ISHIM jıhadshylarymen kúresý – syltaý ǵana
Sırıadaǵy soǵys alǵashynda tek úkimetke qarsy aksıa bolyp bastalǵan mıtıń edi, keıin kele azamttyq soǵysqa ulasty. Eń alǵashqy tolqýlar 2011jyldyń 26 qańtarynda bastaldy. Keıinnen 15 naýryzda jappaı narazylyq sherýlerlerge jalǵasty. Bul sherýler el prezıdenti Bashar Asadqa qarsy baǵyttalǵan búkil halyqtyq kóteriliske aınaldy. Bashar Asadty Iran, Reseı, Lıvan qoldap, tyǵyz qarym-qatynas ornatqan bolatyn. Túrkıa - Sırıa prezıdenti Bashar Asadty bılikten taıdyrý úshin kóterilisshilerdi ashyq qoldady. Bashar Asadpen kúresýshiler qataryna qosylǵysy keletinderge óz shekarasyn aıqara ashyp ta qoıdy. Álemniń túkpir-túkpirinen myńdaǵan ıslamdaǵy radıkaldyq joldy ustanatyn adamdar «jıhadqa» attanyp jatty. AQSH pen NATO-da bul «jıhadshylarǵa» qarý berip, kúresterin uıymdastyryp otyrdy. Biraq, bul sabazdarymyz bas kezinde ıslam sharıǵatyna sáıkes jıhad kórsetkenimen, keıinnen kózqarastary men maqsatyn ózgertip, aınyp ketti. Islam jıhadynda joq, tutqyndy jurt kózinshe baýyzdaý, adam órteý, jas demeı, kári demeı bárin qyryp salýmen álemniń úreıin aldy. Ózderin aımaqta sharıǵat ornatamyz dep, «Irak Sham Islam memleketi» (ISHIM) dep jarıalap úlgerdi. ISHIM qazir Sırıanyń 3-ten 2 bóligin jaýlap úlgerdi. Sońǵy jyldary ISHIM jıhadshylary Sırıa jerinde, Túrkıamen shekaralas mańdaǵy Kobanı qalasyn da qorshap, myńdaǵan kúrdterdi de aıaýsyz óltirdi.
Budan soń AQSH pen NATO jáne Izraıl ózderi qurǵan top baqylaýdan shyǵyp ketken soń, endigi ISHIM jıhadshylaryn emes, ISHI -ge qarsy soǵysyp júrgen kúrdterdi qoldaı bastady. Soltústik Irak kúrd avtonomıasynyń basshysy Mesýt Barzanıdiń toptaryn qarýlandyryp, ISHIM - ge qarsy qoıdy. Olar Iraktyń soltústiginen kelip, Sırıadaǵy maıdanǵa kirdi. Sońǵy ýaqyttarda Barzanı basshylyǵyndaǵy soltústik Irak peshmereleri Sırıada iri nátıjege de jete bastaǵan. Osy aıda Tel Abıad qalasyn ISHI-nen qaıtaryp alǵan kúrdterdiń bul jeńisi qoldaýshylarynyń arqasy bolsa kerek. Sondaı - aq, jaqynda Túrkıada bolǵan parlamenttik saılaýda kúrdterdiń Halyqtyq demokratıalyq partıasy (HDP) da jeńiske jetti. Endi bul partıa Túrkıa parlamentinde kúrd máselesin aldyǵa shyǵarmaq.
Bul oqıǵalarǵa túrik saıasattanýshylary «Kúrdter kúsheıip keledi. AQSH pen Batys kúrdterterge nazar aýdaryp otyr. Endigi bulardyń oıy Taıaý Shyǵysta kúrdterdiń bedelin arttyryp, yqpalyn kúsheıtpek. Bu joly dinı emes, etnıkalyq jaǵyna mán berip, Iran men Túrkıaǵa da qarsy kózqarastaǵy aımaqta jańa kúrd memleketin qurý. Kúrd memleketi Sırıanyń soltústigi men Iraktyń batysynda qurylýy múmkin. Buǵan qosa Túrkıanyń ońtústik shyǵysynan da jer daýlamaq. AQSH pen Batys tynyshsyz aımaqty kúrdterge berip, yńǵaıyna kónetin, jańa demokratıalyq memleket qurýdy kózdeıdi. ISHIM sapyndaǵylar negizinen AQSH pen Eýropadan kelgen ıslamdaǵy radıkaldyq kózqarasty adamdar. Elderin bulardan tazartyp, Sırıa jerinde saıası oıynǵa paıdalanyp, keıinnen bulardan birjola qutylmaq. Kúrdter ISHIM-di jeńer bolsa, iri kólemdegi qarýlar men munaı kenishterine ıe bolmaq. ISHIM - di ózderi quryp, keıinnen ISHIM-men kúresýge bel býý, bul –naǵyz oıyn», - dep oqıǵalarǵa oraı, Taıaý Shyǵystyń bolashaǵyna BAQ-ta boljam jasap otyr.
Túrik barlaýy: Syrtqy kúshterdiń Kúrdistan qurý jospary bar
«Buǵan, ásirese, saıası qatynasy Iran jáne Túrkıamen «ıt pen mysyqtaı» bolǵan Izraıl qulshynyp otyr. Eger Kúrdistan memleketi qurylsa, aımaqta jańa qaqtyǵystar dúrbeleńi bastalady. 1923 jyldyń 24 shildesinde Túrkıa respýblıkasy men Batys elderiniń ókilderi qol qoıǵan Lozanna kelisim-shartynda ketken eseni qaıtarý úshin qyzmet etýde. AQSH pen Batys Taıaý Shyǵysta úlken geosaıası oıyndar oınap otyr. Túrkıa bul oıynda baqylaýshy bolyp qalmaq emes, kerek bolsa oıynǵa aralasady. Túrkıadaǵy sońǵy saıası ahýaldarǵa da syrtqy kúshterdiń áseri bar»,– deıdi Túrkıanyń Keden jáne saýda mınıstri Nýrettın Janıklı.
Túrkıa saıası zertteýler ınstıtýtynyń jýyrdaǵy jańalyqtaryna qaraǵanda, Túrik barlaý qyzmeti shuǵyl jınalys ótkizgen. Ulttyq qaýipsizdik qyzmeti, syrtqy barlaý, áskerı mamandar men keńesshiler qatysqan jıynda Sırıa jerinde Túrkıamen shekaralas aýmaqta Kúrdistan qurý jospary bary aıtylyp, másele talqylandy. «Syrtqy kúshter bul úshin Sırıadaǵy ISHIM- men kúresýdi syltaý etip, óz múddelerine paıdalanyp keledi. Sırıadaǵy kúrdterdiń demokratıalyq birlik partıasy (PYD) halyqaralyq koalısıalyq kúshterdiń áýe shabýylynyń kómegimen Túrkıa shekarasyna jaqyn Tel Abıad aımaǵyn ISHIM sodyrlarynan tazartýǵa kúsh salyp, etnıkalyq arab pen túrkimenderdi bul aımaqtan kóship ketýge májbúrlep, aımaqty óz baqylaýlaryna alǵanyn kórip otyrmyz. Halyqaralyq koalısıalyq kúshterdiń Aın al Arab jáne Afrın aımaǵyn áýeden bombalaýy jıilep, bul aımaqtardy soltústik Irakpen baılanystyrý kózdelip otyr. Nátıjesinde, bos qalǵan aımaqtarǵa Soltústik Iraktan kúrdterdi kóshirip ákelemek. Sondaı-aq, kúrd basshylary Izraıl jáne Eýropa ókilderimen jıi kezdesip júr. Kúrdterdiń aımaqta ústemdigi osylaı kúsheıe berse, aımaqty Kúrdistan memleketi dep jarıalaýy múmkin»,- dep jazady maqalada.
Kúrdter derbes memleket bolǵysy keledi
Jalpy, túrikter kúrdterdi unata qoımaıdy. Túrkıanyń Ońtústik Shyǵysynda turatyn kúrdterdiń keıbiri qarýly kúrd jasaqtary (PKK) sapynda. Túrik armıasyna jıi shabýyl jasap, óz zańdarymen júrip, bul aýmaqtan jer daýlap keledi. Bul toptardy kóbine syrtqy kúshter qarýlandyryp, Túrkıa úkimetine aıdap salýǵa paıdalanyp jatady. Erdoǵan bılikke kelgeli damyǵan Túrkıanyń aıaǵynan shalýshylar kóp. Túrkıa kúrd qarýly toptarymen kúres úshin sońǵy 30 jylda 300 mlrd. dollar jumsapty.
Etnıkalyq arǵy tegi jaǵynan Kúrdter — Taıaý Shyǵystyń ejelgi halyqtarynyń biri. Kúrdterdiń kópshiligi Túrkıa, Iran, Irak, Sırıa aýmaǵynda ómir súredi. Osy memlekettermen shektesetin Aýǵanstanda, Armenıada, Grýzıada, Ázirbaıjanda da turady. Dúnıe júzinde jalpy sany – 40 mıllıon shamasynda. Sırıada 3 mıllıon, Túrkıada 14 mıllıon, Irakta 5 mıllıon shamasynda kúrd turady. Dini –negizinde Islam, arasynda Súnnı musylmandar da, Shıǵa musylmandar da bar. Keıbireýler hrıstıan dinin nemese babalarynyń ezıd diniń ustaıdy. Óz ishinen kýrmandjı, soranı, ezıd kúrdteri dep birneshe topqa bólinedi. Týǵan tili - kúrd tili, úndi-eýropalyq tilderiniń tobynyń batys ıranı tarmaǵyna jatady, parsy tiline jaqyn. Jeke derbes memleketi joq. Ázirge Iraktyń soltústiginde Kúrd avtonomıasy bar. Kúrdter uzaq jyldardan beri táýelsizdik alý úshin kúresip keledi. Derbes kúrd memleketin qurýdy ańsaıdy.
Maqalany ázirlegen Nazar TURYQBAIULY
