– Gúlnur hanym, ótken jyly respýblıkalyq «Pedagogıkalyq ıdeıalar panoramasy» konkýrsyna qatysyp, jeńimpaz atanǵanyńyzdy bilemiz. Aıtýly konkýrsqa usynǵan beınedáristiń ereksheligi týraly baıandap berseńiz.
– «Órleý» BAUO» AQ uıymdastyrǵan respýblıkalyq «Pedagogıkalyq ıdeıalar panoramasy» atty kásibı baıqaýǵa eki jyl qatarynan qatysyp, respýblıkalyq kezeńde júldeli oryndy ıelendim. Baıkaýdyń talaby boıynsha 20 mınýt kólemindegi panoramalyq beınesabaq túsirdik. Sabaqtyń ár kezeńinde qandaı ádis-tásilderdi qoldanǵanymyzdy jáne olardyń qanshalyqty tıimdi ekenin kórsetý kerek boldy.
Shyn mánisinde, «Órleý» bastaǵan jańa úlgidegi konkýrs zamanaýı talaptarǵa sáıkes muǵalimderdiń kásibı sheberligin shyńdaýǵa aıtarlyqtaı múmkindikter jasady.
Konkýrsqa qatysý arqyly jınaqtaǵan tájirıbemniń arqasynda «Almaty jyl muǵalimi – 2020» baıqaýyna qatysý barysynda panoramalyq sabaq túsirý qıyn bolǵan joq. Sebebi aldyńǵy baıqaýlarda jınaǵan is-tájirıbem kóp kómegin tıgizdi. Osy sabaqta oqý maqsattary negizinde oqýshynyń qajettiligin eskere otyryp, sabaq maqsattary Blým taksonomıasy arqyly júzege asyrdym.
Oıǵa alǵan isimdi júzege asyrý úshin ICT Impact tehnologıasymen ınterbelsendi oqytý ádisterin tańdap aldym. Iaǵnı, dástúrli sabaqty qosymsha ınvertasıalaý – kombınatorlyq kreatıvti, ınovasıalyq shyǵarmashylyqty damytatyn, tıimdi ádis desem bolady.
– Muǵalimderdiń qashyqtan oqý jaǵdaıyna beıimdelýine konkýrstyń qanshalyqty yqpaly bar dep oılaısyz?
– «Ustaz bolý – júrektiń batyrlyǵy» dep Ǵafý Qaıyrbekov aǵamyz jyrlaǵandaı, kásibı baıqaýlarǵa qatysyp, zamanaýı bilimmen qarýlanǵan, óziniń básekege qabiletti ekendigin dáleldep júrgen ustazdardyń eńbegi – naǵyz erlik. Olar eshteńeden qorqpaıdy.
Dúnıejúzin sharpyǵan pandemıa kezinde ustazdar qaýymy tyǵyryqtan jol taýyp, izdenip, sıfrlyq saýattylyqtaryn damytýǵa kiristi. Ózime keletin bolsam, ózimniń ádis-tásilderimmen bólisý maqsatynda áleýmettik jeliler arqyly respýblıka muǵalimderine tegin marafon, túrli onlaın kezdesýler ótkizip, shyǵarmashylyq baılanys ornatyp júrgen jaıym bar.
– Tájirıbede qandaı ádisterdi jıi qoldanasyz?
– Qazirgi kezeńde bilim berýdiń sapasyn jaqsartý, ádistemelik negizin ózgertý – zaman talabyna sáıkes týyndap otyrǵan qajettilik. Mekteptiń oqý úrdisin jetildirý úshin ınovasıalyq bilim berý tehnologıalaryn paıdalanýdyń tıimdiligin ómirdiń ózi dáleldep otyr.
Sondyqtan men ózimniń ustazdyq mindetimde ınovasıalyq bilim berý tehnologıasyn qoldanýmen kelemin. Búgingi bilim básekelesi zamanynda shákirtterimizdiń bıikten kórinýine kúndelikti isimizdegi jańashyldyǵymyz arqyly, jan-jaqty bergen tárbıemiz arqyly qol jetkizemiz. Muǵalim zaman aǵymyna saı óz bilimin jetildirý arqyly mektepke jańalyq ákelýi qajet.
– Ártúrli konkýrstarǵa taısalmaı qatysatyn ustazdyń óz shákirtterin saıystarǵa daıyndaıtyn múmkindigi bar ma?
– Árıne. Shákirtterimniń jan saraıyn bilimmen toltryp, olardyń erekshe tulǵa bolyp qalyptasýyn kórý – men úshin úlken baqyt. «İzdenimpaz ustaz qashan da bala júreginen oryn tabady» degendeı men de zaman talabyna saı, básekege qabiletti, ıntellektýaldyq ári kásiptik turǵyda izdenýden jalyqpaıtyn shákirtterimdi bilim saıystaryna daıyndaımyn.
Oqýshylarymnyń senimdi áreket, batyl sheshimder qabyldaýy óte mańyzdy. Aǵylshyn tili páninen shákirtterim aýdandyq, qalalyq, respýblıkalyq olımpıada, ǵylymı joba, festıválderge qatysyp, júldeger atanýda.
Aıtalyq, 2019 jyldyń qazan aıynda Túrkıa memleketiniń Antalá qalasynda ótken «XI halyqaralyq pándik olımpıadaǵa» 16 memleketten kelgen qatysýshylarmen baq synasyp, 12 oqýshym I, II oryndarǵa ıe bolyp, elge júldeli oraldy. Bul úlken izdenimpazdyqtyń, eńbektiń arqasy. «Ustaz – ulyq jumys emes, uly jumys» dep Halyq qaharmany Baýyrjan Momyshuly aıtqandaı, ustazdyq mindetti abyroımen atqarý – árbir muǵalimniń arman-tilegi.
– Konkýrs jeńimpazy retinde tájirıbeńizge qandaı ózgerister engizdińiz?
– Ustaz mártebesin kóterý jáne pedagogıkalyq shyǵarmashylyqqa baǵyttalǵan «Almaty jyl muǵalimi – 2020» baıqaýyna qatysyp júldeli 2-shi oryndy ıelenip, 2 000 000 teńge syıaqy aldym. Men úshin bul úlken mártebe. Bul baıqaý Almaty qalasynyń ákimi Baqytjan Saǵyntaevtyń qoldaýymen ótti.
Ákimniń muǵalimdermen kezdesip, ustazdar qaýymyna osynsha kóńil bólip jatqany árıne qýantady, shabyttandyrady. Bul baıqaýdyń jeńimpazy retinde bizderge úlken jaýapkershilik artady, bilim salasynda jańa jańalyqtar ákelýimizdi kútedi. Baıqaýdan keıin mektebimdegi jas ustazdar jetekshisi retinde ádistemelik semınar, túrli is sharalar ótkizip jatyrmyn.
Sonymen qosa Álıa Nazarbaevanyń fondy uıymdastyratyn «National teacher prize» baıqaýynyń koordınatory, álem muǵalimderiniń SAMIT-de fasılıtator bolýyma usynys bildirdi. Bul men úshin kútpegen usynys, biraq qýana kelisip, óz mindetimdi atqaryp shyqtym. Alǵa qoıǵan josparlarym óte kóp. Alla qalasa birtindep júzege asyramyn.
– Gúlnur Islamǵazyqyzy, oı-pikirińizben bóliskenińiz úshin raqmet. Arman-maqsattaryńyzdyń oryndalýyna tilektespiz.
Suhbattasqan Perýza Asylbek
