Sodan bolar sońǵy jyldary atalǵan aimaqqa yqpalyn júrgizgisi kelgen Qytai qarqyndy qimylǵa kóshken.
«Qytaidyń Orta Aziiaǵa qatysty uzaqmerzimdi strategiiasy bar. Munyń sońy aimaqty ekspantsiialaýmen aiaqtalýy múmkin. Taiaý Shyǵys pen Afrikaǵa kóbirek kóńil bólip ketken Máskeý Beijińniń bul áreketine kedergi keltirer túri joq», – deidi Shibutov.
Onyń pikirinshe Ózbekstan bul odaqqa ońaishylyqpen ótpeidi. Ózbek biligi úshin odaqqa túbegeili qosylǵansha, uiym jumysyn syrttai baqylap otyrǵan ońtailyraq.
«Odaqqa qosylsa Ózbekstanǵa qosymsha qujattar men mindetterdi moinyna alýǵa týra keledi. Burynǵydai emin-erkin saýda-saiasatyn júrgize almaidy. Ózbekstan TMD-daǵy erkin saýda aimaǵynyń qyzyǵyn kórip otyr.
Ózbekter uiym qataryna ótse, Qazaqstanǵa ózbek kásipkerlermen básekelesý qiynǵa túsedi. Kórshimiz eńbek naryǵynda Qazaqstandy shetke ysyryp tastaýy ǵajap emes.
Onyń ústine ózbek biligi Qazaqstanda jasalǵan taýarlardy óz naryǵyna ótkizýge shektep qoiyp tastaǵan. Toq eterin aitqanda Ózbekstannyń odaq qataryna ótýi Qazaqstanǵa tiimsiz», – deidi Shibutov.
Mirziiaevtiń armany oryndala ma?
Reseidiń Orta Aziiadan alystap, Taiaý Shyǵysqa qarai oiysyp ketkeni Kremldiń propaganda quraldaryn da alańdatyp otyrǵan jaiy bar. Aimaqta Túrkiianyń yqpaly kúsheiip, túrkildesterdiń birigýinen qurylýynan qaýiptengen reseilik mass-media buǵan Ózbekstan prezidenti Shavqat Mirziiaev septesýi múmkin degen senimde.
Kreml propagandashysy Dmitrii Kiselev qarjylandyratyn «Krasnaia vesna» aqparat agenttigi Reseidiń Orta Aziiaǵa jete kóńil bólmeýi úlken qatelik dep sanaidy.
Máskeý aimaqty ýysynan shyǵarar bolsa, Túrkiia bul múmkindikti qalt jibermeidi.
«Erdoǵanǵa baýyrlastardyń basyn qosý qiynǵa soqpas. Al Resei barmaǵyn tistep qala bermek. Geosaiasi turǵydan asa mańyzdy aimaqqa sergek qaraý kerek edi», – deidi agenttik.
«Krasnaia vesna» aqparat agenttiginiń jazǵanyndai Máskeýdiń beiǵamdyǵyn utymdy paidalanǵysy kelgen Túrkiia Orta Aziia ǵana emes, sonymen birge túrkitildester turatyn Resei aýmaǵynda da halifat qurmaq oiy bar.
«Túrkiia Orta Aziia men Reseidegi túrkitektes ulttardy bir týdyń astyna biriktirmekshi. Ekonomikalyq jobalardan bólek, ǵylym-bilim salasyndaǵy baǵdarlamalardy belsendi túrde endirýde. Bile bilsek, munyń astarynda «túbi bir – túrki» dúniesin tutastyrýǵa degen arman-murat jatyr.
Túrki dúnietanymyn keńinen nasihattaý, túrki odaǵyn qurý, túrkitildesterdi bir judyryqqa jumyldyrý ideiasy Ózbekstanda erekshe qoldaýǵa ie», – deidi «Krasnaia vesna».
Osy maqsatta Tashkentke sapar shekken agenttik tilshisi osynaý ideianyń júzege asýyna ózbek elitasy airyqsha qyzyǵýshylyq tanytyp, alaqanyn ysqylap otyrǵanyn jazypty.
Onyń pikirinshe Túrki odaǵyn qurýdy qoldaityn biliktegi azamattardyń deni Mirziiaevpen ym-jymy bir, prezidenttiń tap irgesinde júrgen top.
«Mirziiaevtiń Taýly Qarabaqqa kelgende baýyrlas Ázirbaijandy ashyq túrde qoldaýynyń ózi biraz jaittyń betin ashqandai. Bul el budan bólek Túrki odaǵy keńesiniń jumysyna qan júgirtip, erekshe belsendilik tanytyp otyr.
Mirziiaevtyń mańyndaǵy toptar «túbi bir túrkiler» ideiasy Orta Aziia kóleminde nasihattaýǵa múddeli. Olar bul maqsatqa qyrýar qarjy bólýge de qarsy emes. Al nasihat degenimiz, qoǵami-mádeni is-sharalardan, kino týyndylardan bastaý alady.
Kúni keshe Mirziiaevtyń tóńiregindegi toptar túrki áleminiń birtutastyǵyn tótesinen nasihattap, birigýge úndegen túriktiń tarihi serialy «Mendirman Djaloliddin» týyndysyn qoldap shyqty», – deidi agenttik tilshisi.
«Krasnaia vesna» aqparat agenttiginiń jazǵanyndai buǵan Mirziiaev tikelei qoldaý kórsetip otyr.
Ózbekstannyń Túrkiiadan aýmaityn latyn álipbiine kóshýi de bul eldiń Kremlden irgesin aýlaq salǵysy keletinin kórsetedi. Ózbekstan óziniń mádeni hám bilimi keńistigin Túrkiiamen bailanystyryp, KSRO tusynda qabyrǵasy qalanǵan dúnietanymdy túbegeili qiratpaq.
«Buǵan jol bermegen jón. Túrki odaǵyn qurý týraly ázir atalǵan ólkede qyzý talqylanyp jatqan taqyryptyń biri. Aimaqta túrikshildiktiń jeli esetindei. Al onyń arjaǵynda Ankara tur. Túrkiia túrki álemin tutastyrar bolsa, Orta Aziiadan birjolata basybútin aiyrylamyz.
Buǵan dáleldi alystan izdep qajeti joq. Taiaý Shyǵysta Túrkiiamen teketiresip jatqanymyz azdai, endi Kavkazdaǵy daýǵa da tumsyq tyqty.
Aldaǵy ýaqytta túrik áskeri Ózbekstanǵa kirip kelse, tańǵalmańyz», – deidi reseilik agenttik.
Lavrovtyń ýáji
Sol-aq eken Ortalyq Aziiaǵa qatysty Reseidiń syrtqy ister ministri Sergei Lavrov pikir bildirdi.
Reseilik sheneýnik Qazaqstandaǵy ultaralyq tatýlyq týraly aityp, Qazaqstan biligi eldegi orystildi aýditoriianyń kóńilin jyqpai, pikirin elep-eskerip otyratynyn tilge tiek etipti.
"Orystildi ortanyń talaby-aryzyn tyńdap, oi-pikirine qulaq túrý TMD aiasyndaǵy arnaiy qujatta taiǵa tańba basqandai jazylǵan", – deidi Lavrov.
Reseidiń Syrtqy ister ministri Qazaqstannyń etnikalyq kózqaras negizinde qaq jarylýyna sebep kórip turǵan joq. Qazaqstandaǵy orystildi aýditoriia mamyrajai kún keship jatyr.
Áitkenmen ol da Túrkiiany astarlap aityp, «qazaqtarmen tyǵyz bailanys ornatqan «olardyń» qandai oiy bar bizge beimálim» degen pikir bildiripti.
Lavrov aimaqta AQSh pen Qytaidyń yqpaly kúsheigenine alańdaidy. Aitýynsha qoǵamdyq qordyń atyn jamylǵan Amerikanyń saiasi jobalary aimaqtaǵy ultshyldyqty qozdyryp otyr.
«Qytai da Orta Aziiaǵa selqos qaramaidy. Ekonomikalyq álýeti asyp-tasqan ázirgi shaqta AQSh-pen kirjińdesip, aimaqqa «ielik» etpek oiy bar. Bul Aq úige unamai otyr», – degen Lavrov bul taitalasta Beijińniń sózin sóileitinin, Orta Aziiaǵa Resei men Qytaidyń qatar yqpal etýine qarsy emestigin astarlap aitqan.
Sóz sarynyna qaraǵanda Máskeý Orta Aziiany ýystan shyǵarmaidy. Al "Kreml aimaqqa kóńil bólýdi qoidy" dep attandap jatqan propaganda quraldarynyń alańdaýyna negiz joq.
«Biz ózimizge berilgen múmkindikti utymdy paidalanatyn bolamyz. Orta Aziia elderi de Reseimen qoiyn-qoltyqtasyp, áriptestik ornatýǵa ket ári emes. Áitkenmen biz osy aimaqtaǵy árbir elmen, onyń ishinde Qazaqstanmen barlyq taraptaǵy senimdi bailanys ornatqandy qalaimyz», – deidi Lavrov.
Buǵan deiin...
Budan buryn Dalanews.kz tilshisi ózbek sarapshysy Bahtiiar Erǵashevpen saýaldasqan. Sol suhbatta Erǵashev Ózbekstanda Eýraziialyq odaqqa qosylý-qosylmaý týraly qyzý discuss júrgenin aitqan.
Eýraziialyq odaqqa kirý-kirmeý týraly pikirtalas byltyrǵy jyldyń ekinshi jartysynda sharyqtaý shegine shyqqan. Osynaý uiymnyń olqylyqtary ashyq aityla bastaǵan. Basym tustary da tys qalmaǵan.
Ergashevtiń aitýynsha merzimdi basylymdarda, telearnalarda, internet-keńistikte odaq týraly pikir bildirýge keńshilik jasalyp, bul eldegi osy kúnge deiin buǵaýda jatqan qoǵamdyq sanany oiatqan.
“Bilik eshkimniń aýzyn býǵan joq. Aqyr aiaǵy bul bastama nátijesin berdi.
Osyǵan deiin úkimettik deńgeide ótip kelgen talqylaýda “Ózbekstan tezdetip Eýraziialyq odaqqa qosylady” degen pikir jii aitylatyn. Tipti keibir sheneýnikter: “Ózbekstan 2020-2021 jylǵa deiin osy odaqqa ótedi” dep senimdi sóilep júrdi.
Alaida bul másele qoǵam talqysyna túskennen álgindei áńgime sap tiyldy.
Mirziiaev el ishinde Ózbekstannyń osy odaqqa qosylǵanyn quptamaityn, salmaqty, sanasýǵa turarlyq qoǵamdyq kúshtiń bar ekenin kórdi. Olar joǵaryǵa damýdyń ózge jolyn usyndy. Mirziiaev olardyń ýájin tyńdady jáne qabyl aldy.
Biylǵy jyldyń basynda Ózbekstan prezidenti Eýraziiadyq odaqqa qosylýdy keiinge qaldyratynyn, buǵan baiyppen, asyqpai-aptyqpai kelý kerektigin aitty.
Strategiialyq máni bar sheshimge kelgende ózbek biligi óz degeninde turdy”, – degen bolatyn saiasattanýshy.
Ázirlegen, Dýman BYQAI
