Belgili saıasatker, memleket qaıratkeri, QR Eńbek sińirgen jattyqtyrýshysy Amalbek Tshan Qazaqstandaǵy bokstyń jaı-kúıine baılanysty pikir bildirdi. Keńes Odaǵy kezinde bokstan gúrzi judyryǵymen qarsylastaryn talaı márte sulatyp túsirgen ardager sportshy eldegi sport ahýalyn synap tastady, dep habarlaıdy Dalanews.kz.
Onyń sózinshe, qazirgi tańda eldegi sport salasy aıtarlyqtaı aqsap tur. Munyń basty sebebi retinde ol basshylyqty tájirıbesi joq biliksiz mamandardyń jaıpap alýymen baılanystyrdy.
“Parıj Olımpıadasyna baılanysty kóptegen pikir aıtylýda. Osy salanyń aınalasynda júrgendikten, maǵan Qazaqstandaǵy, sonyń ishinde qazaqtyń ulttyq sportyna aınalǵan bokstyń ahýalyna baılanysty suraqtar jıi keledi. Shyndyǵyna kelgende, keıingi kezde sportty basqaratyn mınıstrlikte, kabınettiń tóraǵalyǵynda ártúrli jaǵdaımen sporttan esh habary joq, jalpy sportty óziniń kásibı mamandyǵy retinde qaraıtyn janashyr azamattar basqarmady. Sonyń kesirinen sońǵy 5-6 jylda sport deńgeıi qatty tómendep ketti. Oǵan sebep mádenıet jáne sport mınıstrligin bir arnaǵa toǵystyryp, bir mınıstrlik etýi dep aıtar edim. Bul kezde men de qyzmette júrgenmin. Sport mınıstrligine mýzykanttar kelgendikten, jınalystyń 90 %-y mádenıet salasyna baılanysty ótetin, al sport týraly áńgime tek 10 %-yn qurady. Sol kezde-aq sport qurdymǵa ketken edi. Odan keıin mınıstr bolǵan Abaev sekildi jeke basynyń qamyn oılaǵan azamattar sportty tipten qurtyp ketti.
Búgingi tańda bul saladan qol úzgendikten, sport mınıstrliginiń qanshalyqty shashyrap-tarap ketkenin, bizdiń sporttyń bir júıege kelgen-kelmegeninen, qandaı daıyndyq júrgizilip jatqanynan habarsyzbyn. Máselen, sol baıaǵy 100-den astam sportqa aqsha bólip, Olımpıadaǵa osynsha sporttyń túrinen bardyq dep, bos aýany aınaldyryp jatyr ma, joq pa, ony da bilmedim.
Degenmen biz kórshi elderdi alyp qaraıtyn bolsaq, alysqa barmaı-aq Ózbekstan men Qyrǵyzstanǵa kóz tastasaq, sport salasynda jaqsy deńgeı kórsetip keledi. Ásirese, bizge básekeles bolǵan Ózbekstannyń ózi sol 30-35 sport túriniń ar jaq ber jaǵynda Olımpıadaǵa daıyndyq jasaıdy. Meniń oıymsha, bul óte durys baǵyt. Barlyǵyn qamtý mindetti emes. Bizge de osy kásibı medal alyp kele alatyn árbir aımaq pen oblystarda ózderine qalyptasyp qalǵan sport túrimen ǵana Olımpıadaǵa daıyndyq jasap, soǵan kóńil bólý kerek dep oılaımyn. Onyń ishinde fýtboldy atap ótýge bolady. Men ony endi taldap aıtpaı-aq qoıaıyn”, - dedi Tshanov.
Sporttyń qazirgi jaǵdaıyna shúılikken memleket qaıratkeri, úlken dodada óner kórsetip júrgen boksshylardy da synap tastady. Aıtýynsha, kózinde oty joq sportshylar bokstyń negizgi ádisterinen ada qalǵan.
“Al endi maǵan qazir boks týraly kóp suraq qoıady. Óte durys. Men burynǵy boksshy esebinde, Keńes Odaǵy kezinde sporttyń jalpy qurylymy, sonyń ishinde boks salasy óte joǵary dárejedegi sport túri boldy dep aıta alamyn. Sebebi ol kezdegi boks qolǵaby kishkene attyń qylynan jasalǵan kásibı qolǵap edi. Onda boks kezinde soqqyńyz dóp tıetin bolsa, nokaýtqa túsiredi nemese nokdaýn bolady. Birde bir jarys nokdaýnsyz ótpeıtin edi.
Al qazirgi boksta kúsh-jiger sezilmeıdi, ne nokdaýn da bolmaıdy. Sondyqtan boks qyzyǵýshylyǵyn qatty joǵaltyp aldy. Ony men kásibı boksshy retinde aıtamyn. Biz kezinde tehnıkaǵa erekshe kóńil bóletin edik. Sebebi bokstyń eń negizi ádisi – aıaqpen júrý. Aıaqtyń qozǵalysy arqyly kóptegen soqqydan qorǵanýǵa bolady. Al qazir osyǵan uqsas kóptegen qozǵalys umytyldy. Boks jaı ǵana tóbeleske aınaldy. Arnaıy tehnıka joq. Sondyqtan biz sporttyń bul baǵytyn joǵaltyp aldyq”, - deıdi ol.
Aıtýynsha, egemendi el bolǵaly mysy men minezi basym sportshylarymyzdan kóz jazyp qaldyq.
“Al endi táýelsizdik alǵannan beri atyshýly bokstan kóptegen jetistikke jetip kelgen Qazaqstannyń Olımpıadada qandaı nátıje kórsetip jatqanyn jaqsy bilesizder. Altyn túgili, kúmiske de zar bolyp qaldyq. Endi osy joly da boksshylardy kórip jatyrmyn. Bizden jeti boksshy bardy. Daıyndyqtaryna múldem kóńilim tolmady. Bizde bir jaman ádet bir jattyqtyrýshyny kórip qalsaq, sol bárin tyndyryp jatyr degen oımen baılanyp qalamyz.
Máselen, jas ári talantty jattyqtyrýshylarymyz óte kóp. Eshkim soǵan saraptama jasap, kim qalaı jattyǵatynyn kórip, olardyń shákirtterine baǵa bermeıdi. Tipti, komısıa quryp, aımaq-aımaqtaǵy sport mektepterine baryp, kimdi tańdap alý kerek, ony kim basqara alady degen oı da joq. Bári sol aınalyp kelgende tamyr-tanysqa tireledi. Baıaǵy “kim barady, kim barmaıdy” degen áýenine salady. Osyndaı jaǵdaıdan keıin talantty ári úlken jetistikke jetýge qaýqarly jigitterdiń joly kesilip, syrtta qalyp qoıyp jatyr. Iá, jemqorlyq boksty da aınalyp ótpedi.
Osy tusta, ol jemqorlyqtyń búgingi kúnge deıin órship turǵanyn jasyrmady. Tipti ózi qyzmet etken jyldary osyǵan uqsas ádiletsiz sheshimderdiń talaı márte kýási bolǵan.
“Men 14 jyl Respýblıkalyq sport kolejin basqardym. Sol kezde ábden kózim jetken. Al endi men ketkeli 1,5-2 jyl boldy. Eki jyl ishinde revolúsıa bolyp, bári qalpyna keldi dep aıta almaımyn. Mine, bizden jeti boksshy attandy. Úsheýi, onyń ishinde tipti komanda kapıtany da jeńilis tapty. Eshqandaı jiger men tehnıka joq. Boks jaı ǵana tóbelesten turmaıtynyn esten shyǵarady. Al bul sport túri arnaıy tehnıkadan turady. Judyryqtasýǵa baılanysty, qarsylas tarap agressıvti bolǵan jaǵdaıda qoldanatyn óz zańdylyqtary bar. Soǵan baılanysty jattyǵýǵa daıyndalý qajet. Sonymen qatar ár boksshynyń oıyndaryn jazyp, tehnıkalaryn anyqtap, kimder qatysatynyn bilýge bolady. Mine, sportqa jany ashyǵan adam osynyń bas-aıaǵyn jınap júredi.
Ókinishke qaraı, ondaı jattyqtyrýshy da, basqarýshylar da joq. Sońǵy ýaqytta bizdiń basshylyqqa “shymshyq soısa da, qasapshy soısyn” degen sóz dál keledi. Alaıda ony túsinetin basshy bolsa ıgi. Sondyqtan osyndaı keleńsiz máseleniń bárin joıý úshin, Qazaqstanda birinshi oryn alǵan boksshyny ǵana úlken dodalarǵa jiberý qajet. Qazir birinshi oryn alǵan adamnyń ornyna basqa bireýdi jiberedi”, - dep sózin jalǵady ol.
Saıasatkerdiń sózinshe, halqymyz sporttaǵy qundylyqtarynan da qaǵylyp jatyr.
“Olımpıadada ózbektiń boksshylaryn qarasańyz, óte jaıdary. Dzúdodan álem jeńimpazy bolǵan jigit qazaq jigitin jeńdi. Bizdiń dzúdoıst barmaı jatyp, shoshańdap, aspanǵa ushyp júr. Al ózbek jigiti óte salmaqty. Jeńgennen keıin de bórigin laqtyryp, alaqaılap júrgen joq. Sebebi bul – tárbıeniń bir belgisi. Biz qazaq halqy osyndaı bolǵanbyz. Ókinishke qaraı, qazirgi kezde sportta da óz qundylyqtarymyzdy joǵaltyp aldyq”, - dedi Tshanov.
