– Azamat Amaluly, «Óńirlerdi damytý – 2020» baǵdarlamasynyń eń tiimdi baǵyttarynyń biri – «Qazaqstan ipotekalyq kompaniiasy» jelisi arqyly jalǵa beriletin turǵyn úilerdiń qurylysyn damytý ekenin bilemiz. Bul baǵyt boiynsha aldaǵy ýaqytta qansha úi salynady? Jalpy, kompaniia osy atalmysh baǵdarlamany qalai júzege asyrmaq? Osy týraly áńgimelep berseńiz.
– «Óńirlerdi damytý – 2020» baǵdarlamasy aiasynda qazirgi tańda bizdiń kompaniia jergilikti ákimdikter bólgen jer telimderinde turǵyn úi qurylysyn júrgizip jatyr. Sondai-aq, birqatar qurylys mekemelerinen daiyn turǵyn úilerdi satyp alýda. Osylaisha aǵymdaǵy kezeńde 1830 páterdi tapsyrý jóninde shartqa otyryp, elimizdiń tórt aimaǵynda 1686 páterdiń qurylysy júrgizýdemiz. Turǵyn úilerdiń qurylysy aiaqtalǵannan keiin halyqty turǵyn úimen qamtamasyz etý úshin turǵyn úi keshenderi týraly jergilikti atqarýshy organdarǵa habarlaimyz. Olar óz kezeginde «Óńirlerdi damytý – 2020» baǵdarlamaǵa qatysý úshin kezekte turǵandardyń tizimin qalyptastyrady. Kompaniia atalǵan tizim boiynsha olardyń tólem qabilettiligine baǵa anyqtap, jergilikti bilik oryndary bekitken tizim negizinde turǵyndarmen jalǵa alý shartyna otyrady.
– Kóptegen adamdar aldynda ne kútip turǵanyn bilmeidi. Keibireýler jumysynan shyǵyp qalyp, jalǵa alǵan páterleriniń ai saiynǵy tólemaqysyn tólei almai qalýy múmkin. Mundai jaǵdaida keiin úidi jekemenshikke alýǵa kedergisin keltirmei me?
– Árine, ártúrli jaǵdailar bolýy múmkin, biz ony túsinemiz jáne kompaniia jaldaý tólemderi boiynsha ózara tiimdi jaǵdailar arqyly bereshekti óteý joldaryn qarastyrady. Aitalyq, qarjylyq qiyndyqtar týyndaǵan jaǵdaida kompaniiamen jalǵa alýshylar arasynda kelissózder júrgiziledi. Jalǵa alýshylardyń qalaýy boiynsha merzimi ótken jaldaý tólemderin qaita qurylymdaýǵa bolady. Qandai jaǵdai bolsada bizder klientterge qol ushyn sozyp, olardyń isterin jeke qarastyryp, ońtaily joldy tabýǵa kúsh salamyz.
– Qazir bankterden nesie alyp, ony tólei almai júrgender kóp. Osy rette basqa banktegi nesielerin jappai-aq, sizderden jalǵa úi alýyna bola ma, álde basqa banktegi nesielerin mindetti túrde jabýy tiis pe?
– Barlyq másele jalǵa alýshylardyń kirisine bailanysty. Baǵdarlamaǵa qatysýshylar kompaniianyń ishki qujattarymen belgilengen talaptarǵa sáikes tólem qabilettiligin rastaýy tiis. Azamattardyń basqa bankte nesiesi bolǵan jaǵdaida, onyń kirisi nesie tóleýge jáne jalǵa beriletin turǵyn úidiń aqysyn tóleýge jetýi tiis. Sonda ǵana olar jalǵa beriletin turǵyn úidi ala alady. Sondai-aq, jalǵa alýshynyń nesie tarihy durys bolýy tiis.
– Jalǵa beriletin turǵyn úi naryǵyn odan ári jetildirý úshin taǵy ne isteý kerek? Bul baǵytta qandai usynystar aitar edińiz?
– Qazirgi ýaqytta Úkimetpen osy baǵytta kóptegen jumystar atqaryldy jáne búgingi kúnniń ózinde jalǵasyn tabýda. «Qazaqstan ipotekalyq kompaniiasy» atynan jalǵa beriletin turǵyn úige salynatyn salyqty tómendetý múmkindikterin qarastyrý boiynsha usynystar jasaýdamyz. Bul jaldaý tólemderiniń qunyna aitarlyqtai áserin etip, halyqtyń turǵyn úige degen qoljetimdiligin arttyrar túsetin anyq.
– Sizderdiń usynǵan «turǵyn úidi satyp alý quqyǵy men jalǵa berý» baǵyttaryńyz sheteldik úlgi ekendigi belgili. Sonda bul qai eldiń tájiribesi jáne ol jaqta bul baǵyt óz tiimdiligin kórsete aldy ma?
– Búginde Eýropa jáne AQSh elderinde turǵyn úidi jalǵa berý tetigi ábden qalyptasqan, onyń ishinde memleket, mýnitsipalitetter nemese jumys berýshiler qarjy bóledi. Shvetsariiada salynyp jatqan turǵyn úidiń shamamen 37%, Ulybritaniiada – 56%, AQSh – 25% jalǵa beriledi. Úlken qalalarda jalǵa beriletin turǵyn úi qorynyń úlesi ádette, odan da joǵary bolady. Mysaly, Niý-Iorkte turǵyndarynyń 33%-ǵa taqaýy óz úilerinde turady.
Osy tetikter qalypty ipotekanyń qoljetimsiz jaǵdailarynda (paiyzdyq mólsherlemeniń joǵary jáne bastapqy jarnanyń bolýy), qarjy jaǵynan qoljetimdi bolýymen qatar, halyqtyń turaqty jumys ornyn aýystyrýǵa múmkindik týdyrady. Mysaly, Eýropada jumys berýshimen qarjylandyrylatyn jalǵa alý kezinde uiymnyń qyzmetkeri kompaniia qajettiligine qarai óziniń turatyn ornyn ońai aýystyra alady. Belgili bir ýaqyt ótkennen keiin tańdaǵan páterin satyp ala alady (bul kezde burynǵy jalǵa alý tólemderi de eseptelinedi).
Eýropa jáne AQSh elderinde turǵyn úidi jalǵa berý tetigi ábden qalyptasqan, onyń ishinde memleket, mýnitsipalitetter nemese jumys berýshiler qarjy bóledi. Shvetsariiada salynyp jatqan turǵyn úidiń shamamen 37%, Ulybritaniiada – 56%, AQSh – 25% jalǵa beriledi. Úlken qalalarda jalǵa beriletin turǵyn úi qorynyń úlesi ádette, odan da joǵary bolady. Mysaly, Niý-Iorkte turǵyndarynyń 33%-ǵa taqaýy óz úilerinde turady.
– Qazirgi tańda sizderge qansha adam úige muqtaj retinde kezekke turdy? Endi úige kezekke turý úshin qujattardy jergilikti ákimdik júzege asyrǵanymen, olardyń tólem qabiletin sizderdiń kompaniialaryńyz anyqtaidy ǵoi. Osy tusta neshe adamnyń tólem qabiletin rastadyńyzdar?
– Osy rette kezekti qalyptastyrý isi jergilikti bilik oryndarymen birlesip iske asyratynymyzdy atap ótken jón. Bizder jergilikti bilik oryndary usynǵan «Óńirlerdi damytý – 2020» baǵdarlamasyna qatysatyn úmitkerlerdiń tólem qabilettiligin tekseremiz. Qazirgi ýaqytta alty qalada 2437 páter boiynsha bólý rásimderi júrip jatyr.
– Al baǵdarlama boiynsha salynyp jatqan úilerdiń sapasy týraly ne aitasyz?
– «Qazaqstan ipotekalyq kompaniiasy» baǵdarlama aiasynda turǵyn úilerdiń qurylys-montajdaý jumystarynyń sapasyna baqylaýdy udaiy júrgizip otyrady. Qurylys-montajdaý jumystarynyń sapasy táýelsiz tehnikalyq qadaǵalaý jáne tiisti memlekettik organdarmen birlesip baqylaimyz.
– Qazaqstanda jaldamaly turǵyn úige qatysty zań bar ma? Jalgerlikke qatysty sharttardyń bári ádil ári túsinikti dep aita alasyz ba?
– Qazirgi ýaqytta QR «Azamattyq kodeksinde» atalǵan máseleler boiynsha jaldaýǵa qatysty tolyq túsinik berilgen zań baptary bar. Buǵan qosa QR AK sáikes múliktik jaldaý shartynda jalǵa alynǵan múliktiń jalǵa alýshynyń menshigine keiinnen menshik quqyǵynyń kóshýi de kózdelgen. Oǵan qosa QR «Turǵyn úi qatynastary týraly» zańyna sáikes turǵyn úi zańnamasy turǵyn úilerge menshik quqyǵynyń, sonymen qatar turǵyn úilerdi paidalaný quqyǵynyń týyndaýy men toqtatylýyna bailanysty, sondai aq turǵyn úi qorlaryn kútip-ustaý, olarǵa qyzmet kórsetý men jóndeý máseleleri týraly qarym-qatynastardy azamattardyń qatysýymen retteidi. Turǵyn úidi jalǵa berý sharttarynyń negizgi talaptary baǵdarlamada kórsetilgen.
– Baǵdarlama boiynsha salynatyn úilerdi qoljetimdi etemiz dep sharshy metrdi qysqartý durys pa?
– «Óńirlerdi damytý – 2020» baǵdarlamasy turǵyndardyń áleýetti osal toptaryna arnalǵan. Baǵdarlama ekonom-klasty kishi aýqymdy turǵyn úilerdi jobalaýdy, salýdy jáne satýdy yntalandyrady. Baǵdarlama aiasynda salynǵan jyljymaityn múlikter qurylys normalarynyń barlyq talaptaryna tolyǵymen sáikes keletinin aita ketýimiz kerek. Páterler aýdany 80 sharshy/metrge deiingi aýmaqty quraidy.
– Áńgimeńizge rahmet!
Suhbattasqan Serik Jumabaev.
