2021 jylǵy derekterge sáikes, Qazaqstan genderlik teńdik reitinginde 80-shi orynda. 2006 jyly 32-shi orynda turǵanymyzdy eskersek, sońǵy 10 jyldyqta genderlik teńdik ózekti máselege ainalǵanyn baiqaýǵa bolady.
Genderlik teńdik adam quqyqtaryn qorǵaýda mańyzdy ról atqarady. Dúniejúzi halqynyń jartysyn áiel zaty quraǵanymen, qoǵamda tolyqqandy tepe-teńdik ornaýy úshin alda biraz belesti eńserýge týra keledi. Óitkeni áli kúnge deiin genderlik teńdikke qol jetkizý, áielderdiń quqyǵy men múmkindikterin arttyrý álemdik problema bolyp tur. 1970 jyldary halyqaralyq feministik qozǵalys kúsh ala bastady. Osy jaǵdaiǵa erekshe mán bergen BUU Bas assambleiasy 1975 jyldy Halyqaralyq áielder jyly dep jariialady jáne Mehikoda áielderge arnalǵan birinshi dúniejúzilik konferentsiia uiymdastyrdy. Konferentsiianyń qatań usynymynan keiin 1976-1985 jyldar aralyǵy Áielder onjyldyǵy dep maquldandy jáne arnaiy qor quryldy.
Sodan 1979 jyly BUU-ǵa múshe jer betindegi 187-den asa memleket áielderge qatysty kemsitýshiliktiń barlyq túrin joiý jónindegi konventsiiany qabyldady. Onyń ishinde Qazaqstan da bar. Genderlik teńdikti ilgeriletýdiń negizgi mazmuny áielderdiń er-adamdarmen qatar qoǵamdyq ómirde, memleketti basqarýda, elge qyzmette erekshe úles qosa alatynyn moiyndaý, olarǵa úlken jaýapkershilik artý.
Elimizde barlyq salada áielder jemisti, nátijeli qyzmet etip keledi. Qoǵamda genderlik teńdikti ilgeriletýde genderlik aǵartýshylyqty qolǵa alýdyń da mańyzy zor. Genderlik bilim berý jáne genderlik aǵartý – genderlik saiasatty iske asyrýdy qamtamasyz etýdegi negizgi baǵyttardyń biri.
Genderlik teńdikke qol jetkizý baǵytynda baǵdarlamalar, strategiialar men tujyrymdamalardy sapaly iske asyrý úshin genderlik saýattylyqty ári qarai ilgeriletý qajet. Teń quqyqtar men múmkindikter negizinde áiel adamdardyń áleýetin keńinen paidalaný – turaqty damýdyń kepili. Azamattyq qoǵam jáne quqyqtyq memlekette ár adam úshin tulǵalyq jetilýge, barlyq azamattyń óz múddesin erkin bildirýine jaǵdai jasaý mańyzdy. Jalpy adamzat tarihynda birde-bir dáýirlik ózgeris áiel zatyn ainalyp ótpegeni belgili. Demek, genderlik saiasattyń tamyry tereńde. Biri muny qoldap, «áielderdi erkektermen teń etý kerek, qoǵamdaǵy áielderdiń bedelin kóterýge tiispiz» dese,endi biri buǵan túbegeili qarsy. Biraq jyldan jylǵa jaǵdai jaqsarǵan. Dese de, otbasynda ákeler kóbine óz rolin durys oryndamai jatady. Jaýapkershiliktiń bárin áiel zatynyń moinyna júktep qoiý áreketteri de kóbeigen. Ondai jaǵdailardyń aldyn alý úshin, álide genderlik saiasat jaiynda jumystardy kúsheitip, birneshe zańdy qolǵa alý kerek dep oilaimyn.
BUU-nyń bastaýymen alǵash ret «turaqty damý» kontseptsiiasy usynyldy. «Turaqty damý maqsattary» – qazirgi ýaqyttyń qajettiligin qamtamasyz ete otyryp, bolashaq urpaqtardyń óziniń qajettilikterin qamtamasyz etýine qaýip týǵyzbaityn damý. Turaqty damý maqsattary kontseptsiiasynyń 5 bólimi –genderlik teńdik ekenin alǵa tartqym keledi.Demek,genderlik teńdik qai kezde ózekti,ári ótkir taqyryp. Genderlik teńdik – qoǵam damýynyń negizi. Qazirgi jahandaný men jańa tsifrlyq tehnologiialar kezeńinde adam damýynyń basty ólshemi onyń jynystyq, násildik nemese etnostyq belgileri emes, kásibi quzyreti, jaýapkershiligi men shyǵarmashylyq áleýeti bolýy kerek. Damýdyń strategiialyq mindetterin júzege asyrýda áielderdiń eldegi ekonomikalyq jáne saiasi ómirge jan-jaqty jáne belsendi qatysýynyń mańyzy zor.
Sýleimenova Saýle
ál-Farabi atyndaǵy QazUÝ-dyń zań fakýlteti azamattyq quqyq jáne azamattyq is júrgizý,eńbek quqyǵy kafedrasynyń meńgerýshisi,zań ǵylymdarynyń doktory,professor
Nýrahmetova G.G.
ál-Farabi atyndaǵy QazUÝ-dyń zań fakýlteti azamattyq quqyq jáne azamattyq is júrgizý, eńbek quqyǵy kafedrasynyń z.ǵ.k., dotsent
