǵa daǵdylanyp alǵan ábden. Jolyndaǵysyn opyryp-japyryp, belden basyp óte shyǵady.
Jabylǵan oblystardyń jazyǵy ne?
Osy maqalany jazýǵa túrtki bolǵan bir sebepti aıtaıyn. Jazýshy Sofy Smataev baýyrymnyń «Jas Alashta» jarıalanǵan (2.12.2014 jyl) «Aıtylmaı kelgen sóz» degen maqalasyndaǵy aq júregimen aqtarylǵan myna joldardy oqyp, qatty tebirengem: «Sonaý bir jyldary áldekimniń áldebir jikshildikke urynǵan jetesiz tapsyrmasyn oryndaý úshin be (ol arasyn ashyp aıta almaımyn), biraq tapjyltpas tegeýrinimen Orta júz tutas ornalasqan Semeı, Kókshetaý, Jezqazǵan, Arqalyq oblystary joıylyp ketip edi. Sol óńirlerdiń búginde quldyraýdyń shegine jetip otyrǵanyn barshamyz bilemiz. Al mynaý Qaraǵandy arǵyndaryna qarsy bastalǵan qasaqy shabýyl sondaı zymıan eseptiń ádeıi oılastyrylǵan áreketimen kúrmele qalýy múmkin-aý demeske lajym joq...».
Ádeıi jasaldy ma, álde kezdeısoqtyqtyń kesiri tıdi me – ajyrata almaımyn. Biraq ultymyzdyń rýhanı kósemderi shyqqan qasıetti, kıeli mekenderdi quldyratýǵa ushyratýdy qylmystaı kórmeýge sharam joq. Abaı, Shákárim, Muhtardaı rýhanı kósemderimizdiń kindik qany tamǵan Semeıdi qazaǵymnyń danalary – Ahmetti, Mirjaqypty dúnıege ákelgen tarıhı Torǵaıdy, óner juldyzdary Birjan, Aqan, Ybyraıdy bergen Kókshetaýdy, ult kósemderi Álıhan, Álimhan týǵan Jezqazǵandy jaýyp tastaǵanda tapqan paıdamyz ne? Qarjy-qarajatty únemdeımiz degen syltaý bolǵanyn bilemin. Al sol «únemdeýdiń» nátıjesi qandaı? Arqalyq ta, Jezqazǵan da, Semeı de Sofy inim jazǵandaı, quldyraýdyń eń shegine jetip otyr. Azyp-tozyp ketken halqynyń aryz-talabyna qulaq asar bılik baıqalmaıdy. Ózderi áýelde osylaı bolaryn qasaqana oılastyrsa, árıne, álgi qarapaıym jurttyń óksigine bola saýsaǵyn da qımyldatpaıdy. Sondyqtan da ultynyń uranyna aınalǵan ulylaryn umyttyryp, ózderin ǵana maqtaýdan, dáripteýden bıliktegiler aldaryna jan salmaıdy.
Saýsaǵyńyzdy búgip, sanaı berińiz...
Joǵaryda Qazaqstandaǵy bıliktiń bir ǵana toptyń (dýlattardyń) qolyna shoǵyrlanǵanyn aıttym. Ony endi ózimshe dáleldep kóreıin. Saýsaǵyńyzdy búgip, sanaı berińiz!
Joǵarǵy sottyń tóraǵasy Qaırat Mámı, úkimet basshysynyń birinshi orynbasary Baqytjan Saǵyntaev, «Samuryq-Qazyna» ál-aýqat qorynyń basshysy Ómirzaq Shúkeev, Memlekettik qyzmet isteri jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttiginiń tóraǵasy Qaırat Qojamjarov, «Nur Otan» partıasy tóraǵasynyń birinshi orynbasary Asqar Myrzahmetov, QR Ulttyq olımpıada komıtetiniń prezıdenti Tımýr Qulybaev, Asqar Myrzahmetovtyń inisi, QR Kásipkerleri ulttyq palatasynyń basqarma tóraǵasy Abylaı Myrzahmetov, «Opozısıa» atanyp júrgen Jarmahan Tuıaqbaı, «Ulttyq banktiń» tóraǵasy Qaırat Kelimbetov – dýlat. Shetterinen maıly jiliktiń basyn ustap otyr. Bulardyń qolyndaǵy baılyqty esepteseńiz, tutas Qazaqstannyń ekonomıkasynyń shoǵyrlanǵanyn biler edińiz. Munyń syrtynda bul topqa T.Qulybaevtyń qolbalasyna aınalǵan úkimet jetekshisi Kárim Másimovti, kedendegi bylyq-shylyqtan bir ózi «qurǵaq» shyqqan Qozy-Kórpesh Kárbozovty qosýǵa bolady. Mınıstrler men ákimderdi, depýtattardy esepke alyp otyrǵanym joq.
Ospanov, Nurqadilov, Sársenbaev...
Mán berer bolsaq, bılikti bir ǵana rýdyń qolyna berip qoıýdyń saldary aýyr bolmaq. Aıaq-qolymyzdy álden-aq shyrmap qoıǵan qursaýymen zańsyzdyqtyń qaqpasyn ashyp tastaǵanyna ne demekpiz? Shyr ete almas álsizdigimizdi, kóz qadaı almas kónbistigimizdi búrkene beremiz be? Kerek deseńiz, bılikke masattanǵan top Orta júz ben Kishi júzdi ǵana emes, Uly júzdiń de ózge rýlaryn yǵystyra bastaǵanyn kórip-bilip júrsizder. Orta júzdiń arǵyn, naıman, kereıinen búgingi tizgin tartqan bireýin taýyp bere alasyzdar ma? Eshkim joq. Kishi júzdiń A.Mýsın, B.Rysqalıev, N.Balǵymbaev, M.Tájın syndy betkeustarlaryn bezdirip jiberippiz.
Keshegi «halqym» dese, qabyrǵasy qaıysqan Erkin Áýelbekov, Syzdyq Ábishev, Marat Ospanov, Zamanbek Nurqadilov, Altynbek Sársenbaıuly syndy asyl azamattardyń kúmándi qazasy oılantpaı ma? Ult múddesi úshin qyzmet etken Ákejan Qajygeldın, Ǵalymjan Jaqıanov, Muhtar Áblázov týǵan jerdiń tútinin ańsap, túńilip júrgenine nege mán bermeımiz? İsti bolǵan isker azamattar kimderdiń tepkisinen qamaqqa tústi? Ashynǵan jerde ashyǵyn aıtatyn Alash jurty ekenimiz qaıda?! Álde ult bolyp qalyptasa almaı, usaqtalyp kettik pe? Bizdegi memlekettik qurylym nege rýlyq-taıpalyq bılikke ǵana negizdelgen?
Ózimizdiń berekesizdigimizden uıalmaımyz. Maqtanýdan jerinbeımiz. Aýzymyzben oraq orǵanda «elimizdi 30 ozyq eldiń» qataryna tirkeı salamyz. Munymen kimdi aldamaqpyz? Árıne, ózimizdiózimiz aldap kelemiz.
Búkil qazaqtyń on paıyzyna jetpeıtin dýlattar bıliktiń negizgi tutqalaryna ıe. Qalǵan toqsan paıyzy tysqaryda. Ózderin alalaǵan bılikke ókpeli. Apyr-aý, tipti anaý totalıtarlyq deıtin Keńestik dáýirdiń ózinde bılik basynda júzaralyq, rýaralyq tepe-teńdik buljymaı saqtalmaıtyn ba edi. Múltiksiz qadaǵalanýshy edi ǵoı. Tipti sol úrdisten de aıyrylyp qalýǵa qalaı jol bergenbiz?
Ahmetov, Ábdishev, Ermegıaev... Kelesi kim?
Men keıde memleket basshysyn qatty aıaımyn. Tóńiregindegi «tonnyń ishki baýyndaı» bolyp júrgender aramdyqtaryn basshyǵa kózboıaý etip ótkizetin tárizdi. Áıtpese, ol únemi aldanyp qala bermes edi ǵoı.
«Kimde-kim óz qyzmetin asyra paıdalanyp, memleketimizge, halqymyzǵa zıan keltirer bolsa, kim ekenine qaramastan qatań ári ádil jazalanýy kerek» dedi jaqynda Prezıdent. Memleket basshysynyń osy sózin iske asyratyn, jany da, ary da taza úzeńgilesteri tóńireginde bar ma eken qazirgi kezde?..
Jaqynda «Jas Alash» gazetinde Memlekettik qyzmet isteri jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttigi qyzmetkerleriniń prezıdentke jáne basqa da laýazymdy tulǵalarǵa jazǵan ashyq haty jarıalandy. Túsingen adamǵa bul hat – naǵyz bomba! Ol – shyndyqtyń shyryldaǵan daýsy! Ol – traıbalızmniń eserlene esirektenýiniń kórinisin aıǵaqtaý! Bul janaıqaıǵa jasamaǵan qylmysty qoldan «jasatyp», jazyqsyz jandardy qamatyp tastaǵan qarjy polısıasy basshylarynyń teris áreketteri sebep bolǵan. Mundaıǵa der kezinde tosqaýyl qoıylmasa, M.Kúshimbaev sıaqty aqty qaralaýshylar barymyzdy joq etýi múmkin. Tazamyzdy bylǵap, adaldarymyzdy shetinen qaralamaq. Q.Qojamjarov pen onyń orynbasary A.Shpekbaevtyń qaharynan yqpaǵan qaraǵandylyq adal qyzmetkerlerge alǵystan basqa aıtarym joq. Pále-jalaǵa urynyp ketpeı, aman-esen júrińder, azamattarym!
«Adaldyqqa basaıyq, jemqorlyqqa qarsy kúres ashaıyq» deıtin taza nıettegi Serik Ahmetov bastaǵan Arqanyń azamattaryna jala jaýyp tastaý – shekten shyqqandyq. Onsyz da jumyssyz sendelgen, qymbatshylyqtan taryqqan, teńgesi quldyrap qunsyzdanǵan qara halyq jaraly janyn qaıda qoıaryn bilmeı alasuryp júr. Halyqtyń júıkesine shı júgirte berýge bolmaıdy!
Traıbalızm dertine shaldyqqan top basqarǵan aıyptaý organynyń zańbuzýshylyǵy, kúdiktiler men kýágerlerge hám jábirlenýshilerge qysym jasalǵany Qaraǵandyda ótip jatqan sot barysynda aıǵaqtaldy. Osydan keıin munyń Serik Ahmetov, Baýyrjan Ábdishev, Talǵat Ermegıaev sekildi arly azamattarǵa qarsy ádeıi uıymdastyrylǵan áldebir klandyq toptyń qastandyq áreketi ekenine kózimiz jete bastady. Buǵan T.Ermegıaevtiń jeke júrgizýshisi Saıat Nádirbaevtyń bas prokýror Ashat Daýylbaevqa jazǵan aryzy qosymsha dáıek. Bizdegi tergeý amaldarynyń munshalyqty soraqy deńgeıde ótetinine qarap, jaǵańdy ustaısyń!.. «Prezıdentke ǵana senemin!» dep arasha suraǵan S. Nádirbaevty qýǵyndaý áli jalǵasyp otqanyna qarap, bizdegi ádildiktiń deńgeıin bile berińiz.
Arǵyndarǵa qarsy jasalyp jatqan qýdalaý naýqanyna dálel kóp. Iisi arǵyn deı me, bar qazaqqa ortaq tuńǵysh ǵaryshker-batyrymyz Toqtar Áýbákirovtiń ózin shettetti. Bilim jáne ǵylym mınıstri Aslan Sárinjipovke, QazUÝ rektory Ǵalymqaıyr Mutanovqa shabýyl kúsheıdi. Kásipker Bolat Ábilovti shetelge ketýge májbúrledi, Nurlan Smaǵulovty túrtpekteý tolastar emes.
Abylaıdy umytý, Táttimbetti kózge ilmeý, Táshenovty elemeý...
Arǵyndarǵa qarsy jasalyp jatqan qýdalaý naýqanyna dálel kóp. Iisi arǵyn deı me, bar qazaqqa ortaq tuńǵysh ǵaryshker-batyrymyz Toqtar Áýbákirovtiń ózin shettetti. Bilim jáne ǵylym mınıstri Aslan Sárinjipovke, QazUÝ rektory Ǵalymqaıyr Mutanovqa shabýyl kúsheıdi. Kásipker Bolat Ábilovti shetelge ketýge májbúrledi, Nurlan Smaǵulovty túrtpekteý tolastar emes.
Al endi ult kósemi Abylaıdy elemeý, qazaq kúı óneriniń sańlaǵy, dáýlesker kúıshi Táttimbettiń 200 jyldyǵyn jyly jaýyp qoıý – tarıhqa, ulttyq qundylyqtarymyzǵa jasalǵan qastandyq. Ata-babanyń terimen sýarylyp, qanymen tazaryp, azat etilgen kıeli jerin Reseıge bergizbeı, basyn báıgege tigip saqtap qalǵan Jumabek Táshenovtiń 100 jyldyq mereıtoıyn durystap atap ótýge bolatyn edi ǵoı. Ony aıtasyz, qazaqtyń arǵy-bergi tarıhyn qopara jazǵan qalamger İlıas Esenberlınniń 100 jyldyǵy toılanbaýy – ultsyzdanýymyzdyń aıǵaǵy.
Batyrymyz, akademık jazýshymyz Málik Ǵabdýllınniń mereıtoıy eskerilmedi deıin desem, IýNESKO-nyń tizimine engen hákim Abaıdyń 170 jyldyǵyn jetim qyzdyń toıyndaı etip aýdanda ótkizgeni esime túsip, tilimdi tisteı qoıamyn.
Já, kúdik-kúmándi, ókpeni osymen doǵaraıyn.
Toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıinin aıtar bolsam, rýaralyq arazdyqty qozdyratyn, tutas halqymyzdy qaq jaryp qana qoımaı, bólektep-bólshektep, qıan-keski shıeleniske ushyratatyn tóbemizdegi oqshaý toptyń tezirek táýbasyna kelýin qadaǵalaıyq. Áıtpese, traıbalızmniń ýshyǵýynan anaý Rýanda, Somalı, Lıberıadaǵydaı azamat soǵysy bizde de tutanyp ketý qaýpi bar. Traıbalızmniń tamyryna balta shabylǵanda ǵana el ıgiligi topqa emes, kópke qyzmet etedi.
Edige AQJOLDIN
