Altaı – elimizdegi aǵash óńdeý salasynyń otany

Dalanews 25 jelt. 2015 01:01 697

Shyǵys Qazaqstan oblysynyń ormandary Qazaqstan Altaıy, Saýyrdyń qońyr qylqanjapyraqty taıgasy, japyraqty ormandary kiretin Shyǵys aımaǵy, Ertis boıynyń qaraǵaıly orman jaldary jáne Qazaq shaǵyn adyrynyń dalalyq shoq ormandary men Tarbaǵataı kiretin Semeı aımaǵyna bólinedi. Oblystyń memlekettik orman qorynyń aýdany – 3,6 mln. gektar. Shyǵys Qazaqstanda búkil Qazaqstan paıdalanatyn aǵash qorynyń 75 paıyzy shoǵyrlanǵan.


Elimizde Kendi Altaıdyń taýly ormandary, Shyǵys Qazaqstan oblysynda 1,5 mıllıon gektar jerdi alyp jatyr. Sekseýildiń úlesine barlyq ormandardyń aýmaǵynyń 50%-y sáıkes kelgenmen, olardaǵy aǵash qory bar bolǵany 2,1% ǵana. Baǵaly qylqanjapyraqty ormandar Altaı men Ertis mańyndaǵy taspaly toǵaı men Qazaqstannyń qatparly ólkesinde ósedi.


Aǵash qory men kólemi boıynsha Shyǵys Qazaqstannyń qylqanjapyraqty ormandary birinshi orynda. Olar samyrsyn, shyrsha, kedr aǵashtarynan turady. Ekinshi orynda shoq qaraǵaıly ormandar, úshinshi orynda – Tán-SHan shyrshasynan turatyn taýly ormandar tur. Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Zyrán aýdany «Qazaqstan» óndiristik kooperatıvi kesilgen materıaldar, dińgek, aǵash buıymdaryn shyǵarady. Kooperatıv ujymy 70 adamnan tursa, jyldyq qaıta óńdeý kólemi 5 myń tekshe metrdi quraıdy.




Elimizde Kendi Altaıdyń taýly ormandary, Shyǵys Qazaqstan oblysynda – 1,5 mıllıon gektar jerdi alyp jatyr. Sekseýildiń úlesine barlyq ormandardyń aýmaǵynyń 50%-y sáıkes kelgenmen, olardaǵy aǵash qory bar bolǵany 2,1% ǵana. Aǵash qory men kólemi boıynsha Shyǵys Qazaqstannyń qylqanjapyraqty ormandary birinshi orynda. Olar samyrsyn, shyrsha, kedr aǵashtarynan turady.



Sońǵy jyldary oblysta aǵash óńdeý salasy jaqsy damyp keledi. Ásirese, aǵashtan baspana turǵyzý qarqyn alýda. Ol úshin óńirdegi orman sharýashylyǵy men ony paıdalanýshylar ózara yntymaqtastyq ornatqan. Tek Zyrán aýdanynyń ózinde aǵash óńdeýmen ondaǵan jeke kásipker aınalysady. Nátıjesinde aýdanda osy salada 100-den astam adam turaqty jumys tapsa, taza aǵashtan turǵyzylatyn úı men monshaǵa elimizdiń basqa óńirlerinen suranys artqan. Shyǵys Qazaqstan oblysynda jyl saıyn 2 myń tekshe metr aǵash óńdeýge ruqsat beriledi. Degenmen óńirdegi orman qoryn paıdalanyp,  aǵash óńdeýshiler  osy berilgen shekti kóleminiń 10-15 paıyzyn ǵana ıgeredi. Maleev – oblystaǵy orman qory eń kóp aýyldardyń biri. Degenmen buǵan deıin aýylda  eshkim aǵash óńdeýmen shuǵyldanbaǵan. Endi bul salaǵa da «Jumyspen qamtý – 2020» baǵdarlamasynyń septigi tıgenin baıqaýǵa bolady.


Zyrán aýdanydaǵy aǵash óńdeý kásibimen aınalysatyn Aleksandr Kataev memlekettiń shaǵyn kásipkerlikti qoldaýǵa baǵyttalǵan jeńildetilgen nesıesine ıe bolyp, aǵashtyń úgindisin qysyp, brıket jasaıtyn stanok alýdy kózdep júrgenin aıtqan bolatyn.


– Maǵan sý taqtaı men bóreneni keptiretin arnaıy oryn qajet.  Kásibimdi ary qaraı dóńgeletý úshin birneshe jobanyń  josparyn jasap qoıdym. Qazir negizinen  aǵash úı men monsha daıyndaımyn. Endi aǵashtyń úgindisin qysyp, qalyptap otyn shyǵarýǵa arnalǵan arnaıy jelini iske asyrmaqpyz. Bul – óte ózekti joba. Janarmaıdyń ornyna otyn retinde qoldanýǵa  bolady. Ekologıalyq turǵydan 100 paıyz taza. Eshqandaı qaldyqsyz janady, – deıdi.


Orman sharýashylyǵy mamandarynyń aıtýynsha, aǵash qaldyǵy men úgindisin  óńdeý salasyn durystap qolǵa alsa, paıdasy da shash etekten. Ol úshin óńirdegi orman qory da jetkilikti. Búginde óńirde jylyna 200 myń orman aǵashy kesilse, ornyna jas óskin aǵashtar otyrǵyzylyp turady.  Osylaısha ekonomıkalyq ósim úshin úlken qor jyl saıyn jasaqtalynady.  Atqarýshy bılik aǵash óńdeý  salasynda jańa jobalar  bolsa, qoldaýǵa daıyn. Al  otyn ornyna qoldanylatyn brıket óndirýshilerge qarjylaı kómektesip, zaýyt ashýǵa qajet ınfraqurylym da tartyp bermek.


Osydan birshama ýaqyt buryn Shyǵys Qazaqstan oblysynyń ákimi Danıal Ahmetov aǵash ónerkásibi keshenin damytý baǵdarlamasyn daıyndaýmen aınalysatyn jumys tobynyń esebin tyńdap, óz baǵasyn bergen bolatyn. Jumys tobynyń músheleri oblys ákimin Shyǵys Qazaqstan oblysyndaǵy 2015-2020 jyldarǵa arnalǵan aǵash jáne aǵash óńdeý ónerkásibin damytý jobasymen tanystyrdy.




Shyǵys Qazaqstanda jyl saıyn 1 mln. tekshe metrge deıin aǵash daıyndaýǵa bolady. Al, naqtysynda 200 myń tekshe metr jýyq daıyndalady. Memleket boıynsha aǵash óńdeý óniminiń eksporty 5,5 mln dollardy qurasa, ımport 500 mln dollardy quraıdy. SHQO-da ornalasqan kedendik pýnktter arqyly jyl saıyn 10 mln dollarǵa jýyq ónim engizilse, tek 400 myń dollar eksportqa shyǵarylady.  Osy baǵytta oryn alǵan jaǵdaıǵa baılanysty, bul betalys áli de jalǵasa beretin bolady. Búginde bar aǵash óńdeý ónerkásipteriniń áleýeti tómen. Sondaı-aq, mamandardyń aıtýy boıynsha oblysta aǵashty tereń óńdeıtin kásiporyndar joq, nemese aǵash daıyndaý kásiporyndarynyń materıaldy-tehnıkalyq negizderi tómen.




Arnaıy daıyndalǵan josparda oblystyń aǵash ónerkásibiniń resýrstary, óńdelgen ónimniń eksporttalatyn elder qatary, orman sharýashylyǵynyń tehnıkalyq jáne tehnologıalyq jaǵdaıy eskerilgen. Búgingi tańda orman sharýashylyǵy men aǵash óńdeý ónerkásibimen aınalysatyn arnaıy konsaltıńtik kompanıa qajet qujattardy daıyndaý ústinde. Naqty jospardyń durys jasalýy men oryndalýy aǵash óndirisi damýynyń basty kórsetkishi bolmaq, ıaǵnı ekonomıkalyq jaǵdaıǵa tikeleı áser etpek.


Saraptamaǵa sáıkes, Shyǵys Qazaqstanda jyl saıyn 1 mln. tekshe metrge deıin aǵash daıyndaýǵa bolady. Al, naqtysynda 200 myń tekshe metr jýyq daıyndalady. Memleket boıynsha aǵash óńdeý óniminiń eksporty 5,5 mln dollardy qurasa, ımport 500 mln dollardy quraıdy. SHQO-da ornalasqan kedendik pýnktter arqyly jyl saıyn 10 mln dollarǵa jýyq ónim engizilse, tek 400 myń dollar eksportqa shyǵarylady.  Osy baǵytta oryn alǵan jaǵdaıǵa baılanysty, bul betalys áli de jalǵasa beretin bolady. Búginde bar aǵash óńdeý ónerkásipteriniń áleýeti tómen. Sondaı-aq, mamandardyń aıtýy boıynsha oblysta aǵashty tereń óńdeıtin kásiporyndar joq, nemese aǵash daıyndaý kásiporyndarynyń materıaldy-tehnıkalyq negizderi tómen.


Osyǵan baılanysty oblys ákimi tıisti memlekettik mekemelerge aǵash óńdeý ónerkásibin ornalastyrý boıynsha, kóliktik logıstıka men jer resýrstaryna, ınfraqurylymyna saraptama jasap, usynys jasaý jóninde tapsyrma berdi.


Sonymen qatar, jumys tobynyń músheleri aımaqtardyń aǵash ónerkásibi keshenderiniń jaǵdaıyn jaqsartýǵa baǵyttalǵan, atalǵan jobanyń negizi bolatyn usynystar daıyndady. Sondaı-aq, mamandar árekettegi orman zańnamasyna jáne basqa da normatıvti-quqyqtyq aktilerge ózgerister engizý týraly bastama kóterýdi, sonyń ishinde orman resýrstaryn bekitý tártibin engizý máseleleri, jumys istep turǵan kásiporyndarǵa qoldaý kórsetip, aǵashty daıyndaý jáne óńdeý shyǵyndaryn azaıtý týraly aıtty.


Konsaltıńtik kompanıa atalmysh jobany ázirleýdi kelesi aptadan bastaıdy, jáne eki aıdyń ishinde aıaqtaýdy josparlap otyr. Aıta ketý kerek, «PeýerıRýs» JSHQ orman ónerkásibi máselelerinde konsaltıńtik qyzmet kórsetýde tájirıbesi mol. Atalmysh kompanıa TMD elderinde 1991 jyldan bastap jumys jasap keledi. Ol orman ónerkásibi jáne hımıalyq ónerkásip, jańa tehnologıalar salasynda 300-den astam joba ázirlegen.


Ormandy quraıtyn negizgi aǵash tuqymdary – qaraǵaı, maıqaraǵaı, shyrsha, samyrsyn jáne balqaraǵaı. Orman sharýashylyǵyn júrgizý úshin oblysta 13 memlekettik mekeme jumys atqarady. Olardyń negizgi mindetteri ormandy órtten jáne óz erkimen kesýden saqtaý, ormandy qaıta qalpyna keltirý, ormandy qorǵaý is-sharalary júrgizý bolyp tabylady.


Orman sharýashylyǵyn damytýdyń bolashaǵy orman sharýashylyǵyn júrgizýdiń tıimdiligin arttyrýǵa jáne ormandardy qalpyna keltirý jumystarynyń kólemin arttyrýǵa baǵyttalǵan «2008-2010 jyldarǵa arnalǵan Jasyl el» respýblıkalyq jáne óńirlik baǵdarlamalarynda jaryq kórgen bolatyn. Baǵdarlamany iske asyrý ormandardy qorǵaýdy, kúzetýdi jáne molyqtyrýdy ary qaraı damytýǵa, olardy utymdy paıdalanýǵa, ormandardyń saqtalýyn qamtamasyz etýge jáne orman órtterinen jáne zańsyz aǵash shabýdan keletin zalaldy azaıtýǵa, orman sharýashylyǵyn budan ári júrgizýdiń tıimdiligin arttyrýdy júzege asyrýǵa múmkindik beredi.


Oblystaǵy biregeı tuqymdardy saqtaý úshin jalpy kólemi 1,7 mln. gektar bolatyn 18 erekshe qorǵalatyn tabıǵı aýmaqtar quryldy. Bular Marqakól jáne Batys – Altaı memlekettik tabıǵı qoryqtary, Katonqaraǵaı memlekettik ulttyq tabıǵı parki, «Semeı ormany» memlekettik orman tabıǵı rezervaty, 8 memlekettik tabıǵı qoryqshalar, 1 respýblıkalyq tabıǵat eskertkishi jáne 5 oblystyq tabıǵat eskertkishteri. Bulardyń negizgi qyzmeti bıologıalyq áralýandyqty saqtaý jáne qalpyna keltirý, ǵylymı-zertteý, rekreasıalyq jáne ekologıalyq-aǵartýshylyq qyzmetterdi júrgizý. Keleshekte erekshe qorǵalatyn tabıǵı aýmaqtar júıesin ary qaraı damytý, qazirgi barlaryn keńeıtý jáne Saýyr, Tarbaǵataı, Zaısan qazan shuńqyrynda jańadan erekshe qorǵalatyn tabıǵı aýmaqtardy uıymdastyrý josparlanyp otyr.


 


 

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar
x