Belgili saiasatker, memleket qairatkeri, QR Eńbek sińirgen jattyqtyrýshysy Amalbek Tshan Qazaqstandaǵy bokstyń jai-kúiine bailanysty pikir bildirdi. Keńes Odaǵy kezinde bokstan gúrzi judyryǵymen qarsylastaryn talai márte sulatyp túsirgen ardager sportshy eldegi sport ahýalyn synap tastady, dep habarlaidy Dalanews.kz.
Onyń sózinshe, qazirgi tańda eldegi sport salasy aitarlyqtai aqsap tur. Munyń basty sebebi retinde ol basshylyqty tájiribesi joq biliksiz mamandardyń jaipap alýymen bailanystyrdy.
“Parij Olimpiadasyna bailanysty kóptegen pikir aitylýda. Osy salanyń ainalasynda júrgendikten, maǵan Qazaqstandaǵy, sonyń ishinde qazaqtyń ulttyq sportyna ainalǵan bokstyń ahýalyna bailanysty suraqtar jii keledi. Shyndyǵyna kelgende, keiingi kezde sportty basqaratyn ministrlikte, kabinettiń tóraǵalyǵynda ártúrli jaǵdaimen sporttan esh habary joq, jalpy sportty óziniń kásibi mamandyǵy retinde qaraityn janashyr azamattar basqarmady. Sonyń kesirinen sońǵy 5-6 jylda sport deńgeii qatty tómendep ketti. Oǵan sebep mádeniet jáne sport ministrligin bir arnaǵa toǵystyryp, bir ministrlik etýi dep aitar edim. Bul kezde men de qyzmette júrgenmin. Sport ministrligine mýzykanttar kelgendikten, jinalystyń 90 %-y mádeniet salasyna bailanysty ótetin, al sport týraly áńgime tek 10 %-yn qurady. Sol kezde-aq sport qurdymǵa ketken edi. Odan keiin ministr bolǵan Abaev sekildi jeke basynyń qamyn oilaǵan azamattar sportty tipten qurtyp ketti.
Búgingi tańda bul saladan qol úzgendikten, sport ministrliginiń qanshalyqty shashyrap-tarap ketkenin, bizdiń sporttyń bir júiege kelgen-kelmegeninen, qandai daiyndyq júrgizilip jatqanynan habarsyzbyn. Máselen, sol baiaǵy 100-den astam sportqa aqsha bólip, Olimpiadaǵa osynsha sporttyń túrinen bardyq dep, bos aýany ainaldyryp jatyr ma, joq pa, ony da bilmedim.
Degenmen biz kórshi elderdi alyp qaraityn bolsaq, alysqa barmai-aq Ózbekstan men Qyrǵyzstanǵa kóz tastasaq, sport salasynda jaqsy deńgei kórsetip keledi. Ásirese, bizge básekeles bolǵan Ózbekstannyń ózi sol 30-35 sport túriniń ar jaq ber jaǵynda Olimpiadaǵa daiyndyq jasaidy. Meniń oiymsha, bul óte durys baǵyt. Barlyǵyn qamtý mindetti emes. Bizge de osy kásibi medal alyp kele alatyn árbir aimaq pen oblystarda ózderine qalyptasyp qalǵan sport túrimen ǵana Olimpiadaǵa daiyndyq jasap, soǵan kóńil bólý kerek dep oilaimyn. Onyń ishinde fýtboldy atap ótýge bolady. Men ony endi taldap aitpai-aq qoiaiyn”, - dedi Tshanov.
Sporttyń qazirgi jaǵdaiyna shúilikken memleket qairatkeri, úlken dodada óner kórsetip júrgen boksshylardy da synap tastady. Aitýynsha, kózinde oty joq sportshylar bokstyń negizgi ádisterinen ada qalǵan.
“Al endi maǵan qazir boks týraly kóp suraq qoiady. Óte durys. Men burynǵy boksshy esebinde, Keńes Odaǵy kezinde sporttyń jalpy qurylymy, sonyń ishinde boks salasy óte joǵary dárejedegi sport túri boldy dep aita alamyn. Sebebi ol kezdegi boks qolǵaby kishkene attyń qylynan jasalǵan kásibi qolǵap edi. Onda boks kezinde soqqyńyz dóp tietin bolsa, nokaýtqa túsiredi nemese nokdaýn bolady. Birde bir jarys nokdaýnsyz ótpeitin edi.
Al qazirgi boksta kúsh-jiger sezilmeidi, ne nokdaýn da bolmaidy. Sondyqtan boks qyzyǵýshylyǵyn qatty joǵaltyp aldy. Ony men kásibi boksshy retinde aitamyn. Biz kezinde tehnikaǵa erekshe kóńil bóletin edik. Sebebi bokstyń eń negizi ádisi – aiaqpen júrý. Aiaqtyń qozǵalysy arqyly kóptegen soqqydan qorǵanýǵa bolady. Al qazir osyǵan uqsas kóptegen qozǵalys umytyldy. Boks jai ǵana tóbeleske ainaldy. Arnaiy tehnika joq. Sondyqtan biz sporttyń bul baǵytyn joǵaltyp aldyq”, - deidi ol.
Aitýynsha, egemendi el bolǵaly mysy men minezi basym sportshylarymyzdan kóz jazyp qaldyq.
“Al endi táýelsizdik alǵannan beri atyshýly bokstan kóptegen jetistikke jetip kelgen Qazaqstannyń Olimpiadada qandai nátije kórsetip jatqanyn jaqsy bilesizder. Altyn túgili, kúmiske de zar bolyp qaldyq. Endi osy joly da boksshylardy kórip jatyrmyn. Bizden jeti boksshy bardy. Daiyndyqtaryna múldem kóńilim tolmady. Bizde bir jaman ádet bir jattyqtyrýshyny kórip qalsaq, sol bárin tyndyryp jatyr degen oimen bailanyp qalamyz.
Máselen, jas ári talantty jattyqtyrýshylarymyz óte kóp. Eshkim soǵan saraptama jasap, kim qalai jattyǵatynyn kórip, olardyń shákirtterine baǵa bermeidi. Tipti, komissiia quryp, aimaq-aimaqtaǵy sport mektepterine baryp, kimdi tańdap alý kerek, ony kim basqara alady degen oi da joq. Bári sol ainalyp kelgende tamyr-tanysqa tireledi. Baiaǵy “kim barady, kim barmaidy” degen áýenine salady. Osyndai jaǵdaidan keiin talantty ári úlken jetistikke jetýge qaýqarly jigitterdiń joly kesilip, syrtta qalyp qoiyp jatyr. Iá, jemqorlyq boksty da ainalyp ótpedi.
Osy tusta, ol jemqorlyqtyń búgingi kúnge deiin órship turǵanyn jasyrmady. Tipti ózi qyzmet etken jyldary osyǵan uqsas ádiletsiz sheshimderdiń talai márte kýási bolǵan.
“Men 14 jyl Respýblikalyq sport kolledjin basqardym. Sol kezde ábden kózim jetken. Al endi men ketkeli 1,5-2 jyl boldy. Eki jyl ishinde revoliýtsiia bolyp, bári qalpyna keldi dep aita almaimyn. Mine, bizden jeti boksshy attandy. Úsheýi, onyń ishinde tipti komanda kapitany da jeńilis tapty. Eshqandai jiger men tehnika joq. Boks jai ǵana tóbelesten turmaitynyn esten shyǵarady. Al bul sport túri arnaiy tehnikadan turady. Judyryqtasýǵa bailanysty, qarsylas tarap agressivti bolǵan jaǵdaida qoldanatyn óz zańdylyqtary bar. Soǵan bailanysty jattyǵýǵa daiyndalý qajet. Sonymen qatar ár boksshynyń oiyndaryn jazyp, tehnikalaryn anyqtap, kimder qatysatynyn bilýge bolady. Mine, sportqa jany ashyǵan adam osynyń bas-aiaǵyn jinap júredi.
Ókinishke qarai, ondai jattyqtyrýshy da, basqarýshylar da joq. Sońǵy ýaqytta bizdiń basshylyqqa “shymshyq soisa da, qasapshy soisyn” degen sóz dál keledi. Alaida ony túsinetin basshy bolsa igi. Sondyqtan osyndai keleńsiz máseleniń bárin joiý úshin, Qazaqstanda birinshi oryn alǵan boksshyny ǵana úlken dodalarǵa jiberý qajet. Qazir birinshi oryn alǵan adamnyń ornyna basqa bireýdi jiberedi”, - dep sózin jalǵady ol.
Saiasatkerdiń sózinshe, halqymyz sporttaǵy qundylyqtarynan da qaǵylyp jatyr.
“Olimpiadada ózbektiń boksshylaryn qarasańyz, óte jaidary. Dziýdodan álem jeńimpazy bolǵan jigit qazaq jigitin jeńdi. Bizdiń dziýdoist barmai jatyp, shoshańdap, aspanǵa ushyp júr. Al ózbek jigiti óte salmaqty. Jeńgennen keiin de bórigin laqtyryp, alaqailap júrgen joq. Sebebi bul – tárbieniń bir belgisi. Biz qazaq halqy osyndai bolǵanbyz. Ókinishke qarai, qazirgi kezde sportta da óz qundylyqtarymyzdy joǵaltyp aldyq”, - dedi Tshanov.
