Avtory: German Gesse
Bul shyǵarmalar, fransýz jazýshysy Júlen Grınniń – sirá sol kezdegi Kafkamen salystyrýǵa turarlyq jalǵyz qalamgerdiń – kitaptaryndaǵydaı qorqynyshty tústerdi eske salady. Olar, adamdar men basqa da maqulyqtardyń alasapyran, erejesi túsiniksiz İzgiliktiń ıeligindegi, shyǵatyn joly joq, ómirge qaýipti oıyn álemin tańǵalarlyq shynaıylyqpen sýretteıdi. Bul oıynnyń erejesin túsiný úshin bir adamnyń ómiri jetpeıdi. Onyń erejesi tańǵalarlyq ári qıyn, óziniń tereńdigimen, maǵynasymen erekshelenedi. Keıde, tipti, syrtqy kúshterdiń áserinen ol jerdeginiń barlyǵy turaqsyz kórinedi. Sen ózińdi qolyńmen ustaýǵa múmkin emes, kózge kórinbeıtin, túsinikke syımaıtyn qudirettiń qasynda turǵandaı sezinesiń. Ol jerdegi adamdardyń aıtýynsha onda negizgi zań bar. Olar kúńgirt bolsa da ózderin qorǵansyz sezinedi. Olar óz ishinde adasyp ketkendikten kimge boıusynaryn bilmeıdi. Qudaıdyń sybyrlap, izgilikke shaqyrǵanyn estıdi, jaqsylyq jasaǵysy keledi, biraq oǵan aparar joldy tappaıdy. Kóptegen jaratylystar mekendegen, oqıǵalarǵa baı, poetıkasy ǵajap, aıtyp jetkizý múmkin emes astarly áńgimelerge toly Kafkanyń álemin túsinbestik pen úreı quraıdy. Kafka tuńǵıyq, rýhanı daǵdarysty aldyn ala sezingen, jalǵyz ózi ishinen tolǵatyp júrip, biz endi ǵana túsinýge óremiz jetetin shyǵarmalardy ómirge ákelgen.
Jazýshynyń erekshe tıanaqtylyqpen jazǵan shyǵarmalaryn, óler aldynda joıýdy talap etkeni týraly azyraq oılansaq jaýabyn tabý qıynǵa soqpaıdy. Kafka óz máselelerimen basy qatqan, arakidik óziniń tirshiligine, rýhyna, senimine kúdiktengen jalǵyz adamdardyń zamanynda ómir súrgen. Olar mekendegen álemdi bóten sanap, bos keńistikke Qudaıdyń qupıasyn sezinetindeı qaraıdy, keıde adamdarǵa da kúdigi artyp, óz tirshilikterine degen kúmáni kúsheıe túsedi. Mine, osyny esepke ala otyryp, óz eńbegine ólim jazasyn kesken qalamgerdi túsinýge bolady. Árıne qoǵam qabyldamaǵan qalamgerdiń túıini joq, problemaǵa toly týyndylaryn adamzattan aryltýdy qoldaıtyndardyń baryna shák keltirýge bolmaıdy. Tipti, Kafka sıaqty jazýshylar men osyndaı jaǵdaıattarǵa toly zamannyń ómirde múldem bolmaǵany jaqsy. Biraq, bul sımptomdardy joıý zamanǵa da, adamǵa da kómektese almaıdy. Osy rette biz sezimtal, kúdikke toly shyǵarmalardy saqtap qalǵan jazýshynyń dosyna rahmet aıtamyz. Eger olar shynymen joıylǵan bolsa, oqyrmandar ilim izdep, tereńge shógýdi qajet dep eseptemes edi. Tuńǵıyqty kórsetý jáne túsindirý ádebıettiń bir mindeti bolyp tabylady.
Kafka janynan bezgen adam. Árıne, ol ondaı sezimderdi jıi keshken, úmitin úzgen. Biraq, Qudaıdan nemese shynaıy bolmystan úmitin úzbegen ol, ózine degen senimdi joǵaltqan, adamnyń Qudaımen baılanysqa túsýin, týra maǵynasynda janasýyna kúmáni basymyraq bolǵan. Onyń shyǵarmalaryna arqaý bolǵan basty másele osy, ásirese «Qamal» (Zamok) romanynda. Romandaǵy keıipker eshqashan kórmegen, kezikpegen Myrzasynyń nazaryn aýdarýdy armandaıdy, boıusynyp, qyzmet etkisi keledi. Kafkanyń barlyq shyǵarmalaryndaǵydaı bul erteginiń de aqyry qaıǵyly. Keıipker Myrzasyn tappaıdy, onyń ómiriniń máni joǵalady. Oqyp otyrǵanda mine-mine kezigip qalatyndaı, quldy raqymshylyq kútip turǵandaı seziledi, alaıda ony kórýge dárejesi jetpeıdi, ol ásire belsendilik tanytyp, yjdaǵattanǵan saıyn óz jolyn ózi kes-kesteıdi.
«Dindar» jazýshylar óz keıipkerlerimen birge adasyp, biraz qınalǵannan keıin, keıipkerdiń durys esikti ashqanyn kórip, tynysy keńeıip, ózderi de jeńildep qalar edi. Kafka olar sıaqty alysqa sandalmaıdy, ol kóp jazýshylarda kezdespeıtin, adamnyń esi shyǵatyn tereńdikke shógedi.
Óz týyndylarynan teris aınalýdy jón kóretin, sananasyn kúmán torlaǵan, izdenimpaz adam – has talantty jazýshy bolǵan. Aıta almaǵan oıyn oılap tapqan tili, sımvol men támsilder álemi arqyly jetkizgen. Tipti, osynyń barlyǵy bolmaǵan kúnniń ózinde adamdar ony sheberligi úshin ǵana baǵalaıtyn edi.
Bul týyndylardyń bizge jetkeni úlken baqyt.
Úreıge toly qorqynyshty, keıde sheksiz qýantatyn rýhy bıik, mańyzdy suraqtar kórinis tapqan bul shyǵarmalar jáı ǵana qujat emes. Bul shynaıy, tap-taza shyǵarmashylyq qýat jasaǵan sımvoldar, kórkem bolmys pen qıaldyń jemisi. Shyǵarmalardyń avtoryn qyzyqqa qatty berilip ketken dep sanaýy múmkin, biraq qaıtalanbas qıal men onyń tildi sezinýi jetkizý formasyna minsiz kórik bergen.
Onyń dindarlyǵynan evreı keskini baıqalady. Biraq onyń alǵan bilimi arqyly biz kóbirek hrıstıandyq, batystyq yqpaldyń basym ekenin kóremiz. Ol óz mahabbaty men qumarlyǵyn talmýdqa emes, Paskal men Kerkegorǵa arnaǵan. Sebebi kerkegorlyq ortadaǵy bolmys týraly suraq, ony basqa máselelerge qaraǵanda kóbirek alańdatyp, uǵyný problemasy sıaqty azap shekkizgen. Onyń bar tragedıasy – al ol óte tragedıalyq jazýshy bolǵan – túsinbestik, naqtyraq aıtsaq, adam men adamnyń, tulǵa men qoǵamnyń, adam men Qudaıdyń arasyndaǵy jalǵan túsinbestik. «Zań aldynda» degen qysqa ǵana shyǵarmasy osy máseleni tolyqtaı ashyp kórsetýge shaq qalǵan. Ólegennen keıin jaryq kórgen «Qubylys» (Proses) pen «Qamal» (Zamok) romandary osy shyǵarmamen tyǵyz baılanysty. Qıyndyqtan dal bolǵan bizdiń zamanda, Kerkegor men Nıssheniń týyndylarymen birge pragalyq jazýshynyń tańǵalarlyq shyǵarmalary da bir qatarda bolady. Ol óz zamanynyń problemasyn sáýegeılik tuspalmen anyq aıtqan, aýyr tolǵanystar men qıyndyqtarǵa nazar aýdarǵan. Eshteńege qaramastan ol óziniń shyǵarmalarynda bizge kóptegen qıyndyqtardyń ǵana emes, qolynda sulýlyq pen jubanyshtyń esigin ashar kilti bar, Qudaıdyń qalaýlysy bolyp qala beredi.
Aýdarǵan Sanjar BEKJANOV,
«Solaqaılar» ádebı klýby
