2021 jylǵy derekterge sáıkes, Qazaqstan genderlik teńdik reıtıńinde 80-shi orynda. 2006 jyly 32-shi orynda turǵanymyzdy eskersek, sońǵy 10 jyldyqta genderlik teńdik ózekti máselege aınalǵanyn baıqaýǵa bolady.
Genderlik teńdik adam quqyqtaryn qorǵaýda mańyzdy ról atqarady. Dúnıejúzi halqynyń jartysyn áıel zaty quraǵanymen, qoǵamda tolyqqandy tepe-teńdik ornaýy úshin alda biraz belesti eńserýge týra keledi. Óıtkeni áli kúnge deıin genderlik teńdikke qol jetkizý, áıelderdiń quqyǵy men múmkindikterin arttyrý álemdik problema bolyp tur. 1970 jyldary halyqaralyq femınıstik qozǵalys kúsh ala bastady. Osy jaǵdaıǵa erekshe mán bergen BUU Bas assambleıasy 1975 jyldy Halyqaralyq áıelder jyly dep jarıalady jáne Mehıkoda áıelderge arnalǵan birinshi dúnıejúzilik konferensıa uıymdastyrdy. Konferensıanyń qatań usynymynan keıin 1976-1985 jyldar aralyǵy Áıelder onjyldyǵy dep maquldandy jáne arnaıy qor quryldy.
Sodan 1979 jyly BUU-ǵa múshe jer betindegi 187-den asa memleket áıelderge qatysty kemsitýshiliktiń barlyq túrin joıý jónindegi konvensıany qabyldady. Onyń ishinde Qazaqstan da bar. Genderlik teńdikti ilgeriletýdiń negizgi mazmuny áıelderdiń er-adamdarmen qatar qoǵamdyq ómirde, memleketti basqarýda, elge qyzmette erekshe úles qosa alatynyn moıyndaý, olarǵa úlken jaýapkershilik artý.
Elimizde barlyq salada áıelder jemisti, nátıjeli qyzmet etip keledi. Qoǵamda genderlik teńdikti ilgeriletýde genderlik aǵartýshylyqty qolǵa alýdyń da mańyzy zor. Genderlik bilim berý jáne genderlik aǵartý – genderlik saıasatty iske asyrýdy qamtamasyz etýdegi negizgi baǵyttardyń biri.
Genderlik teńdikke qol jetkizý baǵytynda baǵdarlamalar, strategıalar men tujyrymdamalardy sapaly iske asyrý úshin genderlik saýattylyqty ári qaraı ilgeriletý qajet. Teń quqyqtar men múmkindikter negizinde áıel adamdardyń áleýetin keńinen paıdalaný – turaqty damýdyń kepili. Azamattyq qoǵam jáne quqyqtyq memlekette ár adam úshin tulǵalyq jetilýge, barlyq azamattyń óz múddesin erkin bildirýine jaǵdaı jasaý mańyzdy. Jalpy adamzat tarıhynda birde-bir dáýirlik ózgeris áıel zatyn aınalyp ótpegeni belgili. Demek, genderlik saıasattyń tamyry tereńde. Biri muny qoldap, «áıelderdi erkektermen teń etý kerek, qoǵamdaǵy áıelderdiń bedelin kóterýge tıispiz» dese,endi biri buǵan túbegeıli qarsy. Biraq jyldan jylǵa jaǵdaı jaqsarǵan. Dese de, otbasynda ákeler kóbine óz rolin durys oryndamaı jatady. Jaýapkershiliktiń bárin áıel zatynyń moınyna júktep qoıý áreketteri de kóbeıgen. Ondaı jaǵdaılardyń aldyn alý úshin, álide genderlik saıasat jaıynda jumystardy kúsheıtip, birneshe zańdy qolǵa alý kerek dep oılaımyn.
BUU-nyń bastaýymen alǵash ret «turaqty damý» konsepsıasy usynyldy. «Turaqty damý maqsattary» – qazirgi ýaqyttyń qajettiligin qamtamasyz ete otyryp, bolashaq urpaqtardyń óziniń qajettilikterin qamtamasyz etýine qaýip týǵyzbaıtyn damý. Turaqty damý maqsattary konsepsıasynyń 5 bólimi –genderlik teńdik ekenin alǵa tartqym keledi.Demek,genderlik teńdik qaı kezde ózekti,ári ótkir taqyryp. Genderlik teńdik – qoǵam damýynyń negizi. Qazirgi jahandaný men jańa sıfrlyq tehnologıalar kezeńinde adam damýynyń basty ólshemi onyń jynystyq, násildik nemese etnostyq belgileri emes, kásibı quzyreti, jaýapkershiligi men shyǵarmashylyq áleýeti bolýy kerek. Damýdyń strategıalyq mindetterin júzege asyrýda áıelderdiń eldegi ekonomıkalyq jáne saıası ómirge jan-jaqty jáne belsendi qatysýynyń mańyzy zor.
Sýleımenova Saýle
ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń zań fakúlteti azamattyq quqyq jáne azamattyq is júrgizý,eńbek quqyǵy kafedrasynyń meńgerýshisi,zań ǵylymdarynyń doktory,profesor
Nýrahmetova G.G.
ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń zań fakúlteti azamattyq quqyq jáne azamattyq is júrgizý, eńbek quqyǵy kafedrasynyń z.ǵ.k., dosent
