Elbasy N.Á.Nazarbaev rýhanı jańǵyrý týraly baǵdarlamalyq maqalasynda: «Árbir ólkeniń halqyna sýyqta pana, ystyqta saıa bolǵan, esimderi el esinde saqtalǵan birtýar perzentteri bar», – degen bolatyn. Sondaı bir tulǵa – aýylymyzdan shyqqan el aǵasy, qýǵyn-súrgin qurbany bolǵan asylymyz, ardaqty zıalymyz – Aıabek Tólebaev. Búgingi urpaqqa el tarıhynyń talaıly syn kezeńderin, táýelsizdigimizdiń ońaı kelmegeni týraly shynaıy, burmalanbaǵan, aqıqatty jetkizip otyrý, sol jolda qurban bolǵan el serkeleri jaıly maǵlumat berý – ótken tarıhqa taǵzym, urpaqqa tárbıe kózi. El jadynda qalǵan, esimderi ańyzǵa aınalǵan tulǵalardy jas býynnyń zerdesine jetkizý, dáripteý, úlgi etý – búgingi bizge mindet.
Óz ulyn, óz erlerin eskermese,
El tegi qaıdan alsyn kemeńgerdi?!
– dep birtýar, sańlaq aqynymyz İlıas Jansúgirov aıtqandaı, ár aımaq, ár aýyldyń da este saqtar, eren erleri bolady. Sondaı asyldardyń biri – Syrdarıa aýdany, Shaǵan eldi mekeniniń azamaty aıaýsyz jazaǵa ushyrap, «halyq jaýy» atanyp, 1937 jylǵy qýǵyn-súrgin qurbany bolǵan Aıabek Tólebaev.
Ol 1894 jyly sol kezdegi ákimshilik-terrıtorıalyq bóliniske sáıkes Ońtústik Qazaqstan oblysyna qarasty Qyzylorda aýdanynyń №5 «Kókjıde» aýylynda dúnıege kelgen. Aýyl moldasynan hat tanyp, til syndyrǵan ol 1910 jyly 16 jasqa tolar-tolmasta kúnkóris qamymen Orynbor-Tashkent temir jol boıyndaǵy Perovskige kelip, ózbek kópesterine jaldalmaly jumysqa turady.
Buıyǵy tirshilikke beıimdelgen aýyl balasy temir jol boıyndaǵy tóńkerisshil rýhy basym, ómir aǵyny múldem ózgeshe qala ómirine aralasyp ketedi. Qazan tóńkerisinen keıin nebári bir aptadan soń Perovskide bólshevıkterdiń jeńiske jetýiniń ózi kóp nárseni ańǵartady emes pe?
Arpalysy mol almaǵaıyp kezeńde ıirimge túsip ketken ol eti tiriliginiń arqasynda ózgeshe maqsattaǵy, jańa ómirdiń ókilderimen kezdesip, oı-órisi keńeıe túsedi, jańa ómir ornatýǵa belsene aralasyp, qulshyna kirisedi. Oqýy az bolǵanmen paıym-parasaty mol, uıymdastyrýshylyq qabileti, harızmasy bar jan bolǵandyqtan óz mańyna adamdardy toptastyryp, ýáli sózimen ılandyra alatyn qasıeti bolǵan.
1923-1928 jyldar Shaǵan aýyl sharýashylyq nesıelik seriktestigin uıymdastyrady. 1928 jyly Qyzylorda respýblıka astanasy bolyp turǵan kezde arnaıy jármeńke uıymdastyrýshylardyń biri bolǵan.
1928-1932 jyldary aýdandyq mal ónimderi shıkizattaryn daıyndaý (raıjıvsyre), 1933-1934 jyldary aýdandyq tutynýshylar odaǵynda, 1934-1937 jyldary aýdandyq mal ónimderin daıyndaý mekemelerinde qyzmet atqarǵan.
Adamdarǵa jaqsylyq jasaýdy saýap sezinip, júdeý-jadaý aýyldastarynyń ómirin ózgertýge úles qosýdy boryshy sezingen ol sol jyldardaǵy shaǵandyqtar ómirindegi bar qıynshylyq kezeńderinde ǵaıyptan paıda bolǵan qutqarýshydaı kele qalyp, túıtkildi máselelerdi sheship otyrǵanyn kózi kórgender ańyz etip aıtyp qaldyrǵan.
Aıabek Tólebaevtyń teteles inisi Toqbergen Tólebaevtyń balasy, Qorqyt ata atyndaǵy Qyzylorda ýnıversıtetiniń profesory, marqum Ámirbek Toqbergenov bul kisi týraly kózi kórgen kisilerdiń estelikterin, derekterin jınaǵan edi. Sol kisiniń ótinishi boıynsha belgili shejireshi, ólketanýmen aınalysqan Joldasbek Adaı Bólekbaıtegi, Baıanbaı Turlybekov syndy azamattar kózkórgenderdiń estelikterin jınaýǵa kómektesken. Sol estelikterdi usynǵandardyń biri – Júsipáli Omarov qarıa bylaı dep jazyp qaldyrǵan: «Aýylda 1929 jylǵy baılardyń mal-múlikti kámpeskeleý jeleýimen asha tuıaq qalmaǵan, qoldan ádeıi jasalǵan 1932-1934 asharshylyq jyldarynda álderi kelgender, júrýge jaraıtyndar tamaq izdep, bosyp ketti, qalǵandarymyz dalbasalap, ne isterimizdi bilmeı otyrǵanda tóredeı bolyp Aıabek kirip keldi, ol qaladaǵy oraldyq orystardan aý satyp ala kelgenin, muz oıyp, balyq aýlap jan baǵý kerektigin aıtty. «Aınalamyzdaǵy «Shalaýkól», «Sorkól», «Aqor» sıaqty kólder mezgil aqpan aıy bolǵandyqtan toń bolyp qatyp jatqan, ózi bas bolyp, muz oıyp, balyq aýlasyp, óz qolymen úı-úıge bólip berdi, budan ári osy jumysty uıymdastyrýdy maǵan tapsyrdy. Keterinde qar erip, kók kórinip, mal jaıýǵa múmkinshilik bolǵan kezde júz qoı ákelip beremin, tóli senderdiki, sútin bólip ishińder, tek maldyń sany kemimesin, óıtkeni maldy úkimetten nesıege alamyz, – dedi. Ýádesinde turyp, 100 qoı ákelip berdi. Ol qoıdy aýylda Aıtjanǵa baqtyrdym. Bul da bolsa halyqqa kóp sep bop, el rıza boldy».
1937 jyly Qazaqstan KP (b) Ortalyq Komıteti qazan Plenýmynyń qaýlysymen qýǵyn-súrgin qurbandaryn jappaı qamaýǵa alyp, lek-legimen jazalap jatty. Aldymen partıa komıtetteriniń birinshi hatshylary, zıaly qaýymnyń bas kóterer serkeleri, kelesi kezekte aýdandyq partıa komıtetteriniń hatshylary, olarmen qatynasta boldy dep sharýashylyq basshylaryn qamaýǵa aldy.
El ishindegi halyqty sońynan erte bilgen, kózi ashyq el aǵalaryna da «halyq jaýlary» dep jala japty. Solardyń biri Aıabek Tólebaev Ońtústik Qazaqstan oblysy İshki İster Halyq Komısarıaty basqarmasy «Úshtiginiń» 1937 jylǵy qarashadaǵy qaýlysymen «kontrrevolúsıalyq ultshyl Alashorda múshelerimen baılanysta bolyp, úkimetke qarsy úgit-nasıhat jumystaryn júrgizdi» dep aıyptalyp, atýǵa úkim shyǵarylǵan (58-10-11 bap boıynsha).
Tutqyndaýǵa sanksıa berilgeni týraly Qyzylorda aýdandyq NKVD bastyǵy Svınarenko qol qoıǵan anyqtamada «áleýmettik tegi – baı balasy, ókimetke qarsy topqa jetekshilik jasaǵan, aýdan hatshysy Hodjaevpen qatysady, alashordalyq «Aqjol» gazetiniń burynǵy redaktory Isa Toqtybaevpen Qyzylorda qalasynda jasyryn kezdesti» dep jala jabylǵan.
1958 jyly qýǵyn-súrgin qurbandaryn jappaı reabılıtasıalaý týraly Qazaq KSR zańyna sáıkes «Úshtiktiń» qaýlysy, sot úkimderi, taǵylǵan aıyptar negizsiz dep anyqtalyp, aqtaldy. Osyndaı asyl erdiń, jazyqsyz jalanyń qurbany bolǵan Aıabek Tólebaevtyń artynda zaıyby Márıa jáne Abylaı, Qaısar atty eki uly qalǵan. «Halyq jaýynyń» balasy retinde olar da kóp qıynshylyq kórip, ózderi armandaǵan oqýlaryn aıaqtaı almaı, ádiletsizdikten zardap shekti. Biraq «ornynda bar ońalar» demekshi, olardyń balalary Qyzylorda, Kókshetaý, Astana qalalarynda táýelsiz elimizdiń ıgiligi úshin eńbek etip, ata atyna laıyq ómir súrýde.
El aqsaqaldary qurmetpen «Aıabek jaılaýy», «Aıabek aryǵy», «Aıabek dúkeni» ataǵan, óz qoltańbasy qalǵan oryndar qazirge deıin ańyz bolyp aıtylady. Shaǵan aýylyndaǵy bir kóshege esimi berilýi de el jadynan máńgige oryn alǵanynyń aıǵaǵy.
Taǵdyr teperishin kórip, ǵumyry qysqa bolǵan el aıaýlysy týraly eske alýdy paryzymyz sanadyq.
Nesipjamal ÁBİLDAEVA
