Memleket basshysynyń tapsyrmasy boiynsha 2022 jyly Ekonomikany monopoliiasyzdandyrý jónindegi komissiia quryldy. Komissiia jumysy aiasynda birqatar nysan, atap aitqanda, 15 aktsionerlik qoǵam men jaýapkershiligi shekteýli seriktestikterdiń aktsiialar paketteri men qatysý úlesteri, 7 ǵimarat, 162 temirjol joldary men qurylystary, 7 vagondar memlekettik menshikke qabyldandy. Ridder jylý elektr ortalyǵynyń múliktik kesheni respýblikalyq jáne kommýnaldyq menshikke qabyldandy. Sondai-aq, ulttyq kompaniialar eki JShS-niń jarǵylyq kapitalyndaǵy úlesti iemdendi.
Sonymen qatar, memleket menshigine urlanǵan qarajat qaitaryldy. Atap aitqanda, «Qazaqstan halqyna» qoryna 1 mlrd teńge, Bilim berý infraqurylymyn qoldaý qoryna 100 mln dollar jáne 1,49 mlrd teńge baǵyttaldy, sonyń arqasynda bilim berý mekemeler salynyp, jóndelip jatyr.
Shaǵyn jáne orta biznestiń jumysy jeńildetilip, "Qarapaiym zattar ekonomikasy" memlekettik baǵdarlamasynyń sharttary jaqsartyldy. Sonymen birge, kásipkerlerge 10 myń qajetsiz talaptar joiyldy.
Kásipkerlik sýbektilerine memlekettik qoldaý (sýbsidiialar men kepildikter) jyl saiyn artyp keledi. Atap aitqanda, bul maqsattarǵa «Báiterek» holdingi arqyly 2,3 trillion teńge bólindi. Shaǵyn jáne orta biznesti qoldaý 209 milliard teńgeden 288 milliard teńgege deiin ósti.
Jalpy alǵanda, osy qoldaýyndyń arqasynda 2010-2022 jyldary 752 myńǵa jýyq jumys orny saqtalyp, 133,3 myń jańa jumys orny qurylyp, 74,6 trillion teńgeniń ónimi óndirildi. Sonymen qatar, jumys istep jatqan kásipkerler memleket qazynasyna salyq tólei bastady. 2022 jyly olar tólegen salyq kólemi 1,3 trillion teńgeden asty.
Eń tabysty jobalarǵa qandai? Otandyq sút ónimderi, tomat pastasy, ketchýp, maionez (jylyna 230 myń tonna – «Maslo-Del» JShS), ashytylǵan sút ónimderin óndirý (jylyna 5 mln litr – «Viamedis» JShS), qus ónimderin óndirý (jylyna 10 myń tonna et – «Priirtysh broiler qus fabrikasy» JShS), múgedekter arbalary, meditsinalyq kereýetter, ústelder, arbalar, kýshetkalar men ekrandar shyǵarý jobalary (jylyna 4,5 myń dana – «FortýnaMed» JShS).
Kásipkerlik sýbektileri úshin, eń aldymen shaǵyn jáne orta biznes úshin salyqtar men esep berý júktemesi tómendep keledi. Jańa Salyq kodeksiniń aiasynda salyq tóleýshige baǵyttalǵan qyzmetti basqarý modeli engiziledi. Salyq eseptiligi 30%-ǵa, al salyq tólemderiniń sany 20%-ǵa qysqarady.
Atqarylǵan jumystar az emes. Otandyq ekonomika úshin óz jemisin olar endi bere bastamaq. Tek osy liniiadan taimaý kerek. Ásirese monopoliiasyzdandyrýdy jalǵastyrýdyń mańyzy erekshe.
2024 - biyldan da kúshti bolady. Ol úshin barlyq múmkindik bar.
Aibar Oljaev
