Redaktsiiaǵa Edige Aqjoldin esimdi oqyrmannan hat kelip tústi. Zeinetker aqsaqal búgingi joǵary biliktiń is-áreketin oilasa, tún uiqysynyń tórt bólinetinin jetkizip, ásirese, elde traibalizm dertiniń ýshyǵyp turǵanyn ashyna jazypty. Avtor óz maqalasynda belgili bir rýlardyń jáne iri qyzmet atqaratyn shendi-shekpendilerdiń esim-soilaryn anyq kórsetip, iri klandar arasyndaǵy talas-tartystyń túp qainary – rýshyldyq, jershildik degen bailam jasapty. Maqalany qysqartyp jariialap otyrmyz. Eger qarsy taraptyń aitar ýáji bolsa, márhabat!
Men úmitinen úreii mol zeinetker adammyn. Ýaqyt ozǵan saiyn qýanyshyńnan ókinishiń ulǵaia beredi eken. Eldiń erteńi ne bolar eken dep bas qatyrsam boldy, júregim shanshi beredi. Neshe túrli ósek-aiańǵa toly aqparatty oqyp, tyńdap otyryp, ózimshe dolbar jasaimyn da, óz oiymnan ózim shoshimyn. Nege deisizder ǵoi?
Aitaiyn nege úreilenetinimdi. Buryn bizde jalpaq jurttyń qarasy men tóresine ortaq ar-uiat degen uǵym bar edi. Búgin sol uǵymdy belinen basa janshyp tastap, keri ketip bara jatqanymyzdy baiqadym. Baiqadym da, kúdigimdi iisi qazaqpen bólisýdi niet ettim.
«Kókelerdiń» qudireti
Qazir bizdiń júiede rýlastyq, jerlestik derti asqynyp tur. Kúni keshe kóptiń biri bop júrgen áldebir bozókpe aiaq astynan belgili bir qyzmetke, mansapqa ie bolyp, dúrdiip shyǵa keledi. Ondai biliksiz, bilimsiz basshydan ońar sala bolsyn ba? Sonysyna qaramai, bir qyzmetten bir qyzmetke aýysyp, ai sanap ósip, jyl sanap kóterilip kete beredi. Sońynan estimiz. Muny kim qulaǵynan súirep júr deseńiz, áldebir joǵary qyzmette «kókeleri» bar bolyp shyǵady. Tiregi bardyń tilin kim almasyn?! «Kókesine» sengen «atqaminer» ainalasyn bir shybyqpen aidap, ózine unamaityndardy qisha sypyryp, mańyna kileń «láppai, taqsyr» deitinder men jaǵympazdardy jinaidy. Endigi onyń jańa ermegi – bolashaqta aiaǵynan shalýy múmkin qarsylastaryn tuqyrtý. Qaryn toiǵan, sózi de ózine tán ortada ótimdi bolǵasyn, «irgesin keńeitip», ústemdigin arttyrýǵa bar kúshin salýǵa kirisedi. Mine, solardyń eń basty oiyny – ózge rýdyń ózi sekildi bolashaqtan úmitti, bilimdi-bilikti azamattaryn attan qulatyp, biik beleske shyǵarmaý úshin qolynan kelgenniń bárin jasaidy.
Ár jerden bir tóbe kórsetip, tórdiń tóbesinde otyrǵan ózge rýdyń, basqa júzdiń «bógdelerin» alastaýǵa baryn salady. Ózektesine ókpesi bolsa da, ókpeden túimeidi. Ortaq múdde úshin astyrtyn jalǵasady. Niet pen tilek tabysady. Maqsat pen múdde qabysady. Bótenderdi ysyrý, qamatý naýqany bastalyp ketedi. Bul sumdyq qubyjyqtyń aty – traibalizm!
– forma obshestvenno-politicheskoi plemennoi obosoblennosti, vyrajaiýshaiasia v formirovanii organov gosýdarstvennoi vlasti na osnove rodo-plemennyh sviazei.
Traibalizm prepiatstvýet sýshestvovaniiý demokraticheskih institýtov i nanosit ýsherb ravnopraviiý grajdan. Traibalizm privodit k ýsileniiý mejplemennoi vrajdy, neredko vylivaiýsheisia v grajdanskie voiny».
Búkil qazaqtyń on paiyzyna jetpeitin dýlattar biliktiń negizgi tutqalaryna ie. Qalǵan toqsan paiyzy tysqaryda. Ózderin alalaǵan bilikke ókpeli. Apyr-aý, tipti anaý totalitarlyq deitin Keńestik dáýirdiń ózinde bilik basynda júzaralyq, rýaralyq tepe-teńdik buljymai saqtalmaityn ba edi. Múltiksiz qadaǵalanýshy edi ǵoi. Tipti sol úrdisten de aiyrylyp qalýǵa qalai jol bergenbiz?
Ahmetov, Ábdishev, Ermegiiaev... Kelesi kim?
c_da216d02e6e9f2a05df3b8ca5c04f9c5Men keide memleket basshysyn qatty aiaimyn. Tóńiregindegi «tonnyń ishki baýyndai» bolyp júrgender aramdyqtaryn basshyǵa kózboiaý etip ótkizetin tárizdi. Áitpese, ol únemi aldanyp qala bermes edi ǵoi.
«Kimde-kim óz qyzmetin asyra paidalanyp, memleketimizge, halqymyzǵa ziian keltirer bolsa, kim ekenine qaramastan qatań ári ádil jazalanýy kerek» dedi jaqynda Prezident. Memleket basshysynyń osy sózin iske asyratyn, jany da, ary da taza úzeńgilesteri tóńireginde bar ma eken qazirgi kezde?..
