Ekonomıkalyq damý, ınvestısıalyq tartymdylyq, sonymen qatar otandyq ǵylym, bilim men mádenıet salalarynyń damýy. Osy jáne basqa da kóptegen máselelerdi ǵalymdar, mádenıet qyzmetkerleri, kásipkerler men jergilikti bılik ókilderi talqylady. Atap aıtqanda, olar almatylyqtardyń tamasha jetistikteri týraly aıtty. Kezdesý Qazaqstan táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna arnalǵan.
– Táýelsizdikke deıingi uzaq jol bizdiń qaladan bastaldy, – dep eske saldy ákimniń orynbasary. – Táýelsiz Qazaqstannyń qalyptasý jolyndaǵy mańyzdy oqıǵalar Almatymen tyǵyz baılanysty. Munda el úshin mańyzdy sheshimder qabyldandy: memlekettik egemendik týraly Deklarasıa, Konstıtýsıa, memlekettik rámizder bekitildi, Qarýly Kúshter men ulttyq valúta jasaldy.
Spıker Tuńǵysh Prezıdenttiń syndarly saıasatynyń arqasynda Almatynyń ósý men damýdyń oń dınamıkasyn kórsetip kele jatqanyn atap ótti. Nursultan Nazarbaev «Táýelsizdiktiń altyn besigi» dep jarıalaǵan Almatynyń búgini men bolashaǵy – Elbasy men el Prezıdenti Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevtyń turaqty qamqorlyǵy men erekshe nazarynyń nátıjesi.
– Táýelsizdik jyldarynda Almaty ekonomıkasy birneshe ese ósti (Almatynyń JÓÓ: 1991 – 5,5 mlrd teńge, 2020 j. – 13546,9 mlrd teńge), - dedi İlıas Óserov. - Almaty eldegi JİÓ boıynsha kóshbasshy, sonymen qatar memlekettik búdjettiń eń iri donory. Qala ekonomıkasynyń jyldam ósýi qalalyqtardyń ómir súrý sapasyna oń áser etti.
Táýelsizdik jyldary ómir súrý uzaqtyǵy 75,4 jasqa deıin ósti. Memlekettiń jumyspen qamtý sharalaryn qoldaýdaǵy belsendi róli jumyssyzdyq deńgeıin tómendetýge kómektesti. Almatyda ómir súrý jaǵdaıynyń jaqsarýy bala týý men halyqtyń syrttan kóp kelýine áser etti. Qalanyń kóliktik qoljetimdiligine erekshe nazar aýdarylady - 2000 jyldan beri Almatyda 40-qa jýyq negizgi ınfraqurylymdyq jobalar boı kóterdi: metro, jol aıyryqtary, týnelder, estakadalar.
Almatylyqtardy áleýmettik ınfraqurylym alańdatady. Basty máselelerdiń biri – bilim berý quraldarymen qamtamasyz etý. 1991 jyldan bastap mektepke deıingi bilim berý mekemeleriniń sany 2,2 ese 380-den 825-ke, mektepter 1,6 ese 187-den 300-ge, aýrýhanalar 1,6 ese 58-den 92-ge deıin ósti.
Sonymen qatar, almatylyqtar mádenı astana mártebesin maqtan tutatynyn alǵa tartty ákimniń orynbasary. Qala aýmaǵynda 114 jergilikti jáne 33 respýblıkalyq mańyzy bar tarıh pen sáýlet eskertkishteri bar.
Almaty qalasy Qoǵamdyq keńesiniń tóraǵasy Rahman Alshanovtyń aıtýynsha, megapolıs respýblıkadaǵy shaǵyn jáne orta bıznesti damytýdyń naǵyz ortalyǵyna aınaldy.
– Eger basqa óńirlerdi shıkizat alǵa jyljytsa, al ábizdiń altyn – SHOB, – dedi Rahman Alshanov. – Biz bilim men ǵylymdy damyttyq, sondyqtan qala turǵyndarynyń shyǵarmashylyq áleýeti mańyzdy, olar jańa tásilderdi izdeıdi, oqıdy, engizedi. Esterińizge sala keteıin, táýelsizdik jyldarynda megapolıs respýblıkalyq búdjettiń donory boldy. Al, bul birinshi kezekte onyń turǵyndarynyń áleýeti týraly aıtady. Ýaqyttyń qıyndyqtaryna qaramastan, megapolıs qarqyndy damý ústinde. Máselen «Shetsiz qala» qaǵıdaty boıynsha. Qala ákimdigi búginde aıtarlyqtaı kúsh salýda, sonyń arqasynda megapolıstiń jahandyq máseleleri sheshilýde.
Óz kezeginde Qazaq ulttyq agrarlyq ýnıversıtetiniń rektory Tilektes Espolov árbir tórtinshi stýdenttiń Almatyda bilim alatynyn atap ótti.
– Táýelsizdik alǵan kezde Qazaqstanda 61 joǵary oqý orny jumys istedi, – dep eske alady Tilektes Espolov. – Búginde olardyń sany 125. Onyń ishinde Almatyda 39-31%. Osylaısha, búgingi tańda bizdiń megapolıste árbir tórtinshi stýdent, ekinshi bakalavrıat jáne ekinshi doktorant bilim alady. Barlyǵy respýblıka boıynsha joǵary oqý oryndarynda 604 myńnan astam stýdent oqıdy, onyń 27% nemese 163 myńy Almaty ýnıversıtetterinde joǵary bilim alady. Magıstranttardyń 35%-dan astamy jáne doktoranttardyń 50%-dan astamy bizdiń qalada oqıdy. Sondyqtan Almatyny Qazaqstandaǵy bilim men ǵylym ortalyǵy dep ataý óte oryndy.
QR eńbek sińirgen týrızm qyzmetkeri Baqyt Orazymbetova megapolıstiń biregeı tabıǵı áleýetin týraly aıtty.
– Qalanyń ekotýrızmdi damytý boıynsha biregeı tabıǵı áleýeti bar, ol baı tarıhı-mádenı mura, qarjylyq jaǵynan qoljetimdi jáne týrızm úshin qaýipsiz oryn, – dedi spıker. – Táýelsizdiktiń 30 jyly ishinde Almaty Ortalyq Azıadaǵy damyǵan megapolısterdiń birine aınaldy, munda joǵary suranys, naryq bar. Almaty aglomerasıasynyń halqynyń 2035 jylǵa qaraı halyqaralyq konsýltanttardyń boljamy boıynsha ósý áleýeti bar 2,8 mıllıonǵa jýyq adamdy quraıdy. Qazaqstanǵa keletin sheteldik týrıserdiń 70%-dan astamy bizdiń qalada mindetti túrde bolady.
Onyń aıtýynsha, búginde týrızm sektorymen 97 myńnan astam adam aınalysady. Ortasha jalaqy 158,6 myńnan 172,7 myń teńgege deıin. Tek osy jyldyń 5 aıynda ǵana týrızm ındýstrıasyna salynǵan ınvestısıa kólemi 40,3 mlrd teńgeni qurady.
QR Qurmetti sáýletshisi Altaı Satybaldıev megapolıstiń Qazaqstanda ǵana emes, postkeńestik keńistikte de kóshbasshy bolyp qala beretinin aıtty.
– Táýelsizdik alǵannan beri qalanyń birneshe damý kezeńderi boldy jáne olardyń árqaısysy ózindik kórsetkishterimen erekshelendi, – dedi Altaı Satybaldıev. – Táýelsizdik alǵaly beri megapolıs aýmaǵy 19-dan 70 myń gektarǵa deıin úsh ese ósti. Halyq sany eki ese artty. Osy ýaqyt ishinde myń shaqyrymǵa jýyq jańa kósheler paıda boldy. Infraqurylymdyq jelilerdiń sany 30-ǵa ósti. Qoǵamdyq kólik júıesi is júzinde qaıta quryldy, metro salyndy jáne taǵy basqalar.
