Eldiń energetıkalyq qaýipsizdigin qamtamasyz etý úshin ár eldiń óz AES-i bolý kerektigi jóninde sala mamandary, qoǵam belsendileri bıik minberlerde aıtyp júr. Qazaqstanda AES salýshy vendordy tańdaý kún tártibinde tur. Biletinimizdeı, halyq arasynda atom energetıkasy boıynsha aqparattyq-túsindirý jumystary belsendi júrýde.
AES salatyn oryn retinde Almaty oblysyndaǵy Úlken aýylynyń mańy Balqash kóli jany qarastyrylyp otyr. álemniń 30-dan astam elinde bar AES – taza energıa kózin óndiretinin jáne ekologıaǵa tıgizer zalaly az ekenin mysaldarmen túsindirip júrgen ekolog mamandar az emes. Dál qazirgi qoldanyp júrgen parnıktik gaz ben kómirdiń aýany lastaıtynyn da aıtyp dabyl qaǵýda.
Bul jóninde ekolog Orynbasar Toǵjanovtan suraǵanymyzda, «Ǵylymı zertteýler turǵysynan aıtsaq, AES-tiń Balqash kóline tikeleı zıany bar deýge negiz joq. Sýdy tek tutas júıeni salqyndatý úshin ǵana qoldanady. Sol úshin de kóp el AES-ti teńizdiń, kóldiń jaǵasyna salady. Búginde adamzatty qatty qınap turǵany – búkilǵalamdyq jylyný prosesi. Bul ómir súrýdi asa qıyndatatyn proses. Osy jaǵynan alǵanda atom elektr stansıasynyń paıdasy bar. Birinshiden, atmosferaǵa eshqandaı kómirqyshqyl gazyn, basqa da parnıktik gazdardy shyǵarmaıdy. Bir sózben aıtqanda, AES – eń taza ekologıalyq ári tıimdi energıa» degen pikirde.
Ekolog Orynbasar Toǵjanovtyń pikirinshe, AES óziniń qyzmet etý merzimi aıaqtalǵannan keıin de jumys isteı beredi. «Iaǵnı, keminde 20 jyl úzdiksiz árekette bolady. Birte-birte sýýy kerek. Al odan keıin zalalsyzdandyrylady.
«Energetıkalyq qaýipsizdikti qamtamasyz etetin energıanyń birden-bir kózi – AES. Bul eldiń ıntellektýaldyq áleýetin, deńgeıin kóteredi. AES-ti paıdalaný – ǵylymdy damytýǵa erekshe úles qosady, jas ǵalymdardyń atom salasyna degen qyzyǵýshylyǵyn oıatady. Ekonomıka damyp, ınfraqurylym máselesi sheshilip, ónerkásip oryndary ashylady», – deıdi ekolog O. Toǵjanov.
Qazir halyq arasynda AES-ti qoldaýshylar sany az emes, tek radıofobıany jeńý kerek deıdi mamandar. Bul turǵyda ekolog Orynbasar Toǵjanov: «Radıofobıany jeńý – ońaı emes. Oǵan ýaqyt kerek. Eń bastysy, halyq arasynda júrip jatqan aqparattyq túsindirý jumysyn toqtatpaı júıeli túrde ári qaraı júrgize berý kerek. Mamandar halyqpen kezdesýdi jalǵastyryp, qajetti materıaldardy BAQ-ta áli de jarıalaı berýi qajet. Buǵan MAGATE mamandary da pikir bildirgeni jón. Máselen, Fransıa elektr kóziniń 60 paıyzyn AES-tan alady. Al radıofobıa jaılaǵan Germanıada stansıa jumysyn toqtatyp jatyr. Biraq kúnine birneshe ret jer silkinisi tirkeletin Japonıada AES kóp. Ondaǵan stansıa bar. Munda bir ǵana apat boldy. Jurt Fýkýsımadaǵy bul apattyń sebebi men saldaryn bilmeı turyp, úreıge boı aldyrady. Negizinen bul adam faktorynan bolǵan apat. Qurylys jumysy kezinde sýnamı bolatyn jaǵalaýǵa jaqyn jerine tolqynnyń kúshin azaıtatyn sý astyndaǵy qurylǵy salynbaı ketken. Jalpy alǵanda, qazir AES-terdiń qaýipsizdigi jetildirildi. Sondyqtan da senimdi energıa kózine aınaldy. Energıa qaýipsizdigin qamtamasyz etý úshin elektr energıasyn óndirý kerek. Búkilǵalamdyq jylyný prosesin boldyrmaı jáne osyǵan qarsy kúres júrgizý úshin otyn jaǵýdy, ıaǵnı kómir, gaz, mazýt bolsyn, kómirsýtekti jaǵýdy barynsha azaıtyp, tipti toqtatýymyz qajet. Qalaı bolǵanda da, adamzat ómir súrýi úshin parnıktik gazdy shyǵarýdy doǵarýdy qolǵa alǵan jón. Eń taptyrmaıtyn energıa kózi, senimdi ári tıimdi qýat kózin beretin – AES», - deıdi ekolog maman.
«Balama energıa kózderi – sý, jel, kún elektr stansıasyn nege damytyp, paıdalanbaımyz?» deıtinder de bar. Buǵan ekologtyń jaýaby daıyn. «Árıne, balama energıa kózin paıdalanýǵa bolady. Biraq bular aýa raıyna táýeldi. Kún bultty bolsa, energıa az óndiriledi. Tún ýaqytynda múldem joǵalady. Al jel elektr stansıasy – jeldiń qýatyna baılanysty. Jel turaqty soǵyp tursa, árıne jaqsy. Alaıda, jel de eshqashan únemi birqalypta turmaıdy. Sol sıaqty elimizde sý elektr stansıasyn salý múmkindigi az. Bul energıa kózderin paıdalanýdy jalǵastyra berý kerek. Degenmen, bolashaqtyń energıasy – otyn jaǵatyn energıa emes, balama energıa kózderi men AES bolyp qala bermek», – dep túıindedi pikirin ekolog Orynbasar Toǵjanov.
