Semeı jeriniń sóz saraıy

Dalanews 07 shil. 2015 00:35 119

Qart Semeı, sóz Semeı, Qyzyljar-Semeı... Zamananyń keskini myń qubylǵanda órligin joǵaltpaǵan, raqymsyzdar qaptaǵanda rýhyn qulatpaǵan Semeı. Kıeli hám taǵdyrly shahar. Semeı dese at úrikti. Semeı súrgin keshti. Erke Ertistiń bir qalyptan jańylmaıtyny sıaqty taǵdyr tosqaýylyna taıqy mańdaıyn tosty da irgege aýnap túspeı injý-marjanyn qoınyna basyp, qazakem basyna týar aq tańdy kútti de jatty.

Jylaýly boldy, zarly boldy. Qalyń qazaq atasy Abaı, árisi Aqtaılaqtan, berisi Tynyshtyqbekpen jalǵasar sóz súleılerin jaqsy biler. Qaraýyl týdyrǵan ulylar jaıly sóz bólek te, shahar suńqarlary jaıly áńgime tipten basqa. Kózi qaraqty oqyrman durys uǵynsyn Semeıdi áspettep áldene tabaıyq degen oıdan aýlaqpyz. Bolmaǵandy boldy deý ádebıet-arǵa jat qylyq. Munda da tań atyp, kún batady. Aıtpaǵymyz - aıtylmaǵan áńgime, biz jıi aýyzǵa ala bermeıtin, aınalyp óter - aqıqat qana. Óıtkeni qashanda jaqyn taýdyń bıiktigi baıqalmaıdy.

Semeı - Alashtyń astanasy. Árıne, arqa tósindegi keshegi Abylaı aq tý qadaǵan mekendegi arý astanamyz jańa Qazaqstannyń - jańa betperdesi. Semeı sol Alash atty asyl uǵymnyń alǵash aýyzdanǵan jeri. Senbeseńiz tarıhty paraqtańyz.

Qazirgi Semeıdiń Jańa Semeı atalatyn bóligi «Alash qalasy» atalǵan. Alash arystary týdy osynda tikti. Sultanmahmut oqýǵa keldi, Muhtar Áýezov pen Júsipbek Aımaýytov qazaqtyń tuńǵysh baspasóz qarlyǵashtarynyń biri sanalatyn «Saryarqa» (qazirgi «Semeı tańy») men «Abaı» jýrnalynyń tusaýyn kesti. Ol ol ma, Mirjaqyp biraz ýaqyt túrmede otyrsa, Ahań Ahmet Baıtursynov jary Badrısafamen (Aleksandra) nekesin qıdy. Q.Muńaıtpasov óner kórsetse, án koroli Ámire Parıjdegi tuńǵysh EKSPO kórmesine  ózi týǵan Semeıden attandy. Jurt bile bermes biraz jaı bul ǵana emes, Semeı - qazaq teatrynyń oshaǵy. 1914 jyly Muhtar Áýezov ózi bas bolyp Áıgerimniń jaılaýy Oıqudyqta «Eńlik-Kebek» pesasyn sahnalaıdy. Sýfler de, rejıser de Muhańnyń ózi.

Qazaq fýtboly she? Qazaq fýtboly da Semeıdi bastaýym dep biledi. 1913 jyly quramyndaǵy eń birinshi qazaq oıynshy da Muhań bolǵan Iarysh (Jarys) qazaq-tatar fýtbol komandasy da dál osy jerde qurylyp edi. Ásetpen aıtysatyn Kempirbaı aqyn men Sábıt Dónentaev sekildi birtýar alyptarǵa da Semeı topyraǵy buıyrǵan. Qadam attasań tasy sybyrlap koıa berer qart shahar bolsa shesh kóńilimniń jumbaǵyn degendeı ádil tarazy - ýaqytqa óz marjanyn saqtap jatyr.

Tek jas urpaq Semeı degende selt etip, murajaıdan kóretin emes, kóneniń kózindeı, ótkennen ótkel bolyp syr aqtaratyn tiri jádigerlikterdi baǵalaı bilse bolǵany da. Shahardyń qazaq ıntellıgensıasynyń shyraq maıy ekenin aıtqanda búginde erekshe gúldenip, kórkeıgen Kereký men Óskemen,  Semeıdiń enshi alyp, bólek shyqqan bel-balasy dese de bolady. Hosh,bisimillá kirispeni aıaqtap, negizgi aıtpaǵymyzǵa kósheıik.

Sekseninshi jyldarystýdenttik ómirin bastaǵan jastar Semeıdiń medısına, mal dárigerlik, tehnologıalyq ınstıtýttarynan bilim aldy. Oqý oryndary arasyndaǵy eń bedeldisi árıne pedagogıkalyq ınstıtýt bolatyn-dy. Ýnıversıtet túgil, onyń ataýy tańsyq kezde Semeı pedagogıkalyq ınstıtýtynyńataǵy aıbarly shaq.  Qazir mektepte uzaq jyldar shákirt tárbıelep, qurmetti eńbek demalysyna shyǵyp otyrǵan qart ustazdar munymen tolyq keliser. Qoıshysynyń ózi «Juldyz» jýrnalyn qonyshyna salyp oqıtyn sol jyldary ádebıet pen óner tórden oryn aldy.

Shyǵystaǵy ádebıet –ómirim der, qolyna qalam alǵan qazaqtyń qara kóz jastary sol pedagogıkalyq ınstıtýttyń qazaq tili men ádebıeti mamandyǵyna asyqty. Sebep ol - sóz kestesin úıretkish Abaı jeriniń baǵanaly ordasy edi.

Byltyr Semeı pedagogıkalyq ınstıtýtyna 80 jyl toldy. Aıtýly, mereıli dataǵa oraı sol baǵanaly orda, basty orda pedagogıkalyq ınstıtýtynyń, qazirgi Semeı qalasynyń Shákárim atyndaǵy memlekettik ýnıversıtetiniń Qazaq tili men ádebıeti mamandyǵy týraly biraz jaıdy egjeı-tegjeıli bolmasa da qal qadirimizshe baıandaǵymyz keldi.

Alǵashynda Semeı oblystyq oqý bóliminiń pán muǵalimderin daıarlaıtyn kýrs retinde uıymdasqan ınstıtýttyń qazaq tili men ádebıeti bólimi 1939 jyly boı kóteredi.  

Talaptyny qanattyǵa jalǵaǵan fakúltet basshylyǵynda, ustazdyq qyzmetinde de talaıly tulǵalar turdy.

Qaıym Muhamedhanov - fılologıa fakúltetiniń negizin qalaýshy jan. Abaıtanýshylar kóbeıip ketken tusta Nesipbek aǵanyń «Abaıdy bilem deýshi kóp, biraq bilgiri az» degeni bar. Al Qaıym - Abaıtanýdyń atasy, Abaı sózin búgingi kúnge aman jetkizýshi. Abaıdy, onyń aqyndyq mektebin arashalaımyn dep  jan ushyrǵan, sol úshin 25 jyl bas bostandyǵynan aıyrylyp KarLagqa aıdalǵan, Qazaq KSR tuńǵysh gımniń avtory bolyp, biraq kózi tirisinde eshbir memlekettik  nagradaǵa usynylmaı ketken kemel de qarapaıym ǵalym. Fakúltet shańyraǵynyń bıik bolýy - Qaıymdaı qaısar kemeńgerden bosaǵa beriktigin alýynan ba dersiń. Muhamedhanov Semeıde bir ózi bir mektep boldy, ózi sıaqty erlerdi mańyna toptastyra da bildi.

Qara joldyń ózinen árkimder taıǵan, jer-jerde barlyq qazaq bólimderi jabylyp jatqan almaǵaıyp kezeńde Semeı bólimin alyp qalýǵa Muhamedhanovtan keıin baryn salǵan taǵy eki tulǵa bolǵan. Biri tilshi maman -Jumaǵalı Shákenov te, ekinshisi Máshhúr Júsip Kópeevtiń nemeresi, asyldyń synyǵy, tektiniń tuıaǵy qazirde eńbegi shákirtterimen jalǵasyn tapqan Qýandyq Fazyluly bolatyn. Ǵumyrnamanyń osynaý betterin paraqtaǵanda qyryn kózqarasqa ushyraǵan týǵan tilińniń kórgen zábir-japasynan boıyn túrshikse, ekinshileı el sengen erler baryna qýanasyń.

Qazaq tili men ádebıeti – Semeıdiń sóz saraıy ispetti. Ár jyldary túlegen túlekterge qarap fakúltettiń ustazdar ustahanasy ǵana emes kileń maıtalmandar men saıypqyrandardyń uıasy bolǵanyn ańǵarasyń. Ázilhan Nurshaıyqov, Qanıpa Bitibaeva, Ǵarıfolla Esim, Kámen Orazalın syndy aǵa býyn ókilderi men altynnyń erekshe qorytpasyndaı aqyndar Ábýbákir Qaıran, Tólegen Janǵalıev, Merǵalı Ibraev, Tynyshtyqbek Ábdikákimuly ómirleriniń stýdenttik kezeńi osynda saırap jatyr.

Jýrnalısıkanyń jampozdary Álibek Qańtarbaı, Bolat Kákibala, Eýrazıa birinshi arnasynda tilshilikte júrgen jas talant Aıjan İlıasqyzy «tórtinshi bılikke» osy jerden joldama alǵan.

Ónerdiń altyn dińgegi aıtysta «Júrsinniń júırikteri» atalyp, keshegi Saparǵalıdan soń sulý sóz sapyrǵan aıtyskerlerdiń jelisi de qara shańyraqtan taramdalady. Serik Qusanbaev, Rınat Zaıytov, Sara Toqtamysova, Ásem Erejeqyzy, Qarlyǵash Áýbákirova máreni san kesti.

Qazaq ǵylymynyń eki alyby bastaýynda turǵan fakúltet bıyl Qazaqstan JOO arasynda ótkizilgen táýelsiz reıtıń boıynsha Almaty men Qaraǵandydan soń 3 orynǵa jaıǵasqan. 

Qazir fakúltette eki kafedra jumys jasaıdy. Birinshisi – bastaýynda profesor, ardager ustaz, ǵajaıyp tilshi maman Qınaıat Shaıahmetuly turatyn Qazaq tiliniń teorıasy men ádistemesi kafedrasy. Ǵylymı zertteýshilik jumystarynyń teorıalyq bóligi júz jıyrma, tájirıbelik-kópshilik sıpattyq bóligi eki júzden astam atalym quraıtyn Qınaıat Shaıahmetulynyń esiminiń tilshi mamandar arasyndaǵy tanymaldylyǵyna baılanysty mynadaı bir tamasha oqıǵa bar. Almatyǵa aspırantýraǵa oqýǵa attanǵan semeılik jas bitirýshilerdiń Qınaıat Shaıahmetulynan dáris alǵandaryn estigendeesh synaqsyz qabyldaı beredi eken. Otyz jyl boıy kafedra meńgerýshiligin atqarǵan tolaǵaı eńbek ıesi tálshi qaýym úshin qashanda - taý tulǵa.

Ekinshi kafedra – qazaq ádebıeti kafedrasy. Esigi jabylmaı erkindikti súıetin, elpek oryn. Beısenbaı Kenjebaevtyń shákirti, sanaly ǵumyryn Sultanmahmuttanýǵa arnaǵan, Semeıdegi «Espenbetov mektebiniń» negizin salýshy Arap Espenbetov- kafedranyń qurmetti profesory.

Kafedranyń erkindikti súıetin sebebi munda aqyndar ortalyǵy bar. Aldyńǵy aqyn aǵalardyń sara jolyn jalǵap jazba aqyn stýdentter «Jebe» úıirmesin ashqan. Ulan Saǵadıev, qalalyq «Darıǵa-aı» jastar teatrynyń kórkemdik jetekshisi Baýyrjan Igilik, Abaı atyndaǵy teatrdyń ádebı bólim meńgerýshisi Mereı Qartov sıaqty respýblıkaǵa tanymal jas aqyndar «Jebede» ushtaldy.

Birazy qazaq óleńiniń qambasyna jaýqazyn jınaqtaryn qosty. Kafedra oqytýshysy Murat Imanjaparov basqaratyn «Úsh bıik» baspasynyń «Jas aqyndar antologıasy» serıasymenqazirde Ertis óńiri gazetiniń tilshisi Medet Demejannyń «Kóktúrik», Mereı Qartovtyń «Esimiń seniń», Juldyzaı Ysqaqtyń «Men dep bilgeısiń», Qýat Qıyqbaıdyń «Kóktemdegi kóleńke» jınaqtary stýdenttik shaqta jaryq kórip úlgerdi.

Al jýyrda Qalalyq mádenıet saraıynda «Jebeniń» kezekti qyrany mamandyqtyń 1 kýrs magıstranty Arman Sherızattyń «Táńirqut» jyr jınaǵynyń tusaýkeseri ótti. Tusaýkeserge arnaıy kelgen belgili fılosof jazýshy, senator Ǵarıfolla Esim men abaıtanýshy Tóken Ibragımov jańa lep, jańa serpin Armannyń poezıasyna aq jol tiledi. Tynyshtyqbek Ábdikákimuly:  «Arman óleńi – aqylyńyzdy ántek jaıqaltyp, tilińizdi dekúrmep tastarlyq qýatqa ıe besti qymyzdaı» dep baǵa berdi

Jas aqynǵa bata bergen Ǵarıfolla Esim de, Tynyshtyqbek Ábdikákimuly da qara shańyraqty bitirgen aǵa býyn ekenine qarap, búgingi jas aqyn Armanǵaqarap sol bir qasıet pen kıeniń baýy áli úzilmegenine kóz jetkizgendeı boldyq. At aýnaǵan jerde túk qalady degen osy shyǵar. Semeı qalasynyń Shákárim atyndaǵy memlekettik ýnıversıteti, fılologıa fakúltetiniń «Qazaq tili men ádebıeti» mamandyǵy –Semeıdiń sóz saraıy deýge syıyp tur. Jasaı ber, Semeı jeriniń sóz saraıy!!!

Aıaýlym Shaımardanova




Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar