– Men «búgingi qazaq ádebıeti keshegi jáne búgingi bolyp ekige jiktelgen» degen sózben kelispeımin. Búgingi qazaq ádebıetiniń maıdanynda Táýelsizdikten keıin kelgen býyn ǵana nyq basyp tur. Men muny shyǵarmashylyqtaǵy belsendilik turǵysynan aıtyp otyrmyn. Al sen aıtqan «dástúr» bar desek, ol ótkenniń elesi deńgeıinde ǵana ról oınap tur. Búgin aýyzǵa alynatyn úlken aqyndardyń deni sol ótip ketken dáýirdiń ókili retinde atalady. Olardyń jazǵandarynyń jańa býynǵa bergeni shamaly. Bergeni shamaly bolǵan soń, sen aıtqandaı olarmen ortadaǵy «qaqtyǵysqa» da oryn joq degen sóz. Kórinistegi qaqtyǵys, ol eskiniń ornyn jańa basý barysyndaǵy tabıǵı ózgeris ákelgen ýaqyttyq dúnıe. Kóp ótpeı onyń bári jelge ushqan tozańdaı joq bolady. Aıtalyq, poezıa maıdanyna İ. Jansúgirov jasaǵan bıikti Q. Amanjolov keldi de jańartyp, óz bıigin jasady, Q. Amanjolovtan keıin M. Maqataev keldi. Ol da poezıany jańartty da, óz bıigin jasady. Úsh aqyn da keńestik qazaq poezıasynyń ókili bolǵanyna qaramastan, bir-birinen aıqyn paryqtalatyn ereksheligimen daralanady. İ. Jansúgirovtyń óleńderinde aýyz ádebıetiniń ereksheligi basym. Q. Amanjolovta jazba ádebıettiń qatań shekteýi kórinis beredi. Al M. Maqataevtyń poezıasynda jazba ádebıettiń qyry men syry ashyla túsken. Úsh aqynnyń shyǵarmasyn ortaq bir ólshemge salýǵa kelmeıdi. Úsheýiniń óleńin, tipti, salystyra da almaısyń. Sol ereksheligimen olar ótken ǵasyrdaǵy qazaq poezıasynyń tarıhy men dástúrin tulǵalap tur. Sonda dástúr degen ne? Dástúr degen ádebıettiń ózgeris barysyndaǵy jańarýynyń jınaqtalǵan kórinisi. Joǵarydaǵy úsh aqyn qazaq ádebıetindegi úsh úlken jańarý kezeńiniń basty ókilderi. M. Maqataev dáýirinde qazaq ádebıeti kemeldendi deıtin sebebimiz, sol tusta M. Maqataevtan ózge J. Nájimedenov, Q. Myrza Álı sıaqty aqyndar keldi. Olar qazaq poezıasynyń jańa tynysyn ashty. Biraq, bul aqyndardyń bári bir sheńberdiń ishinde – keńestik qoǵamnyń aıasynda óleń jazdy. Olar ártúrli óleń stıliniń ıesi, óz aldyna jańa tynys, jańa bet ashqan aqyndar bolǵanymen, dáýir-zaman turǵysynan bir kezeńniń ókili sanalady. Endi bir turǵydan aıtqanda, olar sheńberdiń ishinde óz aldaryna bir-bir bıigi bar aqyndar, al sheńberdiń syrtynan qaraǵanda bir kezeńniń aqyndary sanalady. Bul, ásirese, olardyń dúnıetanymy men óleń týraly estetıkalyq túsiniginde kórinis beredi. Táýelsizdikten keıin kóp dúnıe ózgerip ketti. Endi keńestik dúnıetanymmen, sodan týyndaǵan estetıkalyq talǵammen ómir súrýdiń múmkin emes ekeni belgili. Muny, ásirese, óleńdi ótkendegi aqyndardy jattap alyp, solarǵa eliktep jazatyn «aqynsymaqtar» emes, júrekpen, óz túısigimen jazatyn aqyndar shynaıy sezinedi.
Dáýirlik ózgeris degen óte kúrdeli uǵym. Mundaı úlken ózgeris kezeńinde burynǵyǵa uqsamaıtyn jańarý bastalady. Ol bastysy dúnıetanym men estetıkalyq talǵamdy jańartady. Óner, poezıa, mine, osyny kórsete, asha bilýi tıis. Sonda ǵana ol kóshirme dúnıe emes, shynaıy óner bolady. Sondyqtan, men ózimdi «ótkendi búldirýshi» eseptemeımin. Óıtkeni, ótken búlinbeıdi, ol mádenıettiń mańyzdy qundylyǵy retinde sananyń túkpirinde, tom-tom bolyp sórelerde, arhıvterde tur. Al «keńes aqyndarynsha», nemese «bizge uqsap» óleń jazbadyń dese, onyń jóni basqa. Men olar sıaqty óleń jazbaımyn. Sebebi, men shytjańa zamanda jasap jatyrmyn. Nege ózime tıisti jolmen júrmeı, áldeqashan kelmeske ketken zamannyń elesin qýyp, kerime ketip, kóshirmeshi bolýym kerek?
– Jalpy, óleń degen ne ózi, sezimdi seldetý me? Joq, álde, qolǵa qalam alyp, áýeden aǵyp kelgen sózderdi hatqa túsirý me?
– Óleń degen, meniń túsinigimde, oı men sezimniń úndestigi. Endi bir maǵynadan aıtqanda, jan dúnıeń, rýhyń arqyly sózge ómir syılaý, sózdiń tirilýi. Aqyldyq tanymyńnyń tutqynynan bosaý. Óleń degen – óner.
– Siz óleńdi qalaı jazasyz? Shabytty shaqtardy kútesiz be?
– Men óleńdi túıe botalaǵandaı az jazamyn. Ár ret óleń jazarda kókiregimde jınalyp qalǵan dúnıede áldebir ózgerister oryn alatyndaı qaqtyǵys bolyp, jańa bir dúnıeler paıda bola bastaǵandaı seziledi. Degbirsizdik bastalady. Sol kezde qolyma qalam alamyn da, jazamyn. Menińshe, shabyt degen jan dúnıeńniń bulttaýy. Onsyz óleń jaza almaısyń.
– Sizdiń óleńderińizde ulttyq ıis joq dep aıtyp júr. Buǵan ne aıtar edińiz?
– «Ulttyq ıis» degen ne ózi? «Bir kezde aıǵa qarap ulyǵan bóri edim, qanǵa bókken dalanyń uly edim, Orhon meniń mekenim, jýsannyń ıisin sezemin....» dep jazý nemese ulttyq salt-dástúrdi, tarıhty, tanym-túsinikti, t.b. uıqasqa túsirip taqpaqtaý ma?
Eger joǵarydaǵyny ádebıettegi, poezıadaǵy ulttyq erekshelik dep túsinsek, onda qatty qatelesemiz. Joǵarydaǵydaı taqpaqtaý tek «menniń» saıası pozısıasy ǵana. Ol – saıasat, poezıa emes. «Ult» degen ataý saıasattan shyqty. Sol salada kóp qoldanylǵannan keıin, bizde bárin sonyń ólshemine, túsinigine salyp oılaý etek alyp tur. Aıtalyq, «qazaq ulty» degen ataýdyń paıda bolýyna eki ǵasyrdan artyq bolǵan joq. Joǵarydaǵy taqpaqtardy óleń dep túsinsek, ol qazaq ult degen ataý paıda bolǵannan bergi kezeńniń aıqaı saıasatymen úndesetin shyǵar. Biraq, jalpy qazaqtyń kelip shyǵýyn, ásirese, onyń mádenıetin tolyq kórsete almaıdy. «Qazaq ulty» degen ataýǵa deıin biz uzaq tarıhty bastan keship, mádenıet jarattyq. Bizdiń rýhanı kelip shyǵýymyz joǵarydaǵy taqpaqtap jylap-eńiregen kezeńniń bolmysynan áldeqaıda kúrdeli. Bizdiń jan dúnıemiz basqalarǵa uqsamaıtyn kóshpendi órkenıetten týyndap, Ortalyq Azıanyń geografıalyq ornalasýyna saı túrki, parsy, arab, úndi mádenıet-fılosofıasymen tamyrlasqan. Bul kúrdelilik jan dúnıeniń parasat-paıymyn tulǵalaıdy. Al ondaı kúrdeli parasat-paıymnyń ıesi bolǵan halyqtyń rýhyn tek qana jylap-eńiregen etip kórsetý – berisi aqynsymaqtardyń kóp dúnıeden habary joq balalyǵy, arysy ulttyq poezıanyń qadirin túsirý bolar edi.
Óleń bir qaraǵanda jaı sózben órilgen mátin bolǵanymen, ol seniń jeke tulǵa retinde kim ekenińdi jáne qandaı mádenıettiń qaınar-kózinen, tarıhtan týyndaǵanyńdy kórsetip turatyn óner týyndysy. Sondyqtan, óleńnen «ıis» ıiskegende abaı bolǵan jón. Bile bilseń, túbin túsinip almaı jatyp kesim jasaý uıatqa uryndyrady. Meniń poezıam týraly sóz bolyp qalǵan eken, aıtaıyn. «Saıabaq» poemamda men sózdi Abaıdan bastadym. Shyǵarma Abaıdyń «Segizaıaq» óleńindegi «jartasqa bardym, kúnde aıqaı saldym...» degen tarmaǵyn ary jalǵaýmen bastalady. Poema Abaıdyń tolǵanysynyń jańa zamandaǵy kórinisi sıaqty. Abaı qazaqtyń sanasyna búgin jalpylyqqa aınalǵan osy zamanǵy uǵymdy kirgizgen birinshi adam. Al osy zamanǵy adamnyń sanasynda ýaqyttyń ózgeshe máni bar. Poema osy túıin negizinde ýaqytty ózek etedi. Men fılosofıalyq ýaqyttyń qozǵalys ishindegi turaqtylyǵy syndy qarama-qarsylyqtyń birligin túıin retinde qarastyrdym. Poemada mynadaı joldar bar:
Túnniń tolqyny jartasty, qumdy jaǵany uryp
Aq kóbik ýaqyt shatynap synǵan, shashyrap.
Ótken men búgin – tolqyn, tolqıdy shaıqalyp
Jaǵada jatyr ulýdyń qabyǵy aǵarǵan.
Keleshek ýaqyt – qum qaırańda joǵalǵan,
İzdi jutqan,
Nar tolqyn túnekten-túnekke shapshyǵan.
Ózinde jutqan jaǵada –
Qum qaırańǵa shanshylǵan...
Ortalyq Azıanyń geografıalyq ornalasýyna saı biz Shyǵys pen Batysqa teńdeı qaraǵyshtaǵan halyqpyz nemese ótkelmiz. Biz Shyǵys pen Batysty birdeı qabyldap, sińire alatyn sananyń ıesimiz. Mádenıetimiz ben bolmysymyzdyń basty ereksheligi de osynda. Joǵarydaǵy teńizdiń tolqyny men jaǵanyń máńgilik jaǵalasy bizdiń rýhanı dúnıemizdiń aýanyn ańǵartady. Al poemada tóbe kórsetken Qorqyt pen Asanqaıǵy bizdiń eki kelbetimiz sıaqty.... Ásilinde, shyǵarma osyndaı mádenıettiń ózeginde jatqan máıekti dúnıelerge taban tireýi tıis. Jalpy, shyǵarmashylyq degen kúrdeli barys. Muny áste esten shyǵarmaý kerek. Sondyqtan óleńge atústi baǵa berýge bolmaıdy.
– Jalpy, ádebıettiń eń birinshi mindeti kórkemdik pe, álde shyndyq pa?
– Ónerde kórkemdik pen shyndyqtyń ara jigin anyq ajyratý qıyn sharýa. Sebebi, óner ıesiniń jan dúnıesinde bular bite qaınasyp jatqan tutas dúnıe (eger shyǵarmashylyq adam aqylyn alǵa salyp, ónerdi múddege jyqbasa). Al olar ajyrady degen sóz – týyndy qýaty men quny turǵysynan álsiredi degen sóz. Joǵarydaǵy ekeýi almas qylyshtyń eki beti sıaqty, ekeýi de oryp túser júz úshin ómir súredi. Olardy úndestiretin aqynnyń estetıkalyq talǵamy.
– Synshy retinde aıtyńyzshy, dál osy kezdegi qazaq poezıasy qalaı bolý kerek dep oılaısyz?
– Qazirgi qazaq poezıasynda alǵadaılyq pen qarabaıyrlyq qatar ómir súrip jatyr. Men búgingi qazaq poezıasy alǵadaılyqty alǵa salyp, qarabaıyrlyqtan bas tarta bilýi tıis der edim. Alǵadaılar ótken dáýirdiń talǵamymen ómir súrýdiń qajetsiz ekenin bilip, baıaý bolsa da ózderine tıisti jańa keńistikke qaraı bara jatyr. Men olardan úlken úmit kútemin. Al qarabaıyrlar aýyz ádebıetin betke alýda. Olardan birdeńe shyǵady dep oılamaımyn. Olar myqtaǵanda ádebı ortanyń sanyn ǵana toltyrady. Odan aryǵa bara almaıdy.
– Qazirgi jas aqyndar poezıasyndaǵy basty kemshilik nede?
– Ádebıetke endi kelip, oń-solyn jańadan tanyp jatqan jastardan óz basym kemshilik izdemes edim. Olardy erkine qoıa berý kerek. Aǵa býyn olardy ózine qarsy qoımaýy, óziniń turǵysymen baǵalamaýy tıis. Jastar da aǵa býynnan artyq dúnıe kútpegeni jón. Jastardyń mindeti – ótkenniń elesinen tezirek qutylyp, ózine tán óleń tilin tabýǵa jumys isteý. Búgingi jastarda sol talpynys bar. Biraq, olardyń tezirek aıaqtanyp, óz joldaryn taýyp ketýine jaǵdaı jar bermeı jatyr. Ótkenmen ómir súretin ádebı orta olarǵa talapqa saı nár bere almaı tur. Jas aqyndardyń jazǵanynan ekiudaılyq baıqalatynynyń sebebi osy. Ekiudaılyq degen daǵdarys degen sóz. Onda uzaq qalýǵa bolmaıdy. Tezirek bir baǵytty ustanýyń kerek. Shyǵarmashylyq degen uzaq qordalanýdy talap etetin barys. Qordalaný úshin nysana anyq bolý tıis. Ár shóptiń basyn bir shalsań, jumysyńda nátıje bolmaıdy.
Keńes qoǵamy bolady eken, onda erkindiktiń bolýy múmkin emes. Biraq, sondaı qoǵamda da jaqsy dúnıe jazǵan aqyndar boldy. Aıtalyq, Shyǵys Eýropa elderiniń aqyndary keńes aqyndarynan basqasha jazdy. Olar basynda bostandyǵy joq rýhanı quldyqtaǵy adamnyń bolmysyn asha bildi. Bizdiń poezıada ondaı erekshelik basymdyq alǵan joq. Munyń sebebin men ulttyq kóńil-kúıdiń aýanynan dep bilemin. Bizdiń qoǵamdyq jaǵdaıymyz Shyǵys Eýropa halyqtarynyń jaǵdaıyna uqsas bodandyqqa jaqyn tursa da, ol týraly tanym-túsinik basqashalaý boldy. Bizdegi túsinik sol tustaǵy orys aqyndarynyń kóńil-kúıi, tanym-túsinigine jaqyn keledi. Orystar «keńes mádenıetin jasaýshy, ozyq ultpyz» degen túsinikpen ómir súrdi. Olardyń ádebıetinde, poezıasynda bárine tóbeden qaraıtyn osy tanym ústemdik qurdy. Bizdiń poezıa sodan shabyt alyp, sol turǵyny saqtady.
– Qazaq ádebetiniń syny syn kótere me?
– Ádebıet syny ótkendi saraptap, búginge taldaý jasap, bolashaqqa kóz tastap otyrýǵa tıis. Búgingi qazaq ádebıetinde ondaı syn bar dep oılamaımyn. Biz ótkendi saraptaýdyń ornyna oǵan shań jýytpaýǵa tyrysamyz. Búgindi sonyń aýanyna jyqqymyz keledi. Al erteń týraly múlde aıtpaımyz. Sebebi, búgindi bilmegendikten, erteń týraly aıta almaımyz. Bul toqyraýdyń belgisi. Keńes ádebıetiniń synynyń jalǵan, myljyń tusyn bir shetke ysyryp tastap, jaqsy jaqtaryn qabyldaýǵa bolar edi. Ony Batys ádebıetiniń túsinikterimen ushtastyra bilsek, utpasaq, utylmaımyz. Aıtalyq, Batystyń markstik baǵyttaǵy ádebıet synynyń kózqarastarynda ómirsheń tustar bar. Sony nege keńes ádebıet synynyń olqylyǵynyń ornyn tolyqtyrý negizinde paıdalanbasqa. Jalpy, qýatty ádebı syn bolý úshin ashyq alań bolýy tıis. Ashyq alańdy jasaıtyn ulttyń oıanýy. Oıanǵan ult zamannyń talabyn yryqsyz emes, yryqtylyqpen qabyldaıdy, ózgeriske ózi barady jáne oǵan daıyn bolady. Bizge sol jetispeıdi.
– Qazaq keńes ádebıetine tolyqtaı baǵa berildi dep oılaısyz ba, biz tek olardy maqtaýdan aspaı júrgen sıaqtymyz...
– Qazaq keńes ádebıetine baǵany ádebıet tarıhy beredi. Biraq, bir aıta ketetin jaǵdaı, ıdeologıalyq qoǵamnyń týyndysy retinde keńes ádebıeti teorıalyq turǵydan áldeqashan ornyna qoıylǵan. Keńes qoǵamy oǵan «sosıalısik realızm» dep at qoıdy, basqalar «saıasattyń sheńberi ishindegi ádebıet» dep atady. Buny da baǵa retinde qabyldaýǵa bolady. Jekelegen shyǵarmalar týraly áli de jetkizip aıta almaı jatqan tusymyz bolýy múmkin, biraq, olar kóp dúnıeni ózgerte almaıdy dep oılaımyn. Sebebi, úlken aýany belgili ǵoı.
– Armandap kórelikshi, Keńes kezinde ádebı erkindik bolsa, qazaq ádebıeti nelerdi qamtyp, neni jazar edi?
– Keńes qoǵamy bolady eken, onda erkindiktiń bolýy múmkin emes. Biraq, sondaı qoǵamda da jaqsy dúnıe jazǵan aqyndar boldy. Aıtalyq, Shyǵys Eýropa elderiniń aqyndary keńes aqyndarynan basqasha jazdy. Olar basynda bostandyǵy joq rýhanı quldyqtaǵy adamnyń bolmysyn asha bildi. Bizdiń poezıada ondaı erekshelik basymdyq alǵan joq. Munyń sebebin men ulttyq kóńil-kúıdiń aýanynan dep bilemin. Bizdiń qoǵamdyq jaǵdaıymyz Shyǵys Eýropa halyqtarynyń jaǵdaıyna uqsas bodandyqqa jaqyn tursa da, ol týraly tanym-túsinik basqashalaý boldy. Bizdegi túsinik sol tustaǵy orys aqyndarynyń kóńil-kúıi, tanym-túsinigine jaqyn keledi. Orystar «keńes mádenıetin jasaýshy, ozyq ultpyz» degen túsinikpen ómir súrdi. Olardyń ádebıetinde, poezıasynda bárine tóbeden qaraıtyn osy tanym ústemdik qurdy. Bizdiń poezıa sodan shabyt alyp, sol turǵyny saqtady. Ult retinde qaqpaılanyp jatqanymyzdy, tilimizdiń, dilimizdiń quldyrap bara jatqanyn bilip, kóńilimizge qaıaý túsip tursa da, álgi tanymnan bas tartyp, basqa turǵyny ustana alǵamyz joq. Bizdiń shyǵarmamyz men bolmysymyzdyń arasynda jik turdy. Shyǵys Eýropa elderiniń aqyndary álgi qoǵamdyq kóńil-kúıdi jeke tulǵanyń bolmysyna sińire otyryp jazdy. Olar bólshektengen joq. Sodan da jazǵandary shynaıy shyqty. Ondaı áýende saıasattyń salqyny az, erkindik, ásirese qıal erkindigi basym boldy. Eger armandasaq, ótken kún qaıta kelse, qazaq poezıasynda osyndaı óleńder jazylýy múmkin.
– Bizdiń Ádebı orta únsiz otyrǵanymen, sizdiń óleńderińizdiń Qytaı men Eýropa basylymdarynda jaryq kórýi, baǵalanýy qazaq ádebıeti úshin úlken jetistik. Muny qazq ádebıetiniń álemdik ádebıet shyńyn baǵyndyrýǵa jasaǵan alǵashqy qadamy dep esepteýimizge bolady. Olardyń sizdiń poezıańyzdy unatýynyń sebebi nede?
– Batystyqtardyń meniń poezıamdy qabyldaýynyń birneshe sebebi bar dep oılaımyn. Birinshiden, Batys ádebıetinde dástúrlik ádebıet jáne modernısik ádebıet degen uǵym bar. Meniń óleńderim modernısik mátinge jatady. Batystyqtar odan búgingi jáne keshegi meniń (sondaı-aq, men jasap jatqan aýmaqtaǵy adamdardyń) rýhanı beınemdi, estetıkalyq bolmysymdy jatsynbaı oqı alady. Ekinshiden, meniń óleńderim modernızmnen postmodernızmge sátti ótken shyǵarmalardyń sanatyna jatady. Ony oqyǵan adam, ásirese, postmodernıstik talǵamnyń ıleýine erik bergen búgingi batystyqtar ózderi umyt qaldyrǵan áldebir dúnıelerdiń jańa múmkindigin kórgen sıaqtanady. Úshinshiden, batystyqtar qazaq ádebıetin dástúrlik jáne keńestik ádebıet dep túsinedi. Al meniń óleńderim olar úshin kútpegen nárse. Bul da olardy oılandyrady. Osyndaı sebepter bar bolýy múmkin.
– Áńgimeńizge rahmet!
Áńgimelesken Yqylas SHALǴYNBAI.
