Sodan bolar sońǵy jyldary atalǵan aımaqqa yqpalyn júrgizgisi kelgen Qytaı qarqyndy qımylǵa kóshken.
«Qytaıdyń Orta Azıaǵa qatysty uzaqmerzimdi strategıasy bar. Munyń sońy aımaqty ekspansıalaýmen aıaqtalýy múmkin. Taıaý Shyǵys pen Afrıkaǵa kóbirek kóńil bólip ketken Máskeý Beıjińniń bul áreketine kedergi keltirer túri joq», – deıdi Shıbutov.
Onyń pikirinshe Ózbekstan bul odaqqa ońaıshylyqpen ótpeıdi. Ózbek bıligi úshin odaqqa túbegeıli qosylǵansha, uıym jumysyn syrttaı baqylap otyrǵan ońtaılyraq.
«Odaqqa qosylsa Ózbekstanǵa qosymsha qujattar men mindetterdi moınyna alýǵa týra keledi. Burynǵydaı emin-erkin saýda-saıasatyn júrgize almaıdy. Ózbekstan TMD-daǵy erkin saýda aımaǵynyń qyzyǵyn kórip otyr.
Ózbekter uıym qataryna ótse, Qazaqstanǵa ózbek kásipkerlermen básekelesý qıynǵa túsedi. Kórshimiz eńbek naryǵynda Qazaqstandy shetke ysyryp tastaýy ǵajap emes.
Onyń ústine ózbek bıligi Qazaqstanda jasalǵan taýarlardy óz naryǵyna ótkizýge shektep qoıyp tastaǵan. Toq eterin aıtqanda Ózbekstannyń odaq qataryna ótýi Qazaqstanǵa tıimsiz», – deıdi Shıbutov.
Mırzıaevtiń armany oryndala ma?
Reseıdiń Orta Azıadan alystap, Taıaý Shyǵysqa qaraı oıysyp ketkeni Kremldiń propaganda quraldaryn da alańdatyp otyrǵan jaıy bar. Aımaqta Túrkıanyń yqpaly kúsheıip, túrkildesterdiń birigýinen qurylýynan qaýiptengen reseılik mass-media buǵan Ózbekstan prezıdenti Shavqat Mırzıaev septesýi múmkin degen senimde.
Kreml propagandashysy Dmıtrıı Kıselev qarjylandyratyn «Krasnaıa vesna» aqparat agenttigi Reseıdiń Orta Azıaǵa jete kóńil bólmeýi úlken qatelik dep sanaıdy.
Máskeý aımaqty ýysynan shyǵarar bolsa, Túrkıa bul múmkindikti qalt jibermeıdi.
«Erdoǵanǵa baýyrlastardyń basyn qosý qıynǵa soqpas. Al Reseı barmaǵyn tistep qala bermek. Geosaıası turǵydan asa mańyzdy aımaqqa sergek qaraý kerek edi», – deıdi agenttik.
«Krasnaıa vesna» aqparat agenttiginiń jazǵanyndaı Máskeýdiń beıǵamdyǵyn utymdy paıdalanǵysy kelgen Túrkıa Orta Azıa ǵana emes, sonymen birge túrkitildester turatyn Reseı aýmaǵynda da halıfat qurmaq oıy bar.
«Túrkıa Orta Azıa men Reseıdegi túrkitektes ulttardy bir týdyń astyna biriktirmekshi. Ekonomıkalyq jobalardan bólek, ǵylym-bilim salasyndaǵy baǵdarlamalardy belsendi túrde endirýde. Bile bilsek, munyń astarynda «túbi bir – túrki» dúnıesin tutastyrýǵa degen arman-murat jatyr.
Túrki dúnıetanymyn keńinen nasıhattaý, túrki odaǵyn qurý, túrkitildesterdi bir judyryqqa jumyldyrý ıdeıasy Ózbekstanda erekshe qoldaýǵa ıe», – deıdi «Krasnaıa vesna».
Osy maqsatta Tashkentke sapar shekken agenttik tilshisi osynaý ıdeıanyń júzege asýyna ózbek elıtasy aıryqsha qyzyǵýshylyq tanytyp, alaqanyn ysqylap otyrǵanyn jazypty.
Onyń pikirinshe Túrki odaǵyn qurýdy qoldaıtyn bıliktegi azamattardyń deni Mırzıaevpen ym-jymy bir, prezıdenttiń tap irgesinde júrgen top.
«Mırzıaevtiń Taýly Qarabaqqa kelgende baýyrlas Ázirbaıjandy ashyq túrde qoldaýynyń ózi biraz jaıttyń betin ashqandaı. Bul el budan bólek Túrki odaǵy keńesiniń jumysyna qan júgirtip, erekshe belsendilik tanytyp otyr.
Mırzıaevtyń mańyndaǵy toptar «túbi bir túrkiler» ıdeıasy Orta Azıa kóleminde nasıhattaýǵa múddeli. Olar bul maqsatqa qyrýar qarjy bólýge de qarsy emes. Al nasıhat degenimiz, qoǵamı-mádenı is-sharalardan, kıno týyndylardan bastaý alady.
Kúni keshe Mırzıaevtyń tóńiregindegi toptar túrki áleminiń birtutastyǵyn tótesinen nasıhattap, birigýge úndegen túriktiń tarıhı serıaly «Mendırman Djalolıddın» týyndysyn qoldap shyqty», – deıdi agenttik tilshisi.
«Krasnaıa vesna» aqparat agenttiginiń jazǵanyndaı buǵan Mırzıaev tikeleı qoldaý kórsetip otyr.
Ózbekstannyń Túrkıadan aýmaıtyn latyn álipbıine kóshýi de bul eldiń Kremlden irgesin aýlaq salǵysy keletinin kórsetedi. Ózbekstan óziniń mádenı hám bilimı keńistigin Túrkıamen baılanystyryp, KSRO tusynda qabyrǵasy qalanǵan dúnıetanymdy túbegeıli qıratpaq.
«Buǵan jol bermegen jón. Túrki odaǵyn qurý týraly ázir atalǵan ólkede qyzý talqylanyp jatqan taqyryptyń biri. Aımaqta túrikshildiktiń jeli esetindeı. Al onyń arjaǵynda Ankara tur. Túrkıa túrki álemin tutastyrar bolsa, Orta Azıadan birjolata basybútin aıyrylamyz.
Buǵan dáleldi alystan izdep qajeti joq. Taıaý Shyǵysta Túrkıamen teketiresip jatqanymyz azdaı, endi Kavkazdaǵy daýǵa da tumsyq tyqty.
Aldaǵy ýaqytta túrik áskeri Ózbekstanǵa kirip kelse, tańǵalmańyz», – deıdi reseılik agenttik.
Lavrovtyń ýáji
Sol-aq eken Ortalyq Azıaǵa qatysty Reseıdiń syrtqy ister mınıstri Sergeı Lavrov pikir bildirdi.
Reseılik sheneýnik Qazaqstandaǵy ultaralyq tatýlyq týraly aıtyp, Qazaqstan bıligi eldegi orystildi aýdıtorıanyń kóńilin jyqpaı, pikirin elep-eskerip otyratynyn tilge tıek etipti.
"Orystildi ortanyń talaby-aryzyn tyńdap, oı-pikirine qulaq túrý TMD aıasyndaǵy arnaıy qujatta taıǵa tańba basqandaı jazylǵan", – deıdi Lavrov.
Reseıdiń Syrtqy ister mınıstri Qazaqstannyń etnıkalyq kózqaras negizinde qaq jarylýyna sebep kórip turǵan joq. Qazaqstandaǵy orystildi aýdıtorıa mamyrajaı kún keship jatyr.
Áıtkenmen ol da Túrkıany astarlap aıtyp, «qazaqtarmen tyǵyz baılanys ornatqan «olardyń» qandaı oıy bar bizge beımálim» degen pikir bildiripti.
Lavrov aımaqta AQSH pen Qytaıdyń yqpaly kúsheıgenine alańdaıdy. Aıtýynsha qoǵamdyq qordyń atyn jamylǵan Amerıkanyń saıası jobalary aımaqtaǵy ultshyldyqty qozdyryp otyr.
«Qytaı da Orta Azıaǵa selqos qaramaıdy. Ekonomıkalyq álýeti asyp-tasqan ázirgi shaqta AQSH-pen kirjińdesip, aımaqqa «ıelik» etpek oıy bar. Bul Aq úıge unamaı otyr», – degen Lavrov bul taıtalasta Beıjińniń sózin sóıleıtinin, Orta Azıaǵa Reseı men Qytaıdyń qatar yqpal etýine qarsy emestigin astarlap aıtqan.
Sóz sarynyna qaraǵanda Máskeý Orta Azıany ýystan shyǵarmaıdy. Al "Kreml aımaqqa kóńil bólýdi qoıdy" dep attandap jatqan propaganda quraldarynyń alańdaýyna negiz joq.
«Biz ózimizge berilgen múmkindikti utymdy paıdalanatyn bolamyz. Orta Azıa elderi de Reseımen qoıyn-qoltyqtasyp, áriptestik ornatýǵa ket ári emes. Áıtkenmen biz osy aımaqtaǵy árbir elmen, onyń ishinde Qazaqstanmen barlyq taraptaǵy senimdi baılanys ornatqandy qalaımyz», – deıdi Lavrov.
Buǵan deıin...
Budan buryn Dalanews.kz tilshisi ózbek sarapshysy Bahtıar Erǵashevpen saýaldasqan. Sol suhbatta Erǵashev Ózbekstanda Eýrazıalyq odaqqa qosylý-qosylmaý týraly qyzý discuss júrgenin aıtqan.
Eýrazıalyq odaqqa kirý-kirmeý týraly pikirtalas byltyrǵy jyldyń ekinshi jartysynda sharyqtaý shegine shyqqan. Osynaý uıymnyń olqylyqtary ashyq aıtyla bastaǵan. Basym tustary da tys qalmaǵan.
Ergashevtiń aıtýynsha merzimdi basylymdarda, telearnalarda, ınternet-keńistikte odaq týraly pikir bildirýge keńshilik jasalyp, bul eldegi osy kúnge deıin buǵaýda jatqan qoǵamdyq sanany oıatqan.
“Bılik eshkimniń aýzyn býǵan joq. Aqyr aıaǵy bul bastama nátıjesin berdi.
Osyǵan deıin úkimettik deńgeıde ótip kelgen talqylaýda “Ózbekstan tezdetip Eýrazıalyq odaqqa qosylady” degen pikir jıi aıtylatyn. Tipti keıbir sheneýnikter: “Ózbekstan 2020-2021 jylǵa deıin osy odaqqa ótedi” dep senimdi sóılep júrdi.
Alaıda bul másele qoǵam talqysyna túskennen álgindeı áńgime sap tıyldy.
Mırzıaev el ishinde Ózbekstannyń osy odaqqa qosylǵanyn quptamaıtyn, salmaqty, sanasýǵa turarlyq qoǵamdyq kúshtiń bar ekenin kórdi. Olar joǵaryǵa damýdyń ózge jolyn usyndy. Mırzıaev olardyń ýájin tyńdady jáne qabyl aldy.
Bıylǵy jyldyń basynda Ózbekstan prezıdenti Eýrazıadyq odaqqa qosylýdy keıinge qaldyratynyn, buǵan baıyppen, asyqpaı-aptyqpaı kelý kerektigin aıtty.
Strategıalyq máni bar sheshimge kelgende ózbek bıligi óz degeninde turdy”, – degen bolatyn saıasattanýshy.
Ázirlegen, Dýman BYQAI
