Elimizde AES salý máselesi kún tártibinen túsken joq. Eks-ministr Bolat Aqsholaqov byltyr nysandy Almaty oblysyndaǵy Úlken aýylynyń mańynda salý josparlanyp otyrǵanyn málimdegen edi.
Sondai-aq, ol Qytai, Resei, Koreia, Frantsiia siiaqty elderden jetkizishýlerdiń tekserilgen reaktorlyq tehnologiialarynyń qysqa tizimi jasalyp, iaǵni vendordy tańdaý biyl anyqtalatynyn da tilge tiek etken. Endi bul isti jańa ministr Almasadam Sátqaliev qolyna alýy tiis. Alaida, qoǵamda «AES salynsa, Balqash kóline ziiany tiedi nemese sý kólemin azaityp jiberedi» degen kereǵar pikir kóp. Jurttyń shyndyqqa janaspaityn aqparatqa senip, qańqý sózderge erip ketetini túsinikti.
«Qazaqstandyq atom elektr stantsiialary» JShS Atom energetikasy bóliminiń injeneri Asýan Siiabekov: «AES-te radioaktivti qaldyqtar syrtqa shyqpaidy. Birneshe kontýr bolady. Sol kontýr boiynda salqyndatylady. Biz sýdy ne úshin qoldanamyz? Eń aldymen reaktordy salqyndatý úshin. Bul sýdy toǵandardan, janyndaǵy kólden alamyz. Kontýrdaǵy qubyrmen júretin sý kól nemese toǵandaǵy sýmen janaspaidy. Sondyqtan «radioaktivti qaldyqtar Balqash kóline quiylady» degen pikir durys emes» degendi táptishtei jetkizdi.
Onyń aitýynsha, AES Balqashtyń sýyn azaitpaidy.
«Álbette, AES reaktoryna Balqash sýy paidalanýy múmkin. Birinshi, Balqash sýyn paidalanýǵa bolady, ekinshi qurǵaq gradirnia arqyly sýytýǵa bolady. Eger sýdy Balqash kólinen tikelei alsaq, áldeqaida tiimdirek. Buryn 2 jáne 2+ reaktor paidalanyldy. Al búginde apatty jaǵdai boldyrmas úshin reaktordyń qaýipsiz 3+ býynyna kóship jatyr. Bular balqyp ketpeidi, radioaktivti qaldyqtar syrtqa shyǵyp ketý qaýpi joq, sýmen janaspaidy» degen pikirde.
Al bul turǵyda mamandar men tiisti salaǵa jaýap beretin mekeme basshylyǵy ne deidi?
Máselen, Almaty oblysy boiynsha Ekologiia departamentiniń basshysy Qonysbek Eskendiruly: «Munyń bári AES siiaqty stragetiialyq nysandy salý barysynda eskeriledi dep oilaimyn. Adam densaýlyǵyna, sý resýrsyna ziiany joq bolǵannan keiin qabyldanǵan sheshim ǵoi. Adamzat tirshiligine, qorshaǵan ortaǵa, ósimdik pen janýarlar álemine, sý resýrstaryna áseri qandai? Qazir áli de bolsa ǵylymi zertteý jumysy júrgizilýi qajet. Al mamandar tarapynan Balqash kóline ziiany tiedi, sý deńgeii azaiyp ketedi degendi estimedim. Sý resýrstaryn basqarý komiteti men Ekologiia komiteti shetel tájiribesin jinaqtap, zerdelep jatyr. Bul másele áli de naqtylanady», – deidi.
Ál-Farabi atyndaǵy QazUÝ-dyń Geografiia jáne tabiǵatty paidalaný fakýlteti, IýNESKO jáne turaqty damý kafedrasynyń professory Jumanáli Erkinbekuly Qazaqstanda 2040 jylǵa deiin aýyz sý tapshylyǵy 5 mlrd tonnaǵa jetetinin aitty.
«Óitkeni, sýdyń 50 paiyzy Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Qytaidan keledi. Olardyń da halqynyń sany ósip jatyr, ózderinen artylmaidy. Kezinde elimizde qorǵasyn, myrysh kontsentratyn shyǵarǵan shahtalar boldy. Onyń tereńdigi 1 shaqyrymǵa jetti. Arna buzylyp, sýdyń kózderi shahtaǵa quiylady. Bir shahtadaǵy tolǵan sýdy shyǵarýǵa 6 mlrd teńgeden astam qarjy jumsalady. Oilai berińiz, Qazaqstanda qanshama shahta bar. Aýyz sý tapshy bolǵanda onsyz da sol sýdy jer astynan shyǵarýǵa týra keledi. Bizge energiia kózi kerek. Álem boiynsha ýran óndirýde birinshi oryndamyz. Biraq sýǵa jarymai, ekonomika quldyrasa ne bolamyz? Demek, AES salýǵa bolashaq ómirdiń ózi májbúr etip otyr. Al balamaly energiia kózderin jańǵyrtaiyq desek, jel Qazaqstannyń barlyq jerinde úzdiksiz soqpaidy. Oǵan qoiatyn elektr stantsiiasynyń kúshi jetispeidi. Qulama sý bolsa – tapshy. Kúnnen óndirý úshin taza kvarts kerek. Ol – qymbat. Eger bárin oilastyryp istesek, qorshaǵan ortaǵa, Balqashqa ziiany timeitindei amalyn jasaýǵa bolady. Óndiriske qajetti sý tushy bolýy kerek Sondyqtan AES salýdan basqa jol joq. Tarazyǵa salsaq, AES-ke júginemiz. Ainalasy 50 jylda munai qory taýsylady. Qazir qarjy kózi bar kezde elimizde nege energiiamen qamtamasyz etip almasqa?»
Sondai-aq, ál-Farabi atyndaǵy Qazaq ulttyq ýniversitetiniń filosofiia jáne saiasattaný fakýlteti, áleýmettik jumys kafedrasynyń professory Mánsiia Sadyrova da atom elektr stantsiiasynyń dúnie júzinde qoldanylyp jatqan aýqymdy strategiialyq qurylym ekenine ekpin túsirdi.
«Álemniń 30-dan astam elinde bar. Halyq arasynda AES-tyń paidasyn, onyń qanshalyqty qoǵamǵa beretin oń áserin, qanshalyqty ekologiiaǵa tiimdi ekenin túsindiretin sharalardy jalǵastyra berse, halyqtyń oi-pikiri ońalady dep oilaimyn. AES salý – zamannyń talaby. Dúniejúzilik alpaýyt elder energiiany osy dúnieden alyp, qoldanyp otyrǵaly qai zaman. Ol bizge kerek. Atom energiiasy – taza energiia. Negizinen bizdiń qazirgi qoldanyp júrgen energiia kózderine qaraǵanda AES arqyly alynǵan energiianyń ekologiiaǵa ziiany kerisinshe az»
Demek, elimizde elektr energiiasy tapshylyǵyn alystan-aq kórip, bilip otyrǵan mamandar AES salýdyń qajettigin tap basady. Qoǵamdaǵy túrli qańqý sózderdiń de mif ekenin biletin olar munyń bárin jurt ýaqyt óte kele jete túsinedi deidi.
