Elbasy N.Á.Nazarbaev rýhani jańǵyrý týraly baǵdarlamalyq maqalasynda: «Árbir ólkeniń halqyna sýyqta pana, ystyqta saia bolǵan, esimderi el esinde saqtalǵan birtýar perzentteri bar», – degen bolatyn. Sondai bir tulǵa – aýylymyzdan shyqqan el aǵasy, qýǵyn-súrgin qurbany bolǵan asylymyz, ardaqty ziialymyz – Aiabek Tólebaev. Búgingi urpaqqa el tarihynyń talaily syn kezeńderin, táýelsizdigimizdiń ońai kelmegeni týraly shynaiy, burmalanbaǵan, aqiqatty jetkizip otyrý, sol jolda qurban bolǵan el serkeleri jaily maǵlumat berý – ótken tarihqa taǵzym, urpaqqa tárbie kózi. El jadynda qalǵan, esimderi ańyzǵa ainalǵan tulǵalardy jas býynnyń zerdesine jetkizý, dáripteý, úlgi etý – búgingi bizge mindet.
Óz ulyn, óz erlerin eskermese,
El tegi qaidan alsyn kemeńgerdi?!
– dep birtýar, sańlaq aqynymyz Iliias Jansúgirov aitqandai, ár aimaq, ár aýyldyń da este saqtar, eren erleri bolady. Sondai asyldardyń biri – Syrdariia aýdany, Shaǵan eldi mekeniniń azamaty aiaýsyz jazaǵa ushyrap, «halyq jaýy» atanyp, 1937 jylǵy qýǵyn-súrgin qurbany bolǵan Aiabek Tólebaev.
Buiyǵy tirshilikke beiimdelgen aýyl balasy temir jol boiyndaǵy tóńkerisshil rýhy basym, ómir aǵyny múldem ózgeshe qala ómirine aralasyp ketedi. Qazan tóńkerisinen keiin nebári bir aptadan soń Perovskide bolshevikterdiń jeńiske jetýiniń ózi kóp nárseni ańǵartady emes pe?
Arpalysy mol almaǵaiyp kezeńde iirimge túsip ketken ol eti tiriliginiń arqasynda ózgeshe maqsattaǵy, jańa ómirdiń ókilderimen kezdesip, oi-órisi keńeie túsedi, jańa ómir ornatýǵa belsene aralasyp, qulshyna kirisedi. Oqýy az bolǵanmen paiym-parasaty mol, uiymdastyrýshylyq qabileti, harizmasy bar jan bolǵandyqtan óz mańyna adamdardy toptastyryp, ýáli sózimen ilandyra alatyn qasieti bolǵan.
1923-1928 jyldar Shaǵan aýyl sharýashylyq nesielik seriktestigin uiymdastyrady. 1928 jyly Qyzylorda respýblika astanasy bolyp turǵan kezde arnaiy jármeńke uiymdastyrýshylardyń biri bolǵan.
1928-1932 jyldary aýdandyq mal ónimderi shikizattaryn daiyndaý (raijivsyre), 1933-1934 jyldary aýdandyq tutynýshylar odaǵynda, 1934-1937 jyldary aýdandyq mal ónimderin daiyndaý mekemelerinde qyzmet atqarǵan.
Adamdarǵa jaqsylyq jasaýdy saýap sezinip, júdeý-jadaý aýyldastarynyń ómirin ózgertýge úles qosýdy boryshy sezingen ol sol jyldardaǵy shaǵandyqtar ómirindegi bar qiynshylyq kezeńderinde ǵaiyptan paida bolǵan qutqarýshydai kele qalyp, túitkildi máselelerdi sheship otyrǵanyn kózi kórgender ańyz etip aityp qaldyrǵan.
Aiabek Tólebaevtyń teteles inisi Toqbergen Tólebaevtyń balasy, Qorqyt ata atyndaǵy Qyzylorda ýniversitetiniń professory, marqum Ámirbek Toqbergenov bul kisi týraly kózi kórgen kisilerdiń estelikterin, derekterin jinaǵan edi. Sol kisiniń ótinishi boiynsha belgili shejireshi, ólketanýmen ainalysqan Joldasbek Adai Bólekbaitegi, Baianbai Turlybekov syndy azamattar kózkórgenderdiń estelikterin jinaýǵa kómektesken. Sol estelikterdi usynǵandardyń biri – Júsipáli Omarov qariia bylai dep jazyp qaldyrǵan: «Aýylda 1929 jylǵy bailardyń mal-múlikti kámpeskeleý jeleýimen asha tuiaq qalmaǵan, qoldan ádeii jasalǵan 1932-1934 asharshylyq jyldarynda álderi kelgender, júrýge jaraityndar tamaq izdep, bosyp ketti, qalǵandarymyz dalbasalap, ne isterimizdi bilmei otyrǵanda tóredei bolyp Aiabek kirip keldi, ol qaladaǵy oraldyq orystardan aý satyp ala kelgenin, muz oiyp, balyq aýlap jan baǵý kerektigin aitty. «Ainalamyzdaǵy «Shalaýkól», «Sorkól», «Aqor» siiaqty kólder mezgil aqpan aiy bolǵandyqtan toń bolyp qatyp jatqan, ózi bas bolyp, muz oiyp, balyq aýlasyp, óz qolymen úi-úige bólip berdi, budan ári osy jumysty uiymdastyrýdy maǵan tapsyrdy. Keterinde qar erip, kók kórinip, mal jaiýǵa múmkinshilik bolǵan kezde júz qoi ákelip beremin, tóli senderdiki, sútin bólip ishińder, tek maldyń sany kemimesin, óitkeni maldy úkimetten nesiege alamyz, – dedi. Ýádesinde turyp, 100 qoi ákelip berdi. Ol qoidy aýylda Aitjanǵa baqtyrdym. Bul da bolsa halyqqa kóp sep bop, el riza boldy».
1937 jyly Qazaqstan KP (b) Ortalyq Komiteti qazan Plenýmynyń qaýlysymen qýǵyn-súrgin qurbandaryn jappai qamaýǵa alyp, lek-legimen jazalap jatty. Aldymen partiia komitetteriniń birinshi hatshylary, ziialy qaýymnyń bas kóterer serkeleri, kelesi kezekte aýdandyq partiia komitetteriniń hatshylary, olarmen qatynasta boldy dep sharýashylyq basshylaryn qamaýǵa aldy.
El ishindegi halyqty sońynan erte bilgen, kózi ashyq el aǵalaryna da «halyq jaýlary» dep jala japty. Solardyń biri Aiabek Tólebaev Ońtústik Qazaqstan oblysy Ishki Ister Halyq Komissariaty basqarmasy «Úshtiginiń» 1937 jylǵy qarashadaǵy qaýlysymen «kontrrevoliýtsiialyq ultshyl Alashorda múshelerimen bailanysta bolyp, úkimetke qarsy úgit-nasihat jumystaryn júrgizdi» dep aiyptalyp, atýǵa úkim shyǵarylǵan (58-10-11 bap boiynsha).
Tutqyndaýǵa sanktsiia berilgeni týraly Qyzylorda aýdandyq NKVD bastyǵy Svinarenko qol qoiǵan anyqtamada «áleýmettik tegi – bai balasy, ókimetke qarsy topqa jetekshilik jasaǵan, aýdan hatshysy Hodjaevpen qatysady, alashordalyq «Aqjol» gazetiniń burynǵy redaktory Isa Toqtybaevpen Qyzylorda qalasynda jasyryn kezdesti» dep jala jabylǵan.
1958 jyly qýǵyn-súrgin qurbandaryn jappai reabilitatsiialaý týraly Qazaq KSR zańyna sáikes «Úshtiktiń» qaýlysy, sot úkimderi, taǵylǵan aiyptar negizsiz dep anyqtalyp, aqtaldy. Osyndai asyl erdiń, jazyqsyz jalanyń qurbany bolǵan Aiabek Tólebaevtyń artynda zaiyby Máriia jáne Abylai, Qaisar atty eki uly qalǵan. «Halyq jaýynyń» balasy retinde olar da kóp qiynshylyq kórip, ózderi armandaǵan oqýlaryn aiaqtai almai, ádiletsizdikten zardap shekti. Biraq «ornynda bar ońalar» demekshi, olardyń balalary Qyzylorda, Kókshetaý, Astana qalalarynda táýelsiz elimizdiń igiligi úshin eńbek etip, ata atyna laiyq ómir súrýde.
El aqsaqaldary qurmetpen «Aiabek jailaýy», «Aiabek aryǵy», «Aiabek dúkeni» ataǵan, óz qoltańbasy qalǵan oryndar qazirge deiin ańyz bolyp aitylady. Shaǵan aýylyndaǵy bir kóshege esimi berilýi de el jadynan máńgige oryn alǵanynyń aiǵaǵy.
Taǵdyr teperishin kórip, ǵumyry qysqa bolǵan el aiaýlysy týraly eske alýdy paryzymyz sanadyq.
Nesipjamal ÁBILDAEVA
