Keńes kezinde Qazaqstan týberkýlez aýrýlary jóninen basqa odaqtas memleketterge qaraǵanda kórsetkish jaǵynan joǵary boldy. Odan keıingi ekonomıkalyq toqyraý jyldarynda atalmysh indet elimizde kúrt óskeni jasyryn emes. Onyń ishinde alǵashqy naýqastaný da, týberkýlez aýrýynan qaza bolatyndar sany da artty. Mundaı kúrdeli jaǵdaı 1998-2002 jyldarǵa deıin saqtaldy. Osyny eskerip, Elbasymyz Nursultan Nazarbaev 1998 jyly «Densaýlyq saqtaý salasyndaǵy kezek kúttirmeıtin sharalar týraly» Jarlyqqa qol qoıdy. Osydan bastap elimizde týberkýlezge qarsy kúres baǵdarlamasy bekitilip, nátıjeli jumystar bastalyp ketken edi.

 Naqastar sany qysqardy

[caption id="attachment_10454" align="alignleft" width="394"] Bekzat Toqsanbaeva, Ulttyq referens bakterıologıalyq laboratorıanyń jetekshisi[/caption]

Baǵdarlama aıasynda qarjylandyrý máselesi naqty qolǵa alyndy. Memlekettik qamqorlyqtyń arqasynda aýrýhanalardyń materıaldyq-tehnıkalyq bazasy nyǵaıyp, dári-dármekpen, tamaqpen qamtamasyz etý, naýqastarǵa jiti kóńil bólýge erekshe nazar aýdaryldy. Buryn tolyqqandy em ala almaı júrgen naýqastar budan keıin barynsha emdelýge múmkindik alyp, nátıjesinde epıdemıologıalyq ahýal oń baǵytta ózgere bastady.

Úkimettik qarjylandyrý máselesiniń ońtaıly sheshilýiniń arqasynda medısınalyq-dıagnostıkalyq qural-jabdyqtarmen qamtamasyz etý jaqsaryp, naýqastarǵa naqty ári tez arada dıagnoz qoıý múmkindikteri joǵarylady. Osylaısha biz halyqtyń qurt aýrýymen naýqastaný deńgeıin qysqa merzim ishinde tómendeýge qol jetkizgenimizdi maqtanyshpen aıta alamyz. Osylaısha 1998 jyldan 2014 jyldar aralyǵynda ólim kórsetkishiniń tómendeýi árbir 100 myń adamǵa shaqqanda 38,4-den 4,7-ge kemigenin baıqaýǵa bolady. Bul 87,8 paıyzdy quraıdy. Sol sıaqty naýqastaný kórsetkishi 165,3-den 66,4-ke kemigenin de aıta ketýimiz kerek. Demek, bul baǵyttaǵy kórsetkishimiz 59,8 paıyzǵa tómendegen. Bul – Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń tikeleı qoldaýymen qolǵa alynǵan baǵdarlamalardyń nátıjeli júrgizilgeniniń aıqyn dáleli bolyp tabylady. Búginde bizder alǵashqy naýqastaný men ólim kórsetkishterin budan da tómendetýge kúsh salyp, jumys istep kelemiz.  Buǵan memlekettik qoldaý men kúsh-qýatymyz tolyqtaı jetedi. Búginde bizder týberkýlez máselesimen aınalysatyn qoǵamdyq uıymdarmen de tyǵyz qarym-qatynasta jumys isteýdemiz. Olar qurt aýrýyn anyqtaıtyn zamanaýı zerthanalyq qural-jabdyqtarmen qamtamasyz etýge úlken kómek kórsetti.

Budan basqa Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń týberkýlez aýrýyn anyqtaý jáne emdeýge baılanysty usynystaryn bizder resýblıkamyzda der kezinde endirip, zaman talabyna saı jumys istep jatqan jaıymyz bar. Búgingi tańda Qazaqstanda dıagnostıkalyq-emdeý ádisteri halyqaralyq standarttarǵa sáıkestendirilgen. Máselen, týberkýlezge dıagnoz qoıýdyń naqty jáne dáleldi joly – bakterıologıalyq-zerthanalyq ádis. Al flúro jáne rentgen arqyly týberkýlez aýrýyna kúdikti adamdardy anyqtaýǵa bolady. Olar budan keıin bakterıologıalyq-zerthanalyq jáne basqa da tekserýlerden ótýi tıis. Mine, qurt aýrýyn emdeıtin elimizdegi aýrýhanalar osyndaı zamanaýı qondyrǵylarmen jabdyqtaldy. Osynyń arqasynda týberkýlezdiń epıdemıologıalyq negizgi kórsetkishterin jalpy qoǵamǵa qaýipsiz deńgeıge túsirý múmkindigine ıe boldyq. Sondaı-aq, Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń talaptaryna saı, dárigerlerdi joǵary dárejede qorǵaıtyn muryndyqtarmen (maskalarmen) qamtamasyz etip otyrmyz. Bul – jeke basty qorǵaýdyń tásilderi. Aýrýhana ishilik aýany almastyrý júıesi ınfeksıalyq baqylaý talaptaryna saı retke keltirilgen.

Qazirgi tańda týberkýlezdiń dárige tózimdi túrleri paıda bola bastady. Bul úrdis álemde oryn alyp otyrǵanyn eskerte ketkenimiz jón. Sonymen qatar týberkýlez taıaqshalarynyń dárige tózimdiligin eskerip, aýrýlardy tıisti bólimshelerde jáne aýrýhanalarda oqshaýlap emdeýdi jolǵa qoıdyq. Máselen, birinshi qatardaǵy dáriler men naýqastardy 6-8 aı emdesek,  ekinshi, úshinshi qatardaǵy dáriler men naýqastardy, ıaǵnı dárige beıimdelip ketken túrlerin uzaq 24-36 aıǵa deıin emdeýge týra keledi.

1998 jyldan 2014 jyldar aralyǵynda ólim kórsetkishiniń tómendeýi árbir 100 myń adamǵa shaqqanda 38,4-den 4,7-ge kemigenin baıqaýǵa bolady. Bul 87,8 paıyzdy quraıdy. Sol sıaqty naýqastaný kórsetkishi 165,3-den 66,4-ke kemigenin de aıta ketýimiz kerek. Demek, bul baǵyttaǵy kórsetkishimiz 59,8 paıyzǵa tómendegen. Bul – Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń tikeleı qoldaýymen qolǵa alynǵan baǵdarlamalardyń nátıjeli júrgizilgeniniń aıqyn dáleli bolyp tabylady.

Búginde naýqastarǵa qajetti dári-dármek jetkilikti. Respýblıkalyq búdjet qajetti dárilermen tolyq qamtamasyz etip otyr. Elimizde óndiriletin dárilerdiń sapasy halyqaralyq standarttarǵa sáıkes. Bul jaǵynan bizde másele joq.

Osy rette myna bir máseleni aıta ketýimiz kerek. Keńes zamanynda elimizde qurt aýrýy kóp beleń alǵanyn áńgime basynda aıttyq. Tipti, týberkýlezdi emdemek túgili, naqty dıagnoz qoıýdyń ózi qıyn edi. Sebebi, zamanaýı qural-jabdyqtar bolǵan joq. Odan keıin ekonomıkalyq toqyraý jyldary bastaldy. Osy kezde biz naýqastardy týberkýlezdiń dárisimen turaqty qamtamasyz ete almadyq. Osylaısha elimizde túberkýlezdiń kúrdeli túrleri paıda bola bastady. Qazirdiń ózinde biz týberkýlezdiń jalpy deńgeıin azaıtqanymyzben, onyń dárige tózimdi túrleri birshama artty. Sondyqtan da aýrýhana ishindegi aýa almastyrǵyshtardy zamanaýı qondyrǵylarmen qamtamasyz etip, jeke basty qorǵaıtyn maskalardy paıdalanýǵa degen talapty kúsheıtip kelemiz. Negizinen, bul ár adamnyń jeke basynyń tazalyǵy men uqyptylyǵyna da baılanysty. Sonymen qatar biz aýrýhanaǵa kelgen naýqastardyń týystaryna da maska kıýin talap etemiz. Aýrý da, oǵan kelýshi adam da mindetti túrde maskada bolýy shart. Aýrýdyń ınfeksıalyq juǵý qaýipi kezeńde aýrýlar ózine kelgen adamdarmen maska kıip, tildesedi.

Týberkýlezge tosqaýyl qoıǵan zamanýı jabdyqtar

[caption id="attachment_10455" align="alignright" width="386"] Bactec-Mgit-960 apparatymen jumys isteý barysy[/caption]

Týberkýlez máseleleri ulttyq ortalyǵynda rentgen apparattarynyń eń jo- ǵarǵy túri – kompúterlik tomograf jumys jasaıdy. Munyń týberkýlezdi anyqtaýda paıdasy mol. Máselen, ókpe aýrýlarynyń ishinde ókpeniń tesilgen túrleri óte kóp kezdesedi. Mine, sol tesiktiń naqty qaı deńgeıde turǵanyn, ol emdelgennen keıin qanshalyqty jabylyp kele jatqandyǵyn anyqtaýda taptyrmaıtyn qural. Sondaı-aq, súıek, býyn týberkýlezin tekserýgede óte qolaıly. Ekinshiden, bizde Ulttyq referens bakterıologıalyq laboratorıa jumys jasaıdy. Osy arqyly biz aýrýhanada jatqan naýqastardyń aýrýyn bakterıologıalyq jolmen anyqtaýǵa jáne oblystaǵy bakterıologıalyq laboratorıalardyń sapasyn tekserýge múmkindik aldyq. Qazirgi tańda Eýropadan ákelingen sońǵy úlgidegi qural-jabdyqtardyń barlyǵyn sonda ornalasqan. Sonymen qatar, bizde Bactec-Mgit-960 apparaty bar. Burynǵy qondyrǵylar boıynsha, qaqyryqty «ósimtal ortaǵa» ekken kezde týberkýlez taıaqshalary úsh aıdan keıin ósip shyǵatyn. Osyǵan baılanysty týberkýlez taıaqshalarynyń dárige tózimdiligin anyqtaý úshin 2-3 aı ýaqyt joǵaltatynbyz. Osydan keıin naýqastardy emdeý tásiline ózgeris engizýge týra keletin. Al Bactec-Mgit-960 qural-jabdyǵy 2010 jyldan bastap barlyq oblys ortalyqtardy jumys isteýde. Sonyń arqasynda 7-28 kúnniń arasynda aýrýdyń dárige tózimdi túrlerin tolyq anyqtaýǵa qol jetkizdik. Demek, burynǵy bakterıologıalyq zertteý ýaqytyn biz qazir úsh esege qysqarttyq. Sol sıaqty G-Xpert, Hain-test syndy jabdyqtar da dál dıagnoz qoıýǵa múmkindik týǵyzýda. Aıtalyq, G-Xpert appartybirneshe saǵatta naýqasqa dál dıagnoz qoıyp, ony der kezinde em qabyldap, aýrýdan aıyǵyp ketýine septesip keledi. Bul qural-jabdyqtar qazir elimizdiń barlyq aımaǵynda bar. Osynyń arqasynda búginde elimizdegi epıdemıologıalyq ahýaldy tolyqtaı baqylap otyrǵan jaıymyz bar.

Bactec-Mgit-960 qural-jabdyǵy 2010 jyldan bastap barlyq oblys ortalyqtardy jumys isteýde. Sonyń arqasynda 7-28 kúnniń arasynda aýrýdyń dárige tózimdi túrlerin tolyq anyqtaýǵa qol jetkizdik. Demek, burynǵy bakterıologıalyq zertteý ýaqytyn biz qazir úsh esege qysqarttyq. Sol sıaqty G-Xpert, Hain-test syndy jabdyqtar da dál dıagnoz qoıýǵa múmkindik týǵyzýda. Aıtalyq, G-Xpert appartybirneshe saǵatta naýqasqa dál dıagnoz qoıyp, ony der kezinde em qabyldap, aýrýdan aıyǵyp ketýine septesip keledi. Bul qural-jabdyqtar qazir elimizdiń barlyq aımaǵynda bar. Osynyń arqasynda búginde elimizdegi epıdemıologıalyq ahýaldy tolyqtaı baqylap otyrǵan jaıymyz bar.

Bilikti maman yntalandyrý jalǵasýda

Bizder qurt aýrýmen kúresetin mamandardyń biliktiligin arttyrý úshin oqý ortalyǵyn ashyp, dárigerlerdiń jańa qondyrǵylarmen jumys isteýin qamtamasyz etip otyrmyz. Óıtkeni, jańa qondyrǵylardy paıdalanýdy oblystaǵy dárigerlerimiz, bakterıologtarymyz bile bermeýi múmkin. Sondyqtan olardyń is-tájirıbesin arttyrý úshin, osyndaǵy oqý-ádistemelik bazasyna shaqyryp, teorıalyq jáne praktıkalyq jaǵynan úıretip turamyz.

Shyny kerek, qurt aýrýymen kúres salasynda aýyldyq jer turmaq, oblys ortalyqtarynyń ózinde mamandar jetispeıdi. Aýrýhanalardaǵy medısınalyq qyzmetkerlerdi qajetti deńgeıde ustap turý úshin zeınet jasyndaǵy dárigerlerdiń jumysyn paıdalanýǵa májbúrmiz. Degenmen bul baǵytta da jumystar jasalynýda. Qazir týberkýlez salasynda jumys jasaıtyn medısınalyq qyzmetkerlerge ınfeksıalyq qaýiptiligi joǵary orynda jumys istegeni úshin aılyqtan bólek 33 624-38 933 teńge aralyǵynda  qosymsha aqy tólenedi. Dárigerlerdiń qyzyǵýshylyǵyn arttyrý maqsatynda emdeý nátıjesine qaraı dıfferensaldy aqy tóleý aldaǵy ýaqyttyń enshisinde. Bul baǵytta arnaıy daıyndyq jumystary qolǵa alynyp, júrip jatyr.

Aldaǵy ýaqytta bizdiń ortalyq týberkýlezge qarsy jańa dárilerdi emdeý isine engizýige basa mán berip otyr. Birinshi kezekte bizdiń mamandar dárilege muqıat tekserý jumystaryn júrzip, ony naýqas qabyldaǵannan keıin, baqylaý jumystaryn júrgizedi. Dári jaqsy nátıje kórsetkennen keıin ony emdeý isine qoldanýǵa engizemiz. Osylaısha qurt aýrýyna shaldyqqan adamdardy qysqa merzim ishinde emdep, aýyr dertten qulan-taza aıyqtyrý bizdiń negizgi maqsattarymyzdyń biri bolyp sanalady.

[caption id="attachment_10459" align="aligncenter" width="900"] Ulttyq referens bakterıologıalyq laboratorıasynyń qyzmetkerleri[/caption]

Aýyldaǵy ahýal tolyq baqylaýda

Qazirgi tańda oblys, aýdan turǵyndarynyń arasyndaǵy týberkýlezdi anyqtaý máselesi alǵashqy medısınalyq kómektiń jumysy bolyp tabylady. Demek, árbir oblys, aýdan-aýyldardaǵy emhana-ambýlatorıalar týberkýlezdi anyqtaýmen aınalysady. Osy rette olar jyl saıyn týberkýlezge qarsy tekserýler uıymdastyrady. Jyljymaly flúromen jergilikti halyqtyń densaýlyǵyn anyqtaıdy. Onyń ishinde dárigerler, muǵalimder syndy búdjet salasynyń qyzmetkerleriniń barlyǵy turaqty túrde tekserilip turady. Budan bólek týberkýlezben aýyryp qalý qaýpi joǵary toptar da únemi oblystyq-aýdandyq densaýlyq saqtaý salasynyń nazarynda. Qazir biz aýrýdy eki jolmen anyqtaımyz. Biri – jyljymaly flúro bolsa, ekinshisi qaqyryqty mıkroskoppen tekserý joly. Mysaly, jyljymaly flúro jylyna bir-aq ret keledi. Flúroografıalyq tekserýden tys ýaqytta adamdardyń shaǵymyna qaraı, jótelip júrgen adamdardyń qaqyryqtary mıkroskopıalyq tekserýden ótedi. Osylaısha bizder aýrýdyń juqpaly túrlerin der kezinde anyqtaı alamyz. Anyqtalǵan aýrýlar aýrýhanaǵa jatqyzyp, em-domyn qabyldaıdy.

Óz kezeginde kóshi-qon máselesi týberkýlez aýrýynyń taralýyna birshama yqpal etip otyrǵany belgili. Sondyqtan qazirgi tańda zańsyz eńbek mıgranttary arasynda týberkýlezdi anyqtaý isi ózekti máselelerdiń biri bolyp tur. Olardyń arasynda aýyrýdyń juqpaly túri anyqtalsa, elimizdegi normotıvtik qujattar olardy aýrýdyń juqpaıtyn qaýipsiz túrine jetkizgenge deıin emdeımiz. Ary qaraı olar emin jalǵastyrý úshin óz eline qaıtarýǵa týra keledi.

Jańa naýqastanǵan adamdar da, burynnan emdelip kele jatqandar da bizdiń respýblıkalyq bazamyzda tirkeýde turady. Sonymen qatar, buryn bizde Batys Qazaqstan, Atyraý, Qyzylorda, Qaraǵandy, Soltústik Qazaqstan oblystarynda týberkýlezge shaldyqqandar kórsetkishi basym bolatyn. Qazir olardyń barlyǵy orta deńgeıge tústi.

Qylmystyq atqarý júıesindegi ońdy ózgerister

Qazir qylmystyq atqarý júıesindegi týberkýlezdiń epıdemıologıalyq jaǵdaıy kúrdeli. Onda týberkýlezge shaldyǵý men odan bolatyn ólim-jitim kórsetkishteri azamattyq qoǵamǵa qaraǵanda birshama joǵary. Munyń ózi qylmystyq atqarý júıesindegi týberkýlezben kúreste áli de sheshilýi tıis máselelerdiń bar ekendigin kórsetedi. Jalpy, túrmedegi týberkýlezdiń azamattyq qoǵammen salystyrǵanda jaǵdaıy kúrdeli bolǵanymen, onda da ahýaldyń jyldan-jylǵa jaqsaryp kele jatqanyn baıqaımyz.

2013 jyly 100 myń adamǵa shaqqanda 965,8 adam bolsa, 2014 jyly bul kórsetkish 799 adamǵa (17,3 paıyz) tómendedi. Bul qylmystyq atqarý júıesinde de ahýaldyń jyldan-jylǵa jaqsaryp kele jatqanyn aıǵaqtaıdy. Árıne, ol jaqtaǵy ahýaldy azamattyq qoǵammen salystyrýǵa kelmeıdi. Sondyqtan qylmystyq atqarý júıesiniń basshylary biz talap etip otyrǵan máselelerdi birtindep oryndap keledi. Qazir kolonıalardyń bakterıologıalyq-dıagnostıkalyq múmkindikteri joǵarylaýda. Qaraǵandydaǵy týberkýlezdi emdeıtin eki kolonıanyń bir jerge shoǵyrlanǵanyn eskerip, olarǵa týberkýlezdiń kóptegen dárige tózimdi túrlerin tez anyqtaıtyn Bactec-Mgit-960 jáne G-Xpert  apparatyn alyp berdik. Al basqa oblystyń qylmystyq atqarý júıeleri sottalǵandar arasynda týberkýlezdiń bar-joqtyǵyn jyldam anyqtaý úshin oblystyq týbdıspanserlerdiń laboratorıalaryn paıdalanýda. Demek, qajet bolǵan jaǵdaıda eshqandaı aýrý tekserýsiz qalmaıdy. Olar da jańa zamanaýı laboratorıalyq qondyrǵylarmen tekserilip, qorytyndysy der kezinde shyǵarylyp, tıimdi, nátıjeli emdeý ádisterin qoldanýda. Sonymen qatar buryndary qylmystyq atqarý júıelerinde týberkýlezdiń kóptegen dárige tózimdi túrimen aýyratyn naýqastardy dári-dármekpen qamtamasyz etý 40 paıyzdyń deńgeıinde ǵana bolsa, búginde Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy muny 85 paıyzǵa kóterýdi usyndy. Osy másele qazir óz sheshimin tapty. Sondyqtan qylmystyq atqarý júıesindegi osyndaı maqsatty jumystar ondaǵy ólim kórsetkishterin, týberkýlezge shaldyǵýdy birtindep tómendetip, hal-ahýaldy jyl ótken saıyn jaqsarta túsýge óziniń kómegin tıgizýde.

Qylmystyq atqarý júıelerinde ftızıatr mamandar jetispeıdi. Sondyqtan ftızıatr mamandardyń azdyǵyna baılanysty olar qosymsha isteýshi, ıaǵnı bizdiń azamattyq saladaǵy dárigerlerge ózderinde qosymsha aqy berip, óz jumystaryn tolyqqandy atqarýǵa múmkindik alyp otyr. Jalpy, qylmystyq atqarý júıesindegi ftızıatr mamandardyń jalaqysyn kóterýimiz kerek. Jalpy alǵanda qylmystyq atqarý júıesinen bosap shyǵyp, azamattyq ortaǵa qadam basqan naýqastardyń turǵylyqty jerine baryp, tirkelip, em qabyldaý deńgeıin 100 paıyzǵa deıin jetkizý bizdiń basty jumystarymyzdyń biri bolyp tabylady. Qazirgi tańda túrmedegi naýqastardyń arasynda úgit-nasıhat jumystary udaıy júrgizilip keledi. Bul baǵyttaǵy jumystar óz nátıjelerin berýde.

Buryndary qylmystyq atqarý júıelerinde týberkýlezdiń kóptegen dárige tózimdi túrimen aýyratyn naýqastardy dári-dármekpen qamtamasyz etý 40 paıyzdyń deńgeıinde ǵana bolsa, búginde Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy muny 85 paıyzǵa kóterýdi usyndy. Osy másele qazir óz sheshimin tapty. Sondyqtan qylmystyq atqarý júıesindegi osyndaı maqsatty jumystar ondaǵy ólim kórsetkishterin, týberkýlezge shaldyǵýdy birtindep tómendetip, hal-ahýaldy jyl ótken saıyn jaqsarta túsýge óziniń kómegin tıgizýde.  

Memleket qamqorlyǵy

Týberkýlezdi áleýmettik qoldaý keıbir aýdandarda táýir júzege asyp keledi. Jergilikti ákimder týbdıspanserlerdiń materıaldyq-tehnıkalyq bazalaryn DSU talaptaryna saı jabdyqtaý, jóndeý jumystaryn basty baqylaýda ustasa degen tilegim bar. Negizi, biz ádistemelik aqyl-keńes beretin ortalyqpyz. Al odan nátıjeli qorytyndy shyǵarý jergilikti basshylardyń biliktiligine baılanysty. Eger biz kóterilgen máselege durys kózqaras tanytyp, ony boldyrmaýdyń joldaryna barynsha kóńil aýdarsaq, onda aldaǵy ýaqytta durys jolǵa qoıylyp kele jatqan jumys odan ári jaqsara túsetinine senimdimin.

[caption id="attachment_10460" align="alignright" width="436"] Týberkýlez problemalary ulttyq ortalyǵy[/caption]

Úkimet qurt aýrýyna shaldyqqan azamattarǵa aıryqsha qamqorlyq kórsetip keledi. Aıtalyq, týberkýlezge shaldyqqan adamdardy áleýmettik qoldaý maqsatynda 2013 jyly memleket tarapynan qoldaýǵa 403 mln. teńge bólingen bolatyn. Al 2014 jyly qoldaý qarjy 553 mln. teńgege artyp, áleýmettik qoldaý 150 mln.teńgege ulǵaıǵanyn baıqaımyz. Osylaısha jyl ótken saıyn týberkýlezge shaldyqqan aýyrýlardyń qulan-taza aıyǵyp ketýi úshin bólingen qarjysy artyp keledi. Osy bir qarapaıym jaıttan-aq Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń áleýmettik salany qoldaýǵa qanshalyqty kóńil bólip otyrǵanyn baıqaımyz. Ádette qurt aýrýyna shaldyqqan adamdar biraz kúızeliske ushyrap, ómirge qulshynysyn joǵaltyp alatyny belgeli. Memlekettiń qoldaýy osyndaı aýyr kezeńde el azamattarynyń taǵdyryna beı-jaı qaramaıtynyn ańǵartsa kerek. Osy áleýmettik kómekke qol jetkizgen naýqastardyń ómirge degen qushtarlyǵy oıanyp, úzbeı em qabyldap, deni-saý adamdardyń qataryna qosylyp jatqanyn kórip, kóńilimizge qýanysh uıalaıdy. Memlekettik qoldaýdyń arqasynda elimizdegi naýqastar tolyqtaı tegin dárimen qamtamasyz etilgen. Búginde elimizde qurt aýrýyna shaldyqqa adamdarǵa memlekettik búdjetten bólek, jergilikti ákimdikter de qoldaý kórsetip turatynyn aıta ketýimiz kerek. Ákimdikter múmkindikterine saı naýqastardyń tamaǵyna, jolaqysy úshin qarjy bólip kele jatqanyn aıta ketýimiz kerek. Memleket tarapynan osyndaı qamqorlyqqa ıe bolǵan naýqastardyń ómirge degen qushtarlyǵy jyl ótken saıyn artyp kele jatyr dep nyq senimmen aıta alamyn. Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Nurly jol – bolashaqqa bastar jol» Joldaýy sheńberinde QR Úkimeti bekitken «Qazaqstan Respýblıkasynyń 2014-2020 jyldarǵa arnalǵan týberkýlezge qarsy keshendi is-sharalar jospary» basty sham-shyraǵymyzǵa aınalyp otyr. Osy qujatty basshylyqqa alyp, elimizdegi týberkýlezdiń taralýyn damyǵan Eýropa elderindegideı tómengi deńgeıge túsirýge kúsh salamyz. Bul jumystardyń bári memlekettiń qoldaýymen iske asatyny sózsiz.

Tileýhan ÁBİLDAEV,

Týberkýlez problemalary ulttyq ortalyǵynyń dırektory, medısına ǵylymynyń doktory, profesor.