– Saıasattyn shyrmaýynda tutylǵan ejelgi narttardyń eli – balqar halkynyń jeri. Balkarlar Kavkazdyń en bıik taýlarynda ómir súrip jatqan halyqtardyń biri. Ortalyq Kavkazdyń taý bókteri men shatqaldaryna ornalasqan. Malka, Baksan, Chegem, Cherek ózenderi men onyń tarmaqtarynyń alqabyn jaılaǵan. Ornalasqan jerine qaraı malkarlar, byzyngylylar, holamdylar, chetemdiler, ýrýsbılikter-baksanchylar bolyp shaǵyn toptarǵa bólinedi. El aýmaǵynda taýly shyńdary men qalyń ormany, qunarly jazyq alqaptary men kókmaısa, shalǵyndy belderi bar.
Balqarlar 1827 jyly, ǵasyrlar boıy qalyptaskan ózindik taýlyq, ádet-ǵurpy, áleýmettik qurylymy men sharıǵat sotyn jáne musylman dinin saqtaı otyryp, Reseıdiń kuramyna enedi.
Qazirgi Kabarda-Balqarıanyń túpkilikti halqy turaqtaǵan, ondaǵy sany 85,1 myń, álemde 180 000, Qazaqstanda sol halyqtyń 3000-y mekendeıdi. Altaıdan shyqqan balqarlardyń qalyptasýynda úsh birdeı etnıkalyq komponentter áser etken kavkaz tildi halyqtar, IY-Y ǵasyrlarda Ortalyq Kavkaz taýly beldeýinde paıda bolǵan ırantildi alandar, kýban bolgarlarynyń sińisýi jáne XIII ǵasyrda Kavkaz taýlaryna qonys tepken, keıinnen alan – osetındermen sińisip ketken qypshaqtardyń yqpaly bolǵan desedi. Balqarlar kórshiles jatqan kabardındermen, sandarmen, grýzın-rachındiktermen aralasa tirshilik etken. Ejelgi sharýashylyǵynyń basty túri mal sharýashylyǵy, qoıdyń júninen kıiz basyp, býrka óńdep, kúmis-altyn, teri men aǵash óńdegen, tuz shyǵarý, qorǵasyn, kúkirt alýmen aınalysqan, bal arasyn ósirý de balqarlarǵa tán kásip.
Balqarlar ómirindegi kúrdeli ózgeris 1917 jylǵy qazan tóńkerisi nátıjesinde bastaldy. 1922 jyly 16 jeltoqsanda Kabarda-Balqar avtonomıalyq oblysy qurylyp, 1936 jyly 4 jeltoqsanda avtonomıalyk respýblıka bolyp ózgeredi. Balqarlar respýblıka halqynyń úshten bir bóligin quraıtyn. Keńes úkimeti ornap, sharýashylyq júrgizý úrdisi ózgerip, jańa mádenıettiń saldary salt-sanany da ózgerte bastaıdy. Halyqtyń asyl qazynasy dep atalatyn, ata-babadan balaǵa jetip, ózindik ereksheligi men sıpatyn saqtap, urpaqtar arasyn jalǵastyryp turatyn altyn arqaý – halyqtyń dinı senimi, salt-dástúrleri men ádet-ǵuryptary bolsa kerek. Bizder óz tilinde sóılep, óz eliniń salt-dástúriniń saltanatynyń ortasynda ócip, halyq qazynasynyń kaımaǵyn qalqyp alyp, ózegin boıyna cińirgen urpaqtyń ókili emespiz. Áıtse de, ájeniń áldıimen, ananyń meıirimimen, ákeniń tárbıesinen shyqqan tegimizdi ushtadyq. Bolmysymyz bir qazaq halqynyń salt-dástúrlerine boılap, túbi bir uqsastyǵymyzdy aıshyqtadyq. Eki eldiń danalyǵynan sýsyndap, qos ulttyń qunarynan nár alǵan baqytty urpaqpyz dep aıtýǵa bolady. Syılastyǵy jarasqan januıamyzda ájemiz Patımattyn tárbıesi basym boldy. Qoly berekeli ájemizdiń irimshik salynǵan ydysy eshqashan qurǵamaıtyn, balqarlardyń talǵap jeıtin asy – tuzdalǵan iri maldyn shekesi salynǵan aǵash bóshke as úıdiń bir buryshynda saqtaýly turatyn. Oǵan qosa túrli tuzdyǵy bar, tátti taǵamy bar, pisken nany bar, ájemiz as-sýǵa myǵym jan edi. Taǵamǵa toly dastarqany eshkashan jınalmaıtyn. Kelip-ketip jatatyn qonaqtardy qarsy alyp, astan dám tıgizbeı jibermeıtin. Endi barlap qarasam, qonaqjaılyk ózindik tártibimen qalyptasqan reti bar, bir óner eken. Ájem eshqashan «bylaı etý kerek» dep, nemese munyń reti solaı dep túsindirgen emes. Kúndelikti tirshilikte aıtqan sózi, is-qımylymen aǵaıyn-týys arasyndaǵy bedelimen barlyǵymyzǵa ónegesin kórsete bildi. Áıeldiń er-azamattardyń aldyna kóp shyǵa bermeıtin halqymyzdyń kanǵa sińgen ádetine qaramastan, ájemizdiń orny óte bólek edi.
Aýylymyzdyń jasy úlken aqsaqaldary da asyl anany qadirlep ótti, eshkim ájemizge qarsy kelmesten úlken syılastyqtyń úlgisin kórdik. Attyń tóbelindeı az ǵana balqarlardyń ortasynda bedeldi bola júrip, qyzý tirliginen qalmaı, barlyǵymyzdyń ómirimizdiń mánine aınalypty. Atamyzdy nemis basqynshylary Uly Otan soǵysy jyldarynda ózge de balqarlarmen birge tirideı kómip tastap, óltirgen eken. Ájemniń «Atań men basqa da balqarlar tirideı kómilgen shuńqyrdyń topyraǵy úsh kún boıyna terbelip turdy» degen sózin eske alsam, áli kúnge deıin denem túrshigip ketedi. Nalchık qalasyn nemisterden azat etkenge deıin, tirideı kómilgen bozdaqtarynyń súıegin ala almaı, azalap jylaı almaı qan jutqan analar kóz aldyma elesteıdi.
Sol zobalańdy kózimen kórgen ájem, adam balasyna jaman sóz aıtpaı, qarapaıym qalpynan aınymaı ómir keshti. Bertin kele aq jaýlyǵyn tartyp alyp, boıyn tik ustap, máshıneden túsip jatqan qalpy elesteıdi. Ortasynyń sánine aınalyp uzaq ta baıandy ǵumyry ónege bolǵany danalyǵynyń bir belgisi bolar. Kináz tuqymynan shyqqan ájem kóp sóılemeıtin, basynan ótken aýyrtpalyqtardy aıtyp ta aınalasyndaǵylardy mezi etpeıtin. Sol asyl ájemdi áli kúnge bir sát esten shyǵarmaımyn.
Qazaqstandaǵy tynysh ta beıbit ómirimizge táýbe aıtamyn. Ultymyzdyń jastaryna: «Óz tarıhtaryńdy bilińder. Tilderiń men dinderińdi umytpańdar. Biraq senderdiń Otandaryń Qazaqstan. Muny esten shyǵarmańdar Qazaqtyn keń peıildiligi, meıirliligi, salt-dástúri, tili bizben uqsas. Biz týysqan halyqtarmyz. Qazaq eli damysa, biz de damımyz, qazaq eliniń kósegesi kógerse, biz de órkendeımiz» dep ónege etemin ótken kúnderdi.
