Amansyńdar ma, ardaqty asyl anashym, baýyr-et baýyrlarym, qadirli qaryndastarym, aq peiil jeńeshem men kelinim jáne baldai tátti qos bóbekterim!
Senderdiń densaýlyq, kóńil-kúi, turmys-tirshilikterińdi surap ne qylaiyn, báribir maǵan ony estip-bilý sormandaiyma meniń qý taǵdyr jazbaiyn dep otyr. Áiteýir bu dúniede de, o dúniede de aq taza júregimmen bar tileitinim – ózderińniń árqashan da aman-saý, ardaqty adam bolýlaryń. Endigi ózderiń de estip-bilip, úlken qýanysh ústinde bolarsyńdar.
Sonda da basynan aiaǵyna deiin óz qolymmen jazaiyn. Bar qasiret, muń-zar, baqytsyzdyq, qyryq qyrsyq men sorly beishara, beikúnániń basyna qashan, qalai, qai ýaqytta, ne sebepti qandai aramza joldarmen kelgeni ózimnen basqa, sizderge de belgili bolar dep oilaimyn. Sizder tolyq anyǵyn bilmeseńder de, Talǵat bárin túgel biledi, men oǵan bar syrymdy esh jasyrmai jazǵanmyn.
Onyń maǵan jazǵan jaýaby, baýyrlyq retinde bergen ýáde, serti: «Aman-esen Otan aldyndaǵy óz mindetimdi adam balasyna laiyqty abyroimen ótep, týǵan úi, oshaq basyna oralǵan soń, meili úsh jyl ótsin, meili otyz jyl ótsin, báribir men aqiqat – shyndyqqa túbi bir jetemin. Tek qana adal jolmen jetemin», dep jazǵan edi. Árine, men Talǵatqa tolyq senemin. Onyń aitqany aitqan, aitqan sertinen qaitpaitynyn óz basym, onyń baýyrlyq aq nietine, aǵasynyń joǵyn joqtaýyna sheksiz alǵysymdy bildiremin!!!
Oǵan sálem joldap, aityńyzdar: «Men sorlyny tolyq jan-jaqty túsinip, men beisharany keshirsin». Ózderińizge ábden belgili, iaǵni men sorlynyń jazyqsyzdan-jazyqsyz, adam turmaq tyshqan murnyn da qanatpai sorlaǵanymdy, temir torǵa torlanǵanymdy, odan qala berdi, túimeniń kózindei tesikke túiedei jala jabýmen aqyry, atý jazasyn alǵanymdy. Iá, men sizderden esh jasyrmaimyn, men 18 jeltoqsan 1986 jyly alańǵa bardym, kópshilikpen birge. Barǵanda da Qonaevtyń kúiin kúittep barǵan joqpyn.
[caption id="attachment_21852" align="aligncenter" width="2100"]
Tek qana, ol jerge barǵan sebebim, bar maqsatym, birinshiden, ol jerde ne bolyp, ne istep, ne qoiyp jatqanyn óz kózimmen kórý boldy. Ekinshiden, alańda qazaqtyń ýyzdai jas qyzdaryn uryp-soǵyp, óltirip jatyr, degendi elden estigen soń, óz basym qolymdy jaiyp «kúl bolmasań, tul bol» dep otyrýǵa erkektik ar-namysym esh jetpedi.
Er qatarynda er qara bop, sany bar sapasy joq bop, erbeńdep júrgen namyssyz erkek men emespin, qudaiǵa shúkirshilik, meniń de kórkeigen keýdemde naǵyz erge laiyq «namys» barshylyq. Onyń ústine «qyzdyń joly jińishke» degen.
Meniń túsinigimshe, áiel adamǵa er adamdar turmaq, ań ekesh ańdardyń, haiýandardyń erkegi de urǵashysyna múiiz, ia bolmasa tuiaǵyn kótermeidi. Al, biz bárimiz de ań emes, adamzattyń uly – adambyz, sondyqtan er adam áiel zatyna qol kóterip, qol jumsaýǵa tiis emes, áýeli esh pravosy joq. Mine, qysqasha aitqanda, osyndai túsinikpen, áiel zatyna er bolyp óz qol ushymdy berip, kómektesýge, olardy arashalap – qorǵaý úshin barǵanym ras. Sol jerde qolymnan kelgenshe bar kómegimdi bergenim de ras. Ol úshin áli kúnge deiin, esh ókinbeimin, kerisinshe, úlken maqtanysh tutamyn. Biraq ta, bir qudai ózi kýá, adam balasyn óltirgenim joq. Mundai aiýandyq jasaýdyń ózi, sormańdai meniń qolymnan kelmeidi. Esh ýaqytta, eshqashanda…
Al, áiel zatyna aiýandyqpen qol kóterip, shashynan tartyp, kókparsha súiregeni úshin bir militsiiany uryp-soqqanym óte ras. Ol adam, kúni búginge deiin aman-esen zyr júgirip júr. Óz qolymmen jasaǵan bar teris qylyq, bar qylmysym osy ǵana. Al, maǵan «jyǵylǵanǵa judyryq» dep zulymdyqpen moinyma ilgen «adam ólimi» – meniń isim emes. Munyń bárin, oiý-qiiýyn kelistirip kópe-kórneý jala-jalǵandyqpen men sorlynyń moinyna júz qaitara orap ilgen «uialmaityn bes gektardai betterine talmaityn jaq bergen» albasty atqan tergeýshiler men ábjylan jalaqorlardyń isi.
Men óte-móte jaqsy bilemin jáne sezemin. Ol atańa laǵnetterdiń bulai istegen sebebi, birinshiden, ólgen adam jala jabýshy jalaqorlardyń jaqyn, birge istesken tanystary, sol sebepti óz tanystarynyń ósh-kegin alý; ekinshiden, albasty ábjylan tergeýshilerdiń «qanǵa – qan, janǵa – jan» dep zulymdyqpen «ólgen adam» úshin ádeii meni, «meniń qoltyqtan demeýshim» joq beishara ekenimdi bilip, istep otyrǵandary. Iá, men sorlylyǵymnan jazyqsyzdan-jazyqsyz atý jazasyn aldym. Óitkeni, ózimniń kináli emes ekenimdi, adaldyǵymdy, qolymnyń qan emes ekenin qansha zar eńirep aitqanymmen ózimdi esh aqtai almadym. Dúniede, adam balasynyń óz-ózin aqtaýy, óte-móte qiyn ekeni, keýdesinde jany barlardyń bárine jaqsy belgili. Sondyqtan, maǵan da bul jaǵy óte qiyn…
Mine, ózderińiz estigendei «atý jazasyn» 20 jylǵa aýystyrdy. Bul árine, bireýge qýanysh, bireýge jubanysh, al bireýge azap. Óz basym, bul úshin esh qýanǵanym joq. Óitkeni, asyl anashym! Túsinińizshi men sorlyny, eshýaqytta, eshqashanda bul tas zyndanda jazyqsyzdan-jazyqsyz esh otyrǵym kelmeidi. 11 ai ishinde qaiǵy-qasiretten júike tamyrym ábden juqardy, ábden sharshadym. Sol sebepti, jazyqsyzdan-jazyqsyz óz-ózimdi 20 jyl boiy esh qinaǵym kelmeidi, azap shekkim kelmeidi. Jáne sizderdi de qinatyp, azaptaǵym kelmeidi. Mensiz de, asyl anashym-ai! Taǵdyrdyń taýqymetin kóp kórdińiz ǵoi. Túsingen janǵa sol da jetkilikti. Basyńyzdy 20 jyl boiy torlaǵan, sizge qaiǵy-ýaiym bolmaiyn. Ardaqty anashym! Bar jetken jerim osy. Aiaǵyńyzǵa jyǵylaiyn! Aq sútińizdi aqtai almai kóz jumyp bara jatqanym úshin sorly balańyzdy keshirińiz! Ótinemin, keshirim ótinemin!
Meili, bar ul-qyzdaryńyzdyń ishindegi jylan bolyp týylǵany men-aq bolaiyn. Tek keshirińiz, keshińiz men beibaqty, beisharany, sorly balańyzdy. Keshirińiz! Baýyrlarym, sender de keshirińder! Túsinińder meni jáne keshirińder! Joq! Jazyqsyz 20 jyl boiy azap shegetin men emespin. Erte me, kesh pe, naǵyz adam óltirýshi qylmyskerler áli-aq tabylady. Bul aqiqat. Júregim sezedi. Meniń óligime, tek jalaqorlar men tergeýshi, sottardy kinálańdar! Sońǵy ret qimastyqpen betterińizden sarǵaiǵan saǵynyshpen súidim!!! Qosh bolyńdar! Qosh bol, jaryq dúnie! Bar baqytymdy o dúnieden tabarmyn. Saǵynyshty sálemmen balańyz
