Amansyńdar ma, ardaqty asyl anashym, baýyr-et baýyrlarym, qadirli qaryndastarym, aq peıil jeńeshem men kelinim jáne baldaı tátti qos bóbekterim!
Senderdiń densaýlyq, kóńil-kúı, turmys-tirshilikterińdi surap ne qylaıyn, báribir maǵan ony estip-bilý sormandaıyma meniń qý taǵdyr jazbaıyn dep otyr. Áıteýir bu dúnıede de, o dúnıede de aq taza júregimmen bar tileıtinim – ózderińniń árqashan da aman-saý, ardaqty adam bolýlaryń. Endigi ózderiń de estip-bilip, úlken qýanysh ústinde bolarsyńdar.
Sonda da basynan aıaǵyna deıin óz qolymmen jazaıyn. Bar qasiret, muń-zar, baqytsyzdyq, qyryq qyrsyq men sorly beıshara, beıkúnániń basyna qashan, qalaı, qaı ýaqytta, ne sebepti qandaı aramza joldarmen kelgeni ózimnen basqa, sizderge de belgili bolar dep oılaımyn. Sizder tolyq anyǵyn bilmeseńder de, Talǵat bárin túgel biledi, men oǵan bar syrymdy esh jasyrmaı jazǵanmyn.
Onyń maǵan jazǵan jaýaby, baýyrlyq retinde bergen ýáde, serti: «Aman-esen Otan aldyndaǵy óz mindetimdi adam balasyna laıyqty abyroımen ótep, týǵan úı, oshaq basyna oralǵan soń, meıli úsh jyl ótsin, meıli otyz jyl ótsin, báribir men aqıqat – shyndyqqa túbi bir jetemin. Tek qana adal jolmen jetemin», dep jazǵan edi. Árıne, men Talǵatqa tolyq senemin. Onyń aıtqany aıtqan, aıtqan sertinen qaıtpaıtynyn óz basym, onyń baýyrlyq aq nıetine, aǵasynyń joǵyn joqtaýyna sheksiz alǵysymdy bildiremin!!!
Oǵan sálem joldap, aıtyńyzdar: «Men sorlyny tolyq jan-jaqty túsinip, men beısharany keshirsin». Ózderińizge ábden belgili, ıaǵnı men sorlynyń jazyqsyzdan-jazyqsyz, adam turmaq tyshqan murnyn da qanatpaı sorlaǵanymdy, temir torǵa torlanǵanymdy, odan qala berdi, túımeniń kózindeı tesikke túıedeı jala jabýmen aqyry, atý jazasyn alǵanymdy. Iá, men sizderden esh jasyrmaımyn, men 18 jeltoqsan 1986 jyly alańǵa bardym, kópshilikpen birge. Barǵanda da Qonaevtyń kúıin kúıttep barǵan joqpyn.
[caption id="attachment_21852" align="aligncenter" width="2100"]
Qaırat Rysqulbekov[/caption]
Tek qana, ol jerge barǵan sebebim, bar maqsatym, birinshiden, ol jerde ne bolyp, ne istep, ne qoıyp jatqanyn óz kózimmen kórý boldy. Ekinshiden, alańda qazaqtyń ýyzdaı jas qyzdaryn uryp-soǵyp, óltirip jatyr, degendi elden estigen soń, óz basym qolymdy jaıyp «kúl bolmasań, tul bol» dep otyrýǵa erkektik ar-namysym esh jetpedi.
Er qatarynda er qara bop, sany bar sapasy joq bop, erbeńdep júrgen namyssyz erkek men emespin, qudaıǵa shúkirshilik, meniń de kórkeıgen keýdemde naǵyz erge laıyq «namys» barshylyq. Onyń ústine «qyzdyń joly jińishke» degen.
Meniń túsinigimshe, áıel adamǵa er adamdar turmaq, ań ekesh ańdardyń, haıýandardyń erkegi de urǵashysyna múıiz, ıa bolmasa tuıaǵyn kótermeıdi. Al, biz bárimiz de ań emes, adamzattyń uly – adambyz, sondyqtan er adam áıel zatyna qol kóterip, qol jumsaýǵa tıis emes, áýeli esh pravosy joq. Mine, qysqasha aıtqanda, osyndaı túsinikpen, áıel zatyna er bolyp óz qol ushymdy berip, kómektesýge, olardy arashalap – qorǵaý úshin barǵanym ras. Sol jerde qolymnan kelgenshe bar kómegimdi bergenim de ras. Ol úshin áli kúnge deıin, esh ókinbeımin, kerisinshe, úlken maqtanysh tutamyn. Biraq ta, bir qudaı ózi kýá, adam balasyn óltirgenim joq. Mundaı aıýandyq jasaýdyń ózi, sormańdaı meniń qolymnan kelmeıdi. Esh ýaqytta, eshqashanda…
Al, áıel zatyna aıýandyqpen qol kóterip, shashynan tartyp, kókparsha súıregeni úshin bir mılısıany uryp-soqqanym óte ras. Ol adam, kúni búginge deıin aman-esen zyr júgirip júr. Óz qolymmen jasaǵan bar teris qylyq, bar qylmysym osy ǵana. Al, maǵan «jyǵylǵanǵa judyryq» dep zulymdyqpen moınyma ilgen «adam ólimi» – meniń isim emes. Munyń bárin, oıý-qıýyn kelistirip kópe-kórneý jala-jalǵandyqpen men sorlynyń moınyna júz qaıtara orap ilgen «uıalmaıtyn bes gektardaı betterine talmaıtyn jaq bergen» albasty atqan tergeýshiler men ábjylan jalaqorlardyń isi.
Men óte-móte jaqsy bilemin jáne sezemin. Ol atańa laǵnetterdiń bulaı istegen sebebi, birinshiden, ólgen adam jala jabýshy jalaqorlardyń jaqyn, birge istesken tanystary, sol sebepti óz tanystarynyń ósh-kegin alý; ekinshiden, albasty ábjylan tergeýshilerdiń «qanǵa – qan, janǵa – jan» dep zulymdyqpen «ólgen adam» úshin ádeıi meni, «meniń qoltyqtan demeýshim» joq beıshara ekenimdi bilip, istep otyrǵandary. Iá, men sorlylyǵymnan jazyqsyzdan-jazyqsyz atý jazasyn aldym. Óıtkeni, ózimniń kináli emes ekenimdi, adaldyǵymdy, qolymnyń qan emes ekenin qansha zar eńirep aıtqanymmen ózimdi esh aqtaı almadym. Dúnıede, adam balasynyń óz-ózin aqtaýy, óte-móte qıyn ekeni, keýdesinde jany barlardyń bárine jaqsy belgili. Sondyqtan, maǵan da bul jaǵy óte qıyn…
Mine, ózderińiz estigendeı «atý jazasyn» 20 jylǵa aýystyrdy. Bul árıne, bireýge qýanysh, bireýge jubanysh, al bireýge azap. Óz basym, bul úshin esh qýanǵanym joq. Óıtkeni, asyl anashym! Túsinińizshi men sorlyny, eshýaqytta, eshqashanda bul tas zyndanda jazyqsyzdan-jazyqsyz esh otyrǵym kelmeıdi. 11 aı ishinde qaıǵy-qasiretten júıke tamyrym ábden juqardy, ábden sharshadym. Sol sebepti, jazyqsyzdan-jazyqsyz óz-ózimdi 20 jyl boıy esh qınaǵym kelmeıdi, azap shekkim kelmeıdi. Jáne sizderdi de qınatyp, azaptaǵym kelmeıdi. Mensiz de, asyl anashym-aı! Taǵdyrdyń taýqymetin kóp kórdińiz ǵoı. Túsingen janǵa sol da jetkilikti. Basyńyzdy 20 jyl boıy torlaǵan, sizge qaıǵy-ýaıym bolmaıyn. Ardaqty anashym! Bar jetken jerim osy. Aıaǵyńyzǵa jyǵylaıyn! Aq sútińizdi aqtaı almaı kóz jumyp bara jatqanym úshin sorly balańyzdy keshirińiz! Ótinemin, keshirim ótinemin!
Meıli, bar ul-qyzdaryńyzdyń ishindegi jylan bolyp týylǵany men-aq bolaıyn. Tek keshirińiz, keshińiz men beıbaqty, beısharany, sorly balańyzdy. Keshirińiz! Baýyrlarym, sender de keshirińder! Túsinińder meni jáne keshirińder! Joq! Jazyqsyz 20 jyl boıy azap shegetin men emespin. Erte me, kesh pe, naǵyz adam óltirýshi qylmyskerler áli-aq tabylady. Bul aqıqat. Júregim sezedi. Meniń óligime, tek jalaqorlar men tergeýshi, sottardy kinálańdar! Sońǵy ret qımastyqpen betterińizden sarǵaıǵan saǵynyshpen súıdim!!! Qosh bolyńdar! Qosh bol, jaryq dúnıe! Bar baqytymdy o dúnıeden tabarmyn. Saǵynyshty sálemmen balańyz
