- Eń basty talap – Memleket basshysynyń tapsyrmalaryn sapaly jáne ýaqytyly oryndaý. Ótken jyldyń qorytyndysy boıynsha oblys jaqsy áleýmettik-ekonomıkalyq kórsetkishterge qol jetkizdi. Osy qarqyndy tómendetpeý kerek, - dep atap ótti óńir basshysy.
Oblystyń áleýeti aıtarlyqtaı joǵary, alaıda aǵymdaǵy jyldyń birinshi aıynda ónerkásip, qaıta óńdeý, ınvestısıa tartý sıaqty salalarda tómendeýge jol berilgen.
Igerilgen qarajattyń kólemi boıynsha aıtarlyqtaı artta qalýy baıqalǵan. Osy baǵytta búdjettik baǵdarlamalardyń oryndalý boıynsha jumystardy kúsheıtý qajet. Aımaq basshysy birinshi toqsannyń qorytyndysy ótken jyldyń nátıjesinen kem bolmaýy tıis ekenin basa aıtty.
Jumyssyzdyq deńgeıi-4,8 paıyzdy qurasa, ol respýblıkalyq ortasha mánniń deńgeıinde. Biraq bul rette oblysta ózin-ózi jumyspen qamtyǵandardyń sany áli de kóp. Sondyqtan "Qazfosfat" JSHS jáne "Evrohım" sıaqty jergilikti ónerkásiptiń alyptarymen tyǵyz jumys isteý, óńirge iri otandyq jáne sheteldik ınvestorlardy tartý qajet.
Oblys aýmaǵy arqyly úsh iri gaz qubyry ótedi desek, bul óńirdegi eldi mekenderdi gazdandarýda zor múmkindik beredi. Jıyndy osy jaıtqa nazar aýdara kele, oblys ákimi Amangeldi gaz ken ornynyń da qarqyndylyǵyn arttyrý úshin salalyq mınıstrliktiń kómegimen aýqymdy geologıalyq barlaý jumystaryn júrgizý qajettigin jetkizdi.
Jambyl óńiri agrarlyq aımaq bolyp tabylady. Sondyqtan aýyl sharýashylyǵyn ilgeriletý oblystyń jalpy damýyna yqpal eteri sózsiz. Qazir sýarmaly jerlerdiń kólemin ulǵaıtý boıynsha memlekettik qoldaý az emes, sony keńinen paıdalaný jáne olardy paıdalaný tıimdiligin arttyrý qajet.
Basqosý barysynda egistikterdi ártaraptandyrý, rentabeldi daqyldarǵa, maıly daqyldarǵa kóbirek kóńil bólý, jergilikti qant zaýyttaryn odan ári júktemesin arttyrý úshin qant qyzylshasynyń kólemin ulǵaıtý mańyzdylyǵy da aıtyldy. Kún tártibinde kóterilgen máselelerdiń biri – kóktemgi egis jumystaryna daıyndyq, aýyl sharýashylyǵy tehnıkasyn ýaqytynda daıyndaý, joǵary sapaly tuqym satyp alý jáne otyrǵyzý boldy.
Berdibek Saparbaev aýyl turǵyndarynyń turmystyq tabysyn arttyrý pılottyq jobasynyń mindetti túrde óz jalǵasyn tabatyndyǵyn, ol bastapqy qarqynynyń tómendemeýin basa aıtype, jaýaptylarǵa naqty tapsyrmalar júktedi.
- Aýyl turǵyndary jyl boıy jumyspen qamtylyp, egin sharýashylyǵymen de, mal sharýashylyǵymen de aınalysýy kerek. Bul oraıda pılottyq jobaǵa bólingen 7,2 mıllıard teńge tolyq kólemde ıgerilýi tıis. Biz jobanyń ómirsheńdigin kórsetýimiz kerek, bul aldaǵy ýaqytta qarjylandyrý kólemin ulǵaıtýǵa jáne kóp adamdardyń materıaldyq jaǵdaıyn jaqsartýǵa múmkindik beredi, - dep atap ótti oblys basshysy.
Sóziniń sońynda Saparbaev Qordaıdaǵy janjalǵa toqtaldy.
"Mundaıdy boldyrmaýymyz kerek edi. Eldiń aldynda uıattymyz. Bul tragedıa biz úshin sabaq bolý kerek, endigi jerde mundaıǵa jol bermeýimiz qajet. Memorgandar, qoǵam jáne zıaly qaýym bir judyryqqa jumylyp elimizdegi tynyshtyq pen turaqtylyqty saqtaýda qareket qylýy kerek", – dedi Saparbaev.
