– Azamat Amaluly, «Óńirlerdi damytý – 2020» baǵdarlamasynyń eń tıimdi baǵyttarynyń biri – «Qazaqstan ıpotekalyq kompanıasy» jelisi arqyly jalǵa beriletin turǵyn úılerdiń qurylysyn damytý ekenin bilemiz. Bul baǵyt boıynsha aldaǵy ýaqytta qansha úı salynady? Jalpy, kompanıa osy atalmysh baǵdarlamany qalaı júzege asyrmaq? Osy týraly áńgimelep berseńiz.
– «Óńirlerdi damytý – 2020» baǵdarlamasy aıasynda qazirgi tańda bizdiń kompanıa jergilikti ákimdikter bólgen jer telimderinde turǵyn úı qurylysyn júrgizip jatyr. Sondaı-aq, birqatar qurylys mekemelerinen daıyn turǵyn úılerdi satyp alýda. Osylaısha aǵymdaǵy kezeńde 1830 páterdi tapsyrý jóninde shartqa otyryp, elimizdiń tórt aımaǵynda 1686 páterdiń qurylysy júrgizýdemiz. Turǵyn úılerdiń qurylysy aıaqtalǵannan keıin halyqty turǵyn úımen qamtamasyz etý úshin turǵyn úı keshenderi týraly jergilikti atqarýshy organdarǵa habarlaımyz. Olar óz kezeginde «Óńirlerdi damytý – 2020» baǵdarlamaǵa qatysý úshin kezekte turǵandardyń tizimin qalyptastyrady. Kompanıa atalǵan tizim boıynsha olardyń tólem qabilettiligine baǵa anyqtap, jergilikti bılik oryndary bekitken tizim negizinde turǵyndarmen jalǵa alý shartyna otyrady.
– Kóptegen adamdar aldynda ne kútip turǵanyn bilmeıdi. Keıbireýler jumysynan shyǵyp qalyp, jalǵa alǵan páterleriniń aı saıynǵy tólemaqysyn tóleı almaı qalýy múmkin. Mundaı jaǵdaıda keıin úıdi jekemenshikke alýǵa kedergisin keltirmeı me?
– Árıne, ártúrli jaǵdaılar bolýy múmkin, biz ony túsinemiz jáne kompanıa jaldaý tólemderi boıynsha ózara tıimdi jaǵdaılar arqyly bereshekti óteý joldaryn qarastyrady. Aıtalyq, qarjylyq qıyndyqtar týyndaǵan jaǵdaıda kompanıamen jalǵa alýshylar arasynda kelissózder júrgiziledi. Jalǵa alýshylardyń qalaýy boıynsha merzimi ótken jaldaý tólemderin qaıta qurylymdaýǵa bolady. Qandaı jaǵdaı bolsada bizder klıentterge qol ushyn sozyp, olardyń isterin jeke qarastyryp, ońtaıly joldy tabýǵa kúsh salamyz.
– Qazir bankterden nesıe alyp, ony tóleı almaı júrgender kóp. Osy rette basqa banktegi nesıelerin jappaı-aq, sizderden jalǵa úı alýyna bola ma, álde basqa banktegi nesıelerin mindetti túrde jabýy tıis pe?
– Barlyq másele jalǵa alýshylardyń kirisine baılanysty. Baǵdarlamaǵa qatysýshylar kompanıanyń ishki qujattarymen belgilengen talaptarǵa sáıkes tólem qabilettiligin rastaýy tıis. Azamattardyń basqa bankte nesıesi bolǵan jaǵdaıda, onyń kirisi nesıe tóleýge jáne jalǵa beriletin turǵyn úıdiń aqysyn tóleýge jetýi tıis. Sonda ǵana olar jalǵa beriletin turǵyn úıdi ala alady. Sondaı-aq, jalǵa alýshynyń nesıe tarıhy durys bolýy tıis.
– Jalǵa beriletin turǵyn úı naryǵyn odan ári jetildirý úshin taǵy ne isteý kerek? Bul baǵytta qandaı usynystar aıtar edińiz?
– Qazirgi ýaqytta Úkimetpen osy baǵytta kóptegen jumystar atqaryldy jáne búgingi kúnniń ózinde jalǵasyn tabýda. «Qazaqstan ıpotekalyq kompanıasy» atynan jalǵa beriletin turǵyn úıge salynatyn salyqty tómendetý múmkindikterin qarastyrý boıynsha usynystar jasaýdamyz. Bul jaldaý tólemderiniń qunyna aıtarlyqtaı áserin etip, halyqtyń turǵyn úıge degen qoljetimdiligin arttyrar túsetin anyq.
– Sizderdiń usynǵan «turǵyn úıdi satyp alý quqyǵy men jalǵa berý» baǵyttaryńyz sheteldik úlgi ekendigi belgili. Sonda bul qaı eldiń tájirıbesi jáne ol jaqta bul baǵyt óz tıimdiligin kórsete aldy ma?
– Búginde Eýropa jáne AQSH elderinde turǵyn úıdi jalǵa berý tetigi ábden qalyptasqan, onyń ishinde memleket, mýnısıpalıtetter nemese jumys berýshiler qarjy bóledi. Shvesarıada salynyp jatqan turǵyn úıdiń shamamen 37%, Ulybrıtanıada – 56%, AQSH – 25% jalǵa beriledi. Úlken qalalarda jalǵa beriletin turǵyn úı qorynyń úlesi ádette, odan da joǵary bolady. Mysaly, Nú-Iorkte turǵyndarynyń 33%-ǵa taqaýy óz úılerinde turady.
Osy tetikter qalypty ıpotekanyń qoljetimsiz jaǵdaılarynda (paıyzdyq mólsherlemeniń joǵary jáne bastapqy jarnanyń bolýy), qarjy jaǵynan qoljetimdi bolýymen qatar, halyqtyń turaqty jumys ornyn aýystyrýǵa múmkindik týdyrady. Mysaly, Eýropada jumys berýshimen qarjylandyrylatyn jalǵa alý kezinde uıymnyń qyzmetkeri kompanıa qajettiligine qaraı óziniń turatyn ornyn ońaı aýystyra alady. Belgili bir ýaqyt ótkennen keıin tańdaǵan páterin satyp ala alady (bul kezde burynǵy jalǵa alý tólemderi de eseptelinedi).
Eýropa jáne AQSH elderinde turǵyn úıdi jalǵa berý tetigi ábden qalyptasqan, onyń ishinde memleket, mýnısıpalıtetter nemese jumys berýshiler qarjy bóledi. Shvesarıada salynyp jatqan turǵyn úıdiń shamamen 37%, Ulybrıtanıada – 56%, AQSH – 25% jalǵa beriledi. Úlken qalalarda jalǵa beriletin turǵyn úı qorynyń úlesi ádette, odan da joǵary bolady. Mysaly, Nú-Iorkte turǵyndarynyń 33%-ǵa taqaýy óz úılerinde turady.
– Qazirgi tańda sizderge qansha adam úıge muqtaj retinde kezekke turdy? Endi úıge kezekke turý úshin qujattardy jergilikti ákimdik júzege asyrǵanymen, olardyń tólem qabiletin sizderdiń kompanıalaryńyz anyqtaıdy ǵoı. Osy tusta neshe adamnyń tólem qabiletin rastadyńyzdar?
– Osy rette kezekti qalyptastyrý isi jergilikti bılik oryndarymen birlesip iske asyratynymyzdy atap ótken jón. Bizder jergilikti bılik oryndary usynǵan «Óńirlerdi damytý – 2020» baǵdarlamasyna qatysatyn úmitkerlerdiń tólem qabilettiligin tekseremiz. Qazirgi ýaqytta alty qalada 2437 páter boıynsha bólý rásimderi júrip jatyr.
– Al baǵdarlama boıynsha salynyp jatqan úılerdiń sapasy týraly ne aıtasyz?
– «Qazaqstan ıpotekalyq kompanıasy» baǵdarlama aıasynda turǵyn úılerdiń qurylys-montajdaý jumystarynyń sapasyna baqylaýdy udaıy júrgizip otyrady. Qurylys-montajdaý jumystarynyń sapasy táýelsiz tehnıkalyq qadaǵalaý jáne tıisti memlekettik organdarmen birlesip baqylaımyz.
– Qazaqstanda jaldamaly turǵyn úıge qatysty zań bar ma? Jalgerlikke qatysty sharttardyń bári ádil ári túsinikti dep aıta alasyz ba?
– Qazirgi ýaqytta QR «Azamattyq kodeksinde» atalǵan máseleler boıynsha jaldaýǵa qatysty tolyq túsinik berilgen zań baptary bar. Buǵan qosa QR AK sáıkes múliktik jaldaý shartynda jalǵa alynǵan múliktiń jalǵa alýshynyń menshigine keıinnen menshik quqyǵynyń kóshýi de kózdelgen. Oǵan qosa QR «Turǵyn úı qatynastary týraly» zańyna sáıkes turǵyn úı zańnamasy turǵyn úılerge menshik quqyǵynyń, sonymen qatar turǵyn úılerdi paıdalaný quqyǵynyń týyndaýy men toqtatylýyna baılanysty, sondaı aq turǵyn úı qorlaryn kútip-ustaý, olarǵa qyzmet kórsetý men jóndeý máseleleri týraly qarym-qatynastardy azamattardyń qatysýymen retteıdi. Turǵyn úıdi jalǵa berý sharttarynyń negizgi talaptary baǵdarlamada kórsetilgen.
– Baǵdarlama boıynsha salynatyn úılerdi qoljetimdi etemiz dep sharshy metrdi qysqartý durys pa?
– «Óńirlerdi damytý – 2020» baǵdarlamasy turǵyndardyń áleýetti osal toptaryna arnalǵan. Baǵdarlama ekonom-klasty kishi aýqymdy turǵyn úılerdi jobalaýdy, salýdy jáne satýdy yntalandyrady. Baǵdarlama aıasynda salynǵan jyljymaıtyn múlikter qurylys normalarynyń barlyq talaptaryna tolyǵymen sáıkes keletinin aıta ketýimiz kerek. Páterler aýdany 80 sharshy/metrge deıingi aýmaqty quraıdy.
– Áńgimeńizge rahmet!
Suhbattasqan Serik Jumabaev.
