Elbasynyń 1992 jylǵy 15 mamyrdaǵy «Qazaqstan Respýblikasy Ulttyq iadrolyq ortalyǵy jáne atom energiiasy boiynsha agenttigi týraly» №779 Jarlyǵyna sáikes Kýrchatov qalasynda Ulttyq iadrolyq ortalyǵy qurylyp, jumys istep keledi. Kezinde Danial Ahmetov Qazaqstanda Almaty, Aqtaý jáne Kýrchatov qalalarynda ornalasqan iadrolyq zertteý ortalyqtarynyń áleýetine sai qurylym Eýropa elderiniń ózinde kezdese bermeitindigin aita kelip, jańa jobany «Qazaqstan ǵylymy men ozyq tehnologiiasyna revoliýtsiialyq ózgeris ákeletin teńdesi joq bastama» dep baǵalaǵan edi. Qazir sol jobalardyń ómirsheńdigine kýá bolyp otyrmyz.
Ulttyq iadrolyq ortalyq «Atom salasy jáne ónerkásiptiń ózge salalarynyń ǴZI men RAQ qaita óńdeý jáne uzaq merzimdi saqtaý boiynsha respýblikalyq ortalyǵyn qurý» jobasy boiynsha jumys júrgizýde. Bul jobanyń maqsaty – radioaktivti qaldyqtar men iondalýshy sáýlelený kózderiniń qorshaǵan ortaǵa yqpalyn tómendetý bolyp tabylady. 2016-2019 jyldar aralyǵynda júzege asatyn joba negizinde qosymsha 100 jumys ornyn qurý kózdelgen.
Ulttyq iadrolyq ortalyq «Atom salasy jáne ónerkásiptiń ózge salalarynyń ǴZI men RAQ qaita óńdeý jáne uzaq merzimdi saqtaý boiynsha respýblikalyq ortalyǵyn qurý» jobasy boiynsha jumys júrgizýde. Bul jobanyń maqsaty – radioaktivti qaldyqtar men iondalýshy sáýlelený kózderiniń qorshaǵan ortaǵa yqpalyn tómendetý bolyp tabylady. 2016-2019 jyldar aralyǵynda júzege asatyn joba negizinde qosymsha 100 jumys ornyn qurý kózdelgen.
Taǵy bir mańyzdy joba – qalada dozimetriianyń keshendi respýblikalyq ortalyǵyn qurý boiynsha jumys bastaldy. Bul joba Qazaqstannyń 2020 jylǵa deiingi kezeńin esepke ala otyryp, 2011-2014 jyldarǵa arnalǵan atom salasynyń damý baǵdarlamasyna jáne monoqalalardy damytý baǵdarlamasyna engizilgen. Investitsiialyq joba Qazaqstan azamattarynyń radiatsiialyq sáýlelený dozasyn esepke jáne baqylaýǵa alady. Joba quny – 3,1 mlrd. teńge.
Búgingi tańda Ulttyq iadrolyq ortalyq quramyna 4 bólimshe kiredi, olardyń úsheýi Kýrchatov qalasynda ornalasqan. Atap aitqanda, «Atom energiiasy institýty», «Radiatsiialyq qaýipsizdik jáne ekologiia institýty» jáne «Baikal» kásiporny bólimsheleri. Al «Jarylys jumystaryn júrgizýdiń Qazaq memlekettik ǵylymi-óndiristik ortalyǵy» bólimshesi – Almaty qalasynda.
2004 jyldan beri «Radiatsiialyq qaýipsizdik jáne ekologiia institýty» Ulttyq iadrolyq ortalyqtyń ózge institýttarymen birlese otyryp, «Qazaqstan Respýblikasy aýmaǵynda radiatsiialyq qaýipsizdikti jáne burynǵy Semei synaq poligonynyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý» baǵdarlamasy boiynsha jumys júrgizedi. Baǵdarlamanyń maqsaty – burynǵy Semei synaq poligony aýmaǵynyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý. 2008 jyldan bastap atalǵan aýmaqta poligonnyń jer telimderin sharýashylyqqa paidalanýǵa berý maqsatynda keshendi radioekologiialyq zertteý jumystary júrgiziledi. Keshendi ekologiialyq zertteýdi Qazaqstan Respýblikasy Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵy merekelenetin 2021 jyly aiaqtaý josparlanýda. Qazirgi tańda synaq poligonynyń jalpy aýmaǵy 6060 sharshy shaqyrymdy quraityn 30 paiyzyna zertteý júrgizildi. Bul jerler aýyl sharýashylyǵyna jaramdy ma degen saýal bar. Jer telimderine zerttelgennen keiin birqatar is-sharalar kesheni júrgizilýi tiis. Iaǵni, quzyretti organdardyń qorytyndylary, qoǵamdyq tyńdaýlar, Úkimet qaýlysy syndy sharalardan keiin ǵana poligon aýmaǵyndaǵy jerlerdi aýyl sharýashylyǵy ainalymyna aýystyrý máselesi sheshiletin bolady.
Kýrchatov qalasy AES salý múmkindigi bar alańdardyń biri retinde tańdalyp alynǵany belgili. Alaidy bul qaladaǵy eski reaktorlardy iske qosý atom stansasyn salý josparymen bailanysty emes. Bul reaktorlar múldem basqa maqsatta qurastyrylǵan. Iaǵni, zertteýshilik maqsattaǵy reaktorlar. Qazirgi tańda Ulttyq iadrolyq ortalyǵy qolda bar reaktorlardyń tolyq paidalanylýy men qaýipsizdigin qamtamasyz etýde.
Sońǵy ýaqyttary Kýrchatov qalasy elimizdegi belsendi damyp keledi. Qalada indýstriialandyrý kartasy sheńberinde «Radiatsiialyq tigilgen polietilen jáne termoqondyrý manjetteri men taspalary óndirisin qurý» investitsiialyq jobasy júzege asyrylyp jatyr. Bul jobaǵa «Kazfoam» JShS kásiporny qatysýda. Al «Rekord LTD» JShS «Shina zaýytyn jáne rezina-tehnikalyq ónimder kombinatyn salý» syndy tartymdy joba usynyp otyr. Jalpy quny 200 mln. dollardy quraidy. Jobanyń negizgi maqsaty naryqty jergilikti ónimdermen toltyrý jáne atalǵan óndiristik keshennen tabys tabý. Kýrchatov qalasy ákimdigi men «Rekord LTD» JShS arasynda yntymaqtastyqty odan ári jalǵastyrý maqsatynda eki jaqty memorandýmǵa qol qoiǵan. Atalǵan seriktestik 56 adamdy túrli mamandyqtarǵa oqytý úshin Beijiń qalasyna jiberdi. Óndiristik keshen óz qýatyna jetken kezde túrli mamandyqtary men biliktilikteri bar úsh myńǵa jýyq adam jumysqa ornalastyrylady.
Kýrchatov qalasy AES salý múmkindigi bar alańdardyń biri retinde tańdalyp alynǵany belgili. Alaidy bul qaladaǵy eski reaktorlardy iske qosý atom stansasyn salý josparymen bailanysty emes. Bul reaktorlar múldem basqa maqsatta qurastyrylǵan. Iaǵni, zertteýshilik maqsattaǵy reaktorlar. Qazirgi tańda Ulttyq iadrolyq ortalyǵy qolda bar reaktorlardyń tolyq paidalanylýy men qaýipsizdigin qamtamasyz etýde. Jańa AES salý úshin reaktorlardyń eki túri qarastyrylǵan: FITsK 1350 jáne AP 1000. Dál osyndai reaktorlardyń Japoniiada beseýi, Taivan men Qytaida ekeýi bar jáne AQSh-ta salynýda. Reaktorlardyń qaýipsizdik deńgeii III+. Sondyqtan, qorshaǵan orta úshin qaýipsiz. Jalpy alǵanda, álemde 388 energetikalyq iadrolyq reaktorlar jumys isteidi. AES qaýipsizdiginiń joǵary deńgeii kóptegen faktorlar arqyly qamtamasyz etiledi. Negizgileri – reaktorlyq qondyrǵynyń ózin-ózi qorǵai alýy, qaýipsizdiktiń birneshe deńgeileriniń bolýy jáne qaýipsizdik arnalarynyń birneshe márte qaitalanyp otyrýy. Sondai-aq, belsendi (demek, adamnyń aralasýyn qajet etetin jáne energiiamen qamtamasyz etý kózi bar) jáne passivti (operator men energiia kóziniń aralasýyn talap etpeitin) qaýipsizdik júieleriniń de qoldanylatynyn atap ótýimiz qajet. Sonymen qatar, stansalarda ýaqyt ainalymynyń barlyq kezeńderinde qaýipsizdik júiesi áreket etedi. Iaǵni, alańdy tańdap alýdan bastap, atom qýatyn paidalanýǵa deiingi aralyqty qamtidy.
Nurlan ÁÝBÁKIR
