– Saiasattyn shyrmaýynda tutylǵan ejelgi narttardyń eli – balqar halkynyń jeri. Balkarlar Kavkazdyń en biik taýlarynda ómir súrip jatqan halyqtardyń biri. Ortalyq Kavkazdyń taý bókteri men shatqaldaryna ornalasqan. Malka, Baksan, Chegem, Cherek ózenderi men onyń tarmaqtarynyń alqabyn jailaǵan. Ornalasqan jerine qarai malkarlar, byzyngylylar, holamdylar, chetemdiler, ýrýsbilikter-baksanchylar bolyp shaǵyn toptarǵa bólinedi. El aýmaǵynda taýly shyńdary men qalyń ormany, qunarly jazyq alqaptary men kókmaisa, shalǵyndy belderi bar.
Balqarlar 1827 jyly, ǵasyrlar boiy qalyptaskan ózindik taýlyq, ádet-ǵurpy, áleýmettik qurylymy men shariǵat sotyn jáne musylman dinin saqtai otyryp, Reseidiń kuramyna enedi.
Qazirgi Kabarda-Balqariianyń túpkilikti halqy turaqtaǵan, ondaǵy sany 85,1 myń, álemde 180 000, Qazaqstanda sol halyqtyń 3000-y mekendeidi. Altaidan shyqqan balqarlardyń qalyptasýynda úsh birdei etnikalyq komponentter áser etken kavkaz tildi halyqtar, IY-Y ǵasyrlarda Ortalyq Kavkaz taýly beldeýinde paida bolǵan irantildi alandar, kýban bolgarlarynyń sińisýi jáne XIII ǵasyrda Kavkaz taýlaryna qonys tepken, keiinnen alan – osetindermen sińisip ketken qypshaqtardyń yqpaly bolǵan desedi. Balqarlar kórshiles jatqan kabardindermen, sandarmen, grýzin-rachindiktermen aralasa tirshilik etken. Ejelgi sharýashylyǵynyń basty túri mal sharýashylyǵy, qoidyń júninen kiiz basyp, býrka óńdep, kúmis-altyn, teri men aǵash óńdegen, tuz shyǵarý, qorǵasyn, kúkirt alýmen ainalysqan, bal arasyn ósirý de balqarlarǵa tán kásip.
Balqarlar ómirindegi kúrdeli ózgeris 1917 jylǵy qazan tóńkerisi nátijesinde bastaldy. 1922 jyly 16 jeltoqsanda Kabarda-Balqar avtonomiialyq oblysy qurylyp, 1936 jyly 4 jeltoqsanda avtonomiialyk respýblika bolyp ózgeredi. Balqarlar respýblika halqynyń úshten bir bóligin quraityn. Keńes úkimeti ornap, sharýashylyq júrgizý úrdisi ózgerip, jańa mádeniettiń saldary salt-sanany da ózgerte bastaidy. Halyqtyń asyl qazynasy dep atalatyn, ata-babadan balaǵa jetip, ózindik ereksheligi men sipatyn saqtap, urpaqtar arasyn jalǵastyryp turatyn altyn arqaý – halyqtyń dini senimi, salt-dástúrleri men ádet-ǵuryptary bolsa kerek. Bizder óz tilinde sóilep, óz eliniń salt-dástúriniń saltanatynyń ortasynda ócip, halyq qazynasynyń kaimaǵyn qalqyp alyp, ózegin boiyna cińirgen urpaqtyń ókili emespiz. Áitse de, ájeniń áldiimen, ananyń meiirimimen, ákeniń tárbiesinen shyqqan tegimizdi ushtadyq. Bolmysymyz bir qazaq halqynyń salt-dástúrlerine boilap, túbi bir uqsastyǵymyzdy aishyqtadyq. Eki eldiń danalyǵynan sýsyndap, qos ulttyń qunarynan nár alǵan baqytty urpaqpyz dep aitýǵa bolady. Syilastyǵy jarasqan januiamyzda ájemiz Patimattyn tárbiesi basym boldy. Qoly berekeli ájemizdiń irimshik salynǵan ydysy eshqashan qurǵamaityn, balqarlardyń talǵap jeitin asy – tuzdalǵan iri maldyn shekesi salynǵan aǵash bóshke as úidiń bir buryshynda saqtaýly turatyn. Oǵan qosa túrli tuzdyǵy bar, tátti taǵamy bar, pisken nany bar, ájemiz as-sýǵa myǵym jan edi. Taǵamǵa toly dastarqany eshkashan jinalmaityn. Kelip-ketip jatatyn qonaqtardy qarsy alyp, astan dám tigizbei jibermeitin. Endi barlap qarasam, qonaqjailyk ózindik tártibimen qalyptasqan reti bar, bir óner eken. Ájem eshqashan «bylai etý kerek» dep, nemese munyń reti solai dep túsindirgen emes. Kúndelikti tirshilikte aitqan sózi, is-qimylymen aǵaiyn-týys arasyndaǵy bedelimen barlyǵymyzǵa ónegesin kórsete bildi. Áieldiń er-azamattardyń aldyna kóp shyǵa bermeitin halqymyzdyń kanǵa sińgen ádetine qaramastan, ájemizdiń orny óte bólek edi.
Aýylymyzdyń jasy úlken aqsaqaldary da asyl anany qadirlep ótti, eshkim ájemizge qarsy kelmesten úlken syilastyqtyń úlgisin kórdik. Attyń tóbelindei az ǵana balqarlardyń ortasynda bedeldi bola júrip, qyzý tirliginen qalmai, barlyǵymyzdyń ómirimizdiń mánine ainalypty. Atamyzdy nemis basqynshylary Uly Otan soǵysy jyldarynda ózge de balqarlarmen birge tiridei kómip tastap, óltirgen eken. Ájemniń «Atań men basqa da balqarlar tiridei kómilgen shuńqyrdyń topyraǵy úsh kún boiyna terbelip turdy» degen sózin eske alsam, áli kúnge deiin denem túrshigip ketedi. Nalchik qalasyn nemisterden azat etkenge deiin, tiridei kómilgen bozdaqtarynyń súiegin ala almai, azalap jylai almai qan jutqan analar kóz aldyma elesteidi.
Sol zobalańdy kózimen kórgen ájem, adam balasyna jaman sóz aitpai, qarapaiym qalpynan ainymai ómir keshti. Bertin kele aq jaýlyǵyn tartyp alyp, boiyn tik ustap, máshineden túsip jatqan qalpy elesteidi. Ortasynyń sánine ainalyp uzaq ta baiandy ǵumyry ónege bolǵany danalyǵynyń bir belgisi bolar. Kináz tuqymynan shyqqan ájem kóp sóilemeitin, basynan ótken aýyrtpalyqtardy aityp ta ainalasyndaǵylardy mezi etpeitin. Sol asyl ájemdi áli kúnge bir sát esten shyǵarmaimyn.
Qazaqstandaǵy tynysh ta beibit ómirimizge táýbe aitamyn. Ultymyzdyń jastaryna: «Óz tarihtaryńdy bilińder. Tilderiń men dinderińdi umytpańdar. Biraq senderdiń Otandaryń Qazaqstan. Muny esten shyǵarmańdar Qazaqtyn keń peiildiligi, meiirliligi, salt-dástúri, tili bizben uqsas. Biz týysqan halyqtarmyz. Qazaq eli damysa, biz de damimyz, qazaq eliniń kósegesi kógerse, biz de órkendeimiz» dep ónege etemin ótken kúnderdi.
