Avtory: German Gesse
Bul shyǵarmalar, frantsýz jazýshysy Jiýlen Grinniń – sirá sol kezdegi Kafkamen salystyrýǵa turarlyq jalǵyz qalamgerdiń – kitaptaryndaǵydai qorqynyshty tústerdi eske salady. Olar, adamdar men basqa da maqulyqtardyń alasapyran, erejesi túsiniksiz Izgiliktiń ieligindegi, shyǵatyn joly joq, ómirge qaýipti oiyn álemin tańǵalarlyq shynaiylyqpen sýretteidi. Bul oiynnyń erejesin túsiný úshin bir adamnyń ómiri jetpeidi. Onyń erejesi tańǵalarlyq ári qiyn, óziniń tereńdigimen, maǵynasymen erekshelenedi. Keide, tipti, syrtqy kúshterdiń áserinen ol jerdeginiń barlyǵy turaqsyz kórinedi. Sen ózińdi qolyńmen ustaýǵa múmkin emes, kózge kórinbeitin, túsinikke syimaityn qudirettiń qasynda turǵandai sezinesiń. Ol jerdegi adamdardyń aitýynsha onda negizgi zań bar. Olar kúńgirt bolsa da ózderin qorǵansyz sezinedi. Olar óz ishinde adasyp ketkendikten kimge boiusynaryn bilmeidi. Qudaidyń sybyrlap, izgilikke shaqyrǵanyn estidi, jaqsylyq jasaǵysy keledi, biraq oǵan aparar joldy tappaidy. Kóptegen jaratylystar mekendegen, oqiǵalarǵa bai, poetikasy ǵajap, aityp jetkizý múmkin emes astarly áńgimelerge toly Kafkanyń álemin túsinbestik pen úrei quraidy. Kafka tuńǵiyq, rýhani daǵdarysty aldyn ala sezingen, jalǵyz ózi ishinen tolǵatyp júrip, biz endi ǵana túsinýge óremiz jetetin shyǵarmalardy ómirge ákelgen.
Kafka janynan bezgen adam. Árine, ol ondai sezimderdi jii keshken, úmitin úzgen. Biraq, Qudaidan nemese shynaiy bolmystan úmitin úzbegen ol, ózine degen senimdi joǵaltqan, adamnyń Qudaimen bailanysqa túsýin, týra maǵynasynda janasýyna kúmáni basymyraq bolǵan. Onyń shyǵarmalaryna arqaý bolǵan basty másele osy, ásirese «Qamal» (Zamok) romanynda. Romandaǵy keiipker eshqashan kórmegen, kezikpegen Myrzasynyń nazaryn aýdarýdy armandaidy, boiusynyp, qyzmet etkisi keledi. Kafkanyń barlyq shyǵarmalaryndaǵydai bul erteginiń de aqyry qaiǵyly. Keiipker Myrzasyn tappaidy, onyń ómiriniń máni joǵalady. Oqyp otyrǵanda mine-mine kezigip qalatyndai, quldy raqymshylyq kútip turǵandai seziledi, alaida ony kórýge dárejesi jetpeidi, ol ásire belsendilik tanytyp, yjdaǵattanǵan saiyn óz jolyn ózi kes-kesteidi.
«Dindar» jazýshylar óz keiipkerlerimen birge adasyp, biraz qinalǵannan keiin, keiipkerdiń durys esikti ashqanyn kórip, tynysy keńeiip, ózderi de jeńildep qalar edi. Kafka olar siiaqty alysqa sandalmaidy, ol kóp jazýshylarda kezdespeitin, adamnyń esi shyǵatyn tereńdikke shógedi.
Óz týyndylarynan teris ainalýdy jón kóretin, sananasyn kúmán torlaǵan, izdenimpaz adam – has talantty jazýshy bolǵan. Aita almaǵan oiyn oilap tapqan tili, simvol men támsilder álemi arqyly jetkizgen. Tipti, osynyń barlyǵy bolmaǵan kúnniń ózinde adamdar ony sheberligi úshin ǵana baǵalaityn edi.
Bul týyndylardyń bizge jetkeni úlken baqyt.
Úreige toly qorqynyshty, keide sheksiz qýantatyn rýhy biik, mańyzdy suraqtar kórinis tapqan bul shyǵarmalar jái ǵana qujat emes. Bul shynaiy, tap-taza shyǵarmashylyq qýat jasaǵan simvoldar, kórkem bolmys pen qiialdyń jemisi. Shyǵarmalardyń avtoryn qyzyqqa qatty berilip ketken dep sanaýy múmkin, biraq qaitalanbas qiial men onyń tildi sezinýi jetkizý formasyna minsiz kórik bergen.
Onyń dindarlyǵynan evrei keskini baiqalady. Biraq onyń alǵan bilimi arqyly biz kóbirek hristiandyq, batystyq yqpaldyń basym ekenin kóremiz. Ol óz mahabbaty men qumarlyǵyn talmýdqa emes, Paskal men Kerkegorǵa arnaǵan. Sebebi kerkegorlyq ortadaǵy bolmys týraly suraq, ony basqa máselelerge qaraǵanda kóbirek alańdatyp, uǵyný problemasy siiaqty azap shekkizgen. Onyń bar tragediiasy – al ol óte tragediialyq jazýshy bolǵan – túsinbestik, naqtyraq aitsaq, adam men adamnyń, tulǵa men qoǵamnyń, adam men Qudaidyń arasyndaǵy jalǵan túsinbestik. «Zań aldynda» degen qysqa ǵana shyǵarmasy osy máseleni tolyqtai ashyp kórsetýge shaq qalǵan. Ólegennen keiin jaryq kórgen «Qubylys» (Protsess) pen «Qamal» (Zamok) romandary osy shyǵarmamen tyǵyz bailanysty. Qiyndyqtan dal bolǵan bizdiń zamanda, Kerkegor men Nitssheniń týyndylarymen birge pragalyq jazýshynyń tańǵalarlyq shyǵarmalary da bir qatarda bolady. Ol óz zamanynyń problemasyn sáýegeilik tuspalmen anyq aitqan, aýyr tolǵanystar men qiyndyqtarǵa nazar aýdarǵan. Eshteńege qaramastan ol óziniń shyǵarmalarynda bizge kóptegen qiyndyqtardyń ǵana emes, qolynda sulýlyq pen jubanyshtyń esigin ashar kilti bar, Qudaidyń qalaýlysy bolyp qala beredi.
Aýdarǵan Sanjar BEKJANOV,
«Solaqailar» ádebi klýby
