Elbasynyń 1992 jylǵy 15 mamyrdaǵy «Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq ıadrolyq ortalyǵy jáne atom energıasy boıynsha agenttigi týraly» №779 Jarlyǵyna sáıkes Kýrchatov qalasynda Ulttyq ıadrolyq ortalyǵy qurylyp, jumys istep keledi. Kezinde Danıal Ahmetov Qazaqstanda Almaty, Aqtaý jáne Kýrchatov qalalarynda ornalasqan ıadrolyq zertteý ortalyqtarynyń áleýetine saı qurylym Eýropa elderiniń ózinde kezdese bermeıtindigin aıta kelip, jańa jobany «Qazaqstan ǵylymy men ozyq tehnologıasyna revolúsıalyq ózgeris ákeletin teńdesi joq bastama» dep baǵalaǵan edi. Qazir sol jobalardyń ómirsheńdigine kýá bolyp otyrmyz.
Ulttyq ıadrolyq ortalyq «Atom salasy jáne ónerkásiptiń ózge salalarynyń ǴZI men RAQ qaıta óńdeý jáne uzaq merzimdi saqtaý boıynsha respýblıkalyq ortalyǵyn qurý» jobasy boıynsha jumys júrgizýde. Bul jobanyń maqsaty – radıoaktıvti qaldyqtar men ıondalýshy sáýlelený kózderiniń qorshaǵan ortaǵa yqpalyn tómendetý bolyp tabylady. 2016-2019 jyldar aralyǵynda júzege asatyn joba negizinde qosymsha 100 jumys ornyn qurý kózdelgen.
Ulttyq ıadrolyq ortalyq «Atom salasy jáne ónerkásiptiń ózge salalarynyń ǴZI men RAQ qaıta óńdeý jáne uzaq merzimdi saqtaý boıynsha respýblıkalyq ortalyǵyn qurý» jobasy boıynsha jumys júrgizýde. Bul jobanyń maqsaty – radıoaktıvti qaldyqtar men ıondalýshy sáýlelený kózderiniń qorshaǵan ortaǵa yqpalyn tómendetý bolyp tabylady. 2016-2019 jyldar aralyǵynda júzege asatyn joba negizinde qosymsha 100 jumys ornyn qurý kózdelgen.
Taǵy bir mańyzdy joba – qalada dozımetrıanyń keshendi respýblıkalyq ortalyǵyn qurý boıynsha jumys bastaldy. Bul joba Qazaqstannyń 2020 jylǵa deıingi kezeńin esepke ala otyryp, 2011-2014 jyldarǵa arnalǵan atom salasynyń damý baǵdarlamasyna jáne monoqalalardy damytý baǵdarlamasyna engizilgen. Investısıalyq joba Qazaqstan azamattarynyń radıasıalyq sáýlelený dozasyn esepke jáne baqylaýǵa alady. Joba quny – 3,1 mlrd. teńge.
Búgingi tańda Ulttyq ıadrolyq ortalyq quramyna 4 bólimshe kiredi, olardyń úsheýi Kýrchatov qalasynda ornalasqan. Atap aıtqanda, «Atom energıasy ınstıtýty», «Radıasıalyq qaýipsizdik jáne ekologıa ınstıtýty» jáne «Baıkal» kásiporny bólimsheleri. Al «Jarylys jumystaryn júrgizýdiń Qazaq memlekettik ǵylymı-óndiristik ortalyǵy» bólimshesi – Almaty qalasynda.
2004 jyldan beri «Radıasıalyq qaýipsizdik jáne ekologıa ınstıtýty» Ulttyq ıadrolyq ortalyqtyń ózge ınstıtýttarymen birlese otyryp, «Qazaqstan Respýblıkasy aýmaǵynda radıasıalyq qaýipsizdikti jáne burynǵy Semeı synaq polıgonynyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý» baǵdarlamasy boıynsha jumys júrgizedi. Baǵdarlamanyń maqsaty – burynǵy Semeı synaq polıgony aýmaǵynyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý. 2008 jyldan bastap atalǵan aýmaqta polıgonnyń jer telimderin sharýashylyqqa paıdalanýǵa berý maqsatynda keshendi radıoekologıalyq zertteý jumystary júrgiziledi. Keshendi ekologıalyq zertteýdi Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵy merekelenetin 2021 jyly aıaqtaý josparlanýda. Qazirgi tańda synaq polıgonynyń jalpy aýmaǵy 6060 sharshy shaqyrymdy quraıtyn 30 paıyzyna zertteý júrgizildi. Bul jerler aýyl sharýashylyǵyna jaramdy ma degen saýal bar. Jer telimderine zerttelgennen keıin birqatar is-sharalar kesheni júrgizilýi tıis. Iaǵnı, quzyretti organdardyń qorytyndylary, qoǵamdyq tyńdaýlar, Úkimet qaýlysy syndy sharalardan keıin ǵana polıgon aýmaǵyndaǵy jerlerdi aýyl sharýashylyǵy aınalymyna aýystyrý máselesi sheshiletin bolady.
Kýrchatov qalasy AES salý múmkindigi bar alańdardyń biri retinde tańdalyp alynǵany belgili. Alaıdy bul qaladaǵy eski reaktorlardy iske qosý atom stansasyn salý josparymen baılanysty emes. Bul reaktorlar múldem basqa maqsatta qurastyrylǵan. Iaǵnı, zertteýshilik maqsattaǵy reaktorlar. Qazirgi tańda Ulttyq ıadrolyq ortalyǵy qolda bar reaktorlardyń tolyq paıdalanylýy men qaýipsizdigin qamtamasyz etýde.
Sońǵy ýaqyttary Kýrchatov qalasy elimizdegi belsendi damyp keledi. Qalada ındýstrıalandyrý kartasy sheńberinde «Radıasıalyq tigilgen polıetılen jáne termoqondyrý manjetteri men taspalary óndirisin qurý» ınvestısıalyq jobasy júzege asyrylyp jatyr. Bul jobaǵa «Kazfoam» JSHS kásiporny qatysýda. Al «Rekord LTD» JSHS «Shına zaýytyn jáne rezına-tehnıkalyq ónimder kombınatyn salý» syndy tartymdy joba usynyp otyr. Jalpy quny 200 mln. dollardy quraıdy. Jobanyń negizgi maqsaty naryqty jergilikti ónimdermen toltyrý jáne atalǵan óndiristik keshennen tabys tabý. Kýrchatov qalasy ákimdigi men «Rekord LTD» JSHS arasynda yntymaqtastyqty odan ári jalǵastyrý maqsatynda eki jaqty memorandýmǵa qol qoıǵan. Atalǵan seriktestik 56 adamdy túrli mamandyqtarǵa oqytý úshin Beıjiń qalasyna jiberdi. Óndiristik keshen óz qýatyna jetken kezde túrli mamandyqtary men biliktilikteri bar úsh myńǵa jýyq adam jumysqa ornalastyrylady.
Kýrchatov qalasy AES salý múmkindigi bar alańdardyń biri retinde tańdalyp alynǵany belgili. Alaıdy bul qaladaǵy eski reaktorlardy iske qosý atom stansasyn salý josparymen baılanysty emes. Bul reaktorlar múldem basqa maqsatta qurastyrylǵan. Iaǵnı, zertteýshilik maqsattaǵy reaktorlar. Qazirgi tańda Ulttyq ıadrolyq ortalyǵy qolda bar reaktorlardyń tolyq paıdalanylýy men qaýipsizdigin qamtamasyz etýde. Jańa AES salý úshin reaktorlardyń eki túri qarastyrylǵan: FISK 1350 jáne AP 1000. Dál osyndaı reaktorlardyń Japonıada beseýi, Taıvan men Qytaıda ekeýi bar jáne AQSH-ta salynýda. Reaktorlardyń qaýipsizdik deńgeıi III+. Sondyqtan, qorshaǵan orta úshin qaýipsiz. Jalpy alǵanda, álemde 388 energetıkalyq ıadrolyq reaktorlar jumys isteıdi. AES qaýipsizdiginiń joǵary deńgeıi kóptegen faktorlar arqyly qamtamasyz etiledi. Negizgileri – reaktorlyq qondyrǵynyń ózin-ózi qorǵaı alýy, qaýipsizdiktiń birneshe deńgeıleriniń bolýy jáne qaýipsizdik arnalarynyń birneshe márte qaıtalanyp otyrýy. Sondaı-aq, belsendi (demek, adamnyń aralasýyn qajet etetin jáne energıamen qamtamasyz etý kózi bar) jáne pasıvti (operator men energıa kóziniń aralasýyn talap etpeıtin) qaýipsizdik júıeleriniń de qoldanylatynyn atap ótýimiz qajet. Sonymen qatar, stansalarda ýaqyt aınalymynyń barlyq kezeńderinde qaýipsizdik júıesi áreket etedi. Iaǵnı, alańdy tańdap alýdan bastap, atom qýatyn paıdalanýǵa deıingi aralyqty qamtıdy.
Nurlan ÁÝBÁKİR
